← Eesti

3-07-833/46

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-833 A

) § 56 lg 1 ja 2 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et haldusakt, mis on motiivide puudumise tõttu objektiivselt kontrollimatu, on õigusvastane. 5) Kuna ISS Eesti AS pakkumise vastavaks tunnistamine on õigusvastane, pole seaduspärane ka korraldus nr 98 tema pakkumise edukaks tunnistamiseks. ISS Eesti AS pakkumine oleks tulnud tagasi lükata ja konkursi võitjaks oleks olnud kaebaja, kelle pakutud hinnad vastavad JäätS § 66 p 5 toodud kohustuslikule nõudele.

  1. Sindi Linnavalitsuse vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Pakkumise tagasilükkamise õigus oli pakkumise kutse dokumentide p 9.7 järgi juhul, kui pakkumises esitatud teenustasude määrad on ebarealistlikult madalad (35 % võrra või enam madalamad teistes pakkumistes esitatutest) ning pakkuja ei suuda neid päringule vastates põhjendada. Konkursi korraldamise komisjon võrdles kõiki pakkumisi vastavalt pakkumiskutses esitatud tingimustele ja kõigi pakkujate pakkumised tunnistati esitatud tingimustele vastavaks. 2) Igal ettevõtjal on vaba valik, millistele majanduslikele arvestustele ta tugineb teenuse osutamisel – kas uuringuga välja selgitatud keskmistele näitajatele või lähtutakse teenuse ostmise kulude ja tulude osas muudest objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest. 3) Korraldust nr 97 polnud vaja motiveerida, kuna konkursil osalejaid oli eelnevalt teavitatud hindamiskriteeriumitest. Pakkumise kutse dokumentide p 8.2 järgi sai pakkumiste hindamisel kõige soodsam pakkumine maksimumpunktid ja teised proportsionaalselt vähem. Arvestused teostati programmiga Excel. Vastavalt konkursi tingimustele oli vastustaja kohustatud aktsepteerima saadud arvestuse tulemit.
  2. AS ISS Eesti palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1) AS Entec uuringu tulemused ei ole automaatselt laiendatavad Sindile ja Sindi ümbruse valdadele. AS Entec uuringute järgi tuleks eelistada pakkumise esitanud professionaalsete jäätmekäitlejate kogemustel põhinevaid andmeid, seejuures välistades esitatud andmetes omakasupüüdlike moonutuste võimaluse tuginedes eeldusele, et kõik pakkujad tegutsevad heas usus. 2) Omades kogemust ja olles teostanud pikaajalisi mõõtmisanalüüse, on prügi tegelikud erikaalud järgmised: 1,5 m3 konteineris – 0,115 t/m3; 4,5 m3 konteineris – 0,111 t/m
  3. 3) Tegelikkuses tulebki kasutada konteineritüübile vastavaid erikaale, mitte segaolmejäätmete keskmist erikaalu. Kohtule esitatud tabelite järgi kasutavadki konkursil osalenud pakkujad suurte konteinerite puhul Sindis, Saugas, Haapsalus ja Põlvas kolmanda isiku pakutule lähedasi prügitihedusi, mis kinnitab tema pakutud hinna jätkusuutlikust. Kaebaja kasutas kalkulatsioonides mahukaalu 0,117 – 0,15 t/m3, lähtudes enda poolt valeks nimetatud jäätmete erikaalust.
  4. Tallinna Halduskohtu 30.05.2008 otsusega tühistati Sindi Linnavalitsuse 05.04.2007 korraldused nr 97 ja nr 98 ning Sindi Linnavalitsuselt mõisteti AS Ragn-Sells kasuks välja menetluskulud 56 490,25 krooni. Põhjendused: 1) Tulenevalt Korra §-dest 40 ja 41 ning pakkumise kutse dokumentide p-st 9 on korralduse nr 97 näol tegemist diskretsioonilise otsusega, kus õiguse andjale on antud voli kaaluda pakkumiste vastavust tingimustele, nendes esitatud andmete tõesust ja realistlikkust. 3

(7)3-07-833 2)

§ 4

lg 2 alusel tuleb kaalutlusõigust (diskretsiooni) teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

