) § 38 lg 1 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõendatud seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Selle seaduse tähenduses loetakse lapseks alaealist isikut.
lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema nõudel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Hageja väitel põlvneb tema alaealine poeb V S kostjast. Laps on sündinud poolte kooselust, mis kestis aastatel 2000 kuni 2006. V S sünniakti tema isa kohta kannet tehtud ei ole (t.l. 31). Kohtuistungil O F tunnistas kohtule, et xxx sündinud V S põlvneb temast – O F (t.l. 74). Seega pooled ei vaidle , et V S põlvneb isast O F ja hageja nõue kostja vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ning kostja tuleb kanda isana lapse sünniakti. Vastavalt
§-le 42 lg 3 põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tema kasuks lapse V S ülalpidamiseks igakuuliselt 2 175 krooni alates hagi esitamisest s.o. 17. oktoobrist 2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.
Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni.
lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja arvestuse kohaselt on lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud kuus 4 170 krooni, seega peaks kostja kandma lapse kuludest 2 175 krooni, ehk seaduses sätestatud miinimummäära. Vaidlust ei ole, et hageja töötasu on 4 350 krooni kuus (t.l. 73) , et laps elab koos hagejaga ja on hageja ülalpidamisel. Kohus eelnevalt tuvastas, et lapse V S isa on O F. Vaidlust ei ole, et O F lapse V S suhtes ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras täitnud ei ole. Kostja seletuse kohaselt on tal võimalik lapse ülalpidamiseks maksta 1 000 krooni kuus põhjusel, et kostjal on teine laps ja tema saab palka 4 400 krooni. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud, et Sillamäe Linnakohtu
lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Hageja on hagi elatise välja mõistmiseks esitanud seoses asjaoluga, et kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Seega kohus ei hinda tõenditena kviitungeid toiduainete ostmise kohta ja hageja konto väljavõtet, sest lapse vajadusi seaduses sätestatud miinimummäära ulatuses tõendada eraldi ei ole vaja. Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lapsele elatist tasuma seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja on esitanud vastuväite, et elatise väljamõistmisel hagiavalduses nimetatud suuruses osutuks kostja teine laps vähem kindlustatuks. Lähtuvalt
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks pojale V S on kostjal veel üks laps – tütar V F. Kostja varalise seisu osas on kohus tuvastanud, et 13.02.2009 palgatõendi (t. 1. 48) kohaselt on kostja brutopalk 4 400 krooni kuus. Kostja sissetuleku 4 400 krooni jagamisel kolme isiku vahel, s.o 2 lapse ja kostja vahel, jääks igaühele 4 350 / 3 = 1 466 krooni kuus, mis ei ole piisav lapsele elatise maksmiseks hageja poolt nõutud summas 2 175 krooni. Seega on elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutud summas 2 175 krooni, osutuks kostja tütar V F vähem kindlustatuks kui elatist saav poeg V S. Kohus leiab, et kostja on võimeline hagejale tasuma poja V S ülalpidamiseks 1 500 krooni kuus. Kohus leiab, et sellise summa väljamõistmine kostjalt lapse ülalpidamiseks on põhjendatud võttes arvesse lapse huvi tagada talle elamiseks vajalik väiksemail võimalikul määral. Kohus ei arvesta tõenditena kostja ja tema elukaasalase pangakonto väljavõtteid, sest neil ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Kohus peab vajalikuks märkida, et
lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kohus leiab, et hagi elatise nõudes tuleb rahuldada osaliselt ning välja mõista kostjalt O F hageja V S kasuks elatis poja V S, sünd. xxx, ülalpidamiseks alates 17. oktoobrist 2008.a igakuiselt summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni, kuni poja V S täisealiseks saamiseni. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 123, mille järgi tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul hagihinnaks 15 000 krooni. Seega eeldatakse isaduse tuvastamise nõude puhul, et hagihind 15 000 krooni. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Võttes arvesse seda, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas 2 175 krooni kuus, on elatise nõude hinnaks 19 575 krooni. TsMS § 134 lg 1 esimese lause kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hinnaks 34 575 (19 575 + 15 000) krooni. 4 2-08-68468 Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta tema kanda. Kohtuotsuse viivitamatu täitmine TsMS § 468 lg 3 kohaselt, elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli alaealisele lapsele elatise väljamõistmine. Kohus rahuldas hagi osaliselt ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega väljamõistetud määras koheselt. Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb elatise osas tunnistada viivitamatult täidetavaks. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.