T.V. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse 01.04.2009 (haldusasi nr 3-09-694). Kaebuses palutakse tuvastada Viru Maakohtu otsuse nr 1-310/00 õigusvastasus ning hüvitada temale tekitatud mittevaraline kahju. Kaebusele on lisatud taotlus riigilõivust vabastamise kohta. Kaebuse kohaselt viibis T.V. 5 kuud ning 16 ööpäeva Maardu Noortevanglas. Viru Maakohtu 16.10.2000 otsusega nr 1-310/00 suunati T.V. Puiatu Erikooli. Viru Maakohus jättis karistuse määramisel arvestamata asjaolu, et T.V. viibis eelvangistuses 5 kuud ja 16 ööpäeva ning eelvangistus arvatakse karistusaja hulka. Kaebuse esitaja on seisukohal, et on reaalse vangistuse kandnud põhjuseta. Kaebuse esitaja väitel on ta korduvalt pöördunud nii õiguskantsleri kui ka Viru Maakohtu poole. 08.04.2009 kohtumäärusega jättis halduskohus T.V. kaebuse käiguta ja määras kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtajaks 21.04.2009. 1 Kohtumääruses halduskohus osutas, et
lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi ning sama seaduse § 9 lg 5 vastavalt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates; kaebuse haldusakti tühistamise või haldusorgani kohustamise nõudes võib esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest (
S) § 11 lõikest 8 on kinnipeetaval või vahistatul õigus kahju nõudega halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotlusele vastanud. Kuna kaebusest nähtuvalt on kaebaja soovinud kahju hüvitamist, kohustas halduskohus kaebuse esitajat selgitama (näitama), kelle vastu on kahju nõue suunatud, kui suur on kahju nõue ning millest tulenevalt on kahju tekkinud. Samas kohus osutas, et kui kahju nõue on suunatud vangla vastu, tuleb esitada kohtule dokument selle kohta, et vangla on kahju nõuet käsitlenud, millest tulenevalt võib kaebuse esitaja pöörduda kohtu poole kahju hüvitamise nõudega. Kohus selgitas, et alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitab riik „Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse“ alusel, mille § 4 lg 2 kohaselt tuleb hüvitise saamiseks esitada Rahandusministeeriumile kirjalik avaldus kuue kuu jooksul, arvates hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast. Hüvitise taotlemise õigus tekib isikul kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast. Samas halduskohus osutas ka asjaolule, et kaebaja nõue üle vaadata kohtuotsus, millega T. V. ei ole rahul, ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna halduskohtu pädevusse ei kuulu kohtuotsuse peale kaebuste läbivaatamine. Halduskohus selgitas, et kohtuotsust saab vaidlustada kõrgema astme kohtus seadusega sätestatud tähtajast kinni pidades. Samas kohus selgitas, et riigilõivust vabastamise taotluse vaatab kohus läbi hilisemalt enne kaebuse menetlusse võtmist. Kohtumäärus on kaebuse esitajale allkirja vastu kätte toimetatud 14.04.2009 väljastusteade). (alus: Kaebuse esitaja ei ole kõrvaldanud kaebuse käiguta jätmise määruses osutatud eelpoolnimetatud puudusi, samuti ei ole kaebuse esitaja taotlenud kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist. 17.04.2009 halduskohtule saabunud dokumendis (dateeritud 16.04.2009 kuupäevaga ja pealkirjastatud „Teade“) märgib T. V., et kahjunõue ei ole suunatud Maardu Noortevangla ega Puiatu Erikooli vastu vaid „konkreetselt Viru-Maakohtu vastu ja seega ei ole mul teile muid dokumente peale kohtuotsuse ka edastada.“. Samas palub kaebuse esitaja välja mõista õiglane mittevaralise kahju hüvitis. 2 . Kaebaja taotleb ka riigi õigusabi. 20.04.2009 saabus Tartu Halduskohtule T. V. avaldus (dateeritud 16.04.2009 kuupäevaga), milles T. V. märgib „Esitan teile avalduse Teistimisse võtta minu 11.10.2000 aasta Viru-Maakohtu otsus nr 1-310/00.“ Kohtu seisukoht I. Kohtul on kohustus asja kohtuliku ettevalmistamise staadiumis kontrollida kaebuse vastavust nõuetele tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg 1.
lg 1 p 1 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab
sätestatud nõuetele ja kas on tasutud riigilõiv.
lg 2 kohaselt kui halduskohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
lg 3 sätestab, et kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale.
lg 1 p 2 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.
kohaselt on halduskohtu pädevuses: 1) avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, 2) seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning 3) seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine.
lg 2 vastavalt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.
lõikele 4 vastavalt halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda.
lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsuseid ja –määrusi võib menetlusosalise avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul uuesti läbi vaadata (teistmine). Kokkuvõttes on kohus seisukohal, olles uurinud ja täpsustanud kaebaja nõuet, et kaebaja sooviks on jõustunud Viru Maakohtu otsuse ümbervaatamine Kohus selgitab: Teistmisavaldus esitatakse seaduses ettenähtud aluste olemasolu korral Riigikohtule (
MS § 706 lg 1). Kohus asub seisukohale, et T.V. kaebus haldusasjas nr 3-09-694 1. kahju hüvitamise nõudes kuulub tagastamisele puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu vastavalt
taotlus Viru Maakohtu 11.10.2000 otsuse nr 1-310/00 teistmise taotluse osas kuulub tagastamisele pädevuse puudumise tõttu (
Ühtlasi kohus märgib, et kaebuse esitajal on
lg 7 kohaselt võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. 3 II. Kaebuse esitaja palub määrata võimaluse korral riigi õigusabi. Taotlusega peab T. V. ilmselt silmas riigi kulul advokaadi õigusabi määramist menetlusabi korras (TsMS § 180 lg 1 p 3 ja lg 4). TsMS § 180 lg 4 kohaselt toimub riigi õigusabi määramine „Riigi õigusabi seaduses“ (RÕS) sätestatud korras. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu RÕS § 12 lg 3 , mille kohaselt peab riigi õigusabi taotlus olema esitatud Justiitsministeeriumi poolt koostatud näidisvormi kohaselt ja sisaldama RÕS § 12 lg-s 1 loetletud andmeid. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas RÕS § 7 lõikes 1 on sätestatud juhud, mil riigi õigusabi ei anta. RÕS § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning sama lõike punkti 5 kohaselt - kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kohus on seisukohal, et puudus vajadus teha riigiõigusabi taotluse osas käiguta jätmise määrust seoses asjaoluga, et taotlus ei olnud esitatud nõuetekohaselt, kuna oli ilmselge, et kohus jätab taotluse rahuldamata. Kohus on seisukohal, et T.V. on korduvalt esitanud halduskohtusse kaebusi ning on suuteline ise oma õigusi kohtumenetluses kaitsma., mistõttu on põhjendamata riigi õigusabi andmine. Samas on halduskohus ka seisukohal, et antud asjas on asjaoludest tulenevalt taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Arvestades eeltoodut ning juhindudes
§-st 94, TsMS § 180 lg 1 p 3 ja lg 4 ning RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 - jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Mare Priks Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.