§ 56

lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Haldusakti põhjendused esitatakse haldusaktis või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Oluline on ka see, et kaebaja osundas 17.01.2007 pöördumises vastustajale, et teadaolevat tihendamata segaolmejäätmete keskmist erikaalu 0,1465 t/m3 (hajaasustuses isegi rohkem) arvesse võttes on ISS Eesti AS tehtud pakkumistes esitatud põhjendamatult madalad hinnad ehk ebatõesed andmed. Linnavalitsus pidanuks põhjendama vähemalt seda, miks kaebaja argumente ei peetud oluliseks. Haldusakti põhjendus peab akti adressaadile ja kontrollivatele institutsioonidele andma veendumuse, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Juhul, kui õige otsuse tegemiseks nappis informatsiooni, pidi linnavalitsus uurimispõhimõttest (

§ 6

) tulenevalt välja selgitama asjas olulise tähtsusega asjaolud ja vajadusel koguma ise tõendeid. Piisavate andmete korral poleks linnavalitsus piirdunud vastuses vaid hea usu väljendamisega, et „ISS Eesti AS konkursil osalemisel lähtus teenuse pakkumisel oma tegelikest majanduslikest arvestustest, sest kuna tegemist on hinnatundliku tegevusalaga, siis on mõeldamatu ebaõnnestunud äristrateegia arvel pidevalt tõsta jäätmeveo teenustasu“. Korralduses puuduvad põhjendid ja kaalutlused, miks eirati AS Ragn-Sells pöördumist konkurendi pakkumises toodud hindade seadusele mittevastavusest ja tunnistati ISS Eesti AS pakkumine vastavaks. Ka korralduses viidatud avaliku konkursi korraldamise komisjoni 05.04.2007 koosoleku protokoll pakkumiste vastavaks tunnistamise kohta sisaldab vaid trafaretset formulat „komisjon analüüsis kõikide pakkumistes esitatud dokumentide vastavust“ ega sisalda midagi, mis veenaks sellel arutelul mitteosalenud isikuid kaalumisprotsessi läbimises. 3) Kaalutlusõiguse teostamise kirjalike põhjenduste puudumine haldusaktis on oluline vorminõuete rikkumine, mis üldjuhul pole kohtumenetluse käigus kõrvaldatav. Kohus ei saa kontrollida, kas Sindi Linnavalitsus arvestas kaalumisel vaid asjakohaseid aspekte ja kõiki olulisi asjaolusid. Kaalutlusprotsessi võimalik läbimata jätmine ja haldusakti vorminõuete rikkumine võis mõjutada asja otsustamist, viies ISS Eesti AS pakkumise edukaks tunnistamisele olukorras, kus tema pakkumises esitatud andmete tõesus on seatud kahtluse alla. 4) Kohtul ei oleks alust vaidlustatud korralduste tühistamiseks, kui oleks üheselt tõendatud, et Sindi Linnavalitsusel puudunuks ka kaalumisprotsessi nõuetekohasel läbimisel igasugune võimalus jõuda teistsugusele tulemusele. Sindi Linnavalitsusel on jäänud tõsikindlalt välja selgitamata, kas ISS Eesti AS poolt esitatud andmed teenustasude määradest on ebarealistlikult madalad või mitte. Kaebaja tõi vaidluses välja tendentsi prügi erikaalu suurenemisele tulenevalt pakendiseaduse mõjust. Toodud järeldust kinnitavad kaebaja andmed, et prügi keskmiseks erikaaluks AS Ragn-Sells veokite poolt teisaldatud prügi arvesse võttes 2006. aastal Pärnu linnas on 0,135 t/m3 ja maakonnas 0,16 t/m3, ning Säästva Eesti Instituudi poolt koostatud jäätmearuandluse juhendmaterjal. Sellise informatsiooni taustal ei ole kaebaja väide, et ISS Eesti AS poolt pakutud hind ei kata isegi jäätmete ladustuskulusid Sindi Linnavalitsuse vaidlustatud otsuste jõusse jätmiseks piisava tõsikindlusega ümber lükatud. Vastustajal tuleb asja uuesti otsustamisel koguda täiendavalt informatsiooni õige otsuse tegemiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. AS Ragn-Sells apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus osas, millega tühistati Sindi Linnavalitsuse 05.04.2008 korraldus nr 97 täies ulatuses ning teha vastavas osas uus otsus ja tühistada sama korraldus ISS Eesti AS pakkumise vastavaks tunnistamise osas. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 19 lg 7 alusel vaatab halduskohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses. Kaebaja vaidlustas korralduse nr 97 üksnes ISS Eesti AS pakkumise vastavaks tunnistamise osas. Ülejäänud osas ei ole korraldust nr 97 vaidlustatud. Kuna 4

(7)3-07-833 kohtuotsuse motivatsioon ei kajasta korralduse nr 97 täies ulatuses tühistamist, on tegemist ilmse ebatäpsusega. Seega on kohus väljunud esitatud kaebuse piiridest ja tühistanud ekslikult korralduse nr 97 täies ulatuses, vastavas osas on kohtuotsus ebaõige ja kuulub tühistamisele.
  1. ISS Eesti AS apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja jätta uue otsusega AS Ragn-Sells kaebus rahuldamata ning mõista välja menetluskulud summas 23 680 krooni. 1) Kohus kohaldas ebaõigesti pakkumise kutse dokumentide p 9.3, mille kohaselt on õiguse andjal õigus lükata pakkumine tagasi igal ajal, kui selgub, et pakkumises esitatud andmed on ebatõesed. Kaebaja käsitles selliste andmetena asjaolu, et tema arvestuste kohaselt ei kata ISS Eesti AS pakutud hind isegi vastavate konteinerite ladestuskulusid ja seega tugineb pakkumine ebaõigetel andmetel jäätmete koostise, koguse ja erikaalu kohta. Kaebaja ja kohtu tuginemine sellele sättele ei ole õige. Seadusandja peab andmetest, mille mittetõeseks osutumise korral võib pakkumise tagasi lükata, silmas konkreetseid andmeid, mida pakkuja peab konkursil osalemiseks enda kohta esitama. Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse kutse dokumentide p 1.3 järgi peab nt pakkujal olemas olema kehtiv jäätmeluba olmejäätmete veoks, tal ei tohi olla maksuvõlgnevusi, tal peab olema vähemalt 2-aastane kogemus jäätmeveoteenuse osutamisel, tema netokäive peab olema vähemalt 10 milj krooni aastas jne. Kui need konkursil osalemise aluseks olevad andmed osutuvad valeks, saab korra p 9 alusel õiguse andja pakkumise tagasi lükata. 2) Kohus leidis ebaõigesti, et ISS Eesti AS pakkumine on vastuolus JäätS § 66 lg-ga
  2. See säte on ette nähtud teenuse osutaja huvide kaitseks, mitte tema vastu. Kui pakkuja on teinud pakkumise oma arvestustele tuginedes, siis on see tema risk ning õiguse andja ei saaks sellele tuginevalt pakkumise andmisest keelduda. 3) Tuginedes sellele, et kaebuses käsitletud väidetavalt valed andmed ei ole andmed, mille valeks osutumise korral saaks linnavalitsus pakkumise tagasi lükata ja et JäätS § 66 lg 5 tuginemine ei ole asjakohane ning seeläbi põhjendades, et Sindi Linnavalitsusel puudunuks korralduste andmisel ka kaalutlusprotsessi läbimisel igasugune võimalus jõuda teistsugusele tulemusele, pole kohtul nende korralduste tühistamiseks alust. 4) Pakkumiste võrdemisel ilmneb, et 140-, 240- ja 370-liitriste konteinerite puhul on kolmanda isiku poolt pakutud hind märgatavalt kõrgem kui kaebaja pakkumine. Kuna kokkuvõttes on pakkumised ligilähedaselt võrdsed (vahe vaid 0,13 hindepunkti), ei ole põhjendatud rääkida kolmanda isiku poolt põhjendamatult madala hinna pakkumisest. Põhjendamatu on 1,5 m3 ja 4,5 m3 suuruste konteinerite hindu eraldada kogu pakkumise kontekstist. 5) Sindi Linnavalitsus tunnistas 05.04.2007 korraldusega nr 98 edukaks ISS Eesti AS kui pakkumise dokumentides esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsama pakkumise. Seega on linnavalitsus oma otsust põhjendanud. Hindamise aluseks oli pakkumiste hindamistulemuste edukaks tunnistamise protokoll.
  3. AS Ragn-Sells vastuses paluti jätta ISS Eesti AS apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõuda AS Ragn-Sells menetluskulud välja ISS Eesti AS-lt. Kaebaja arvates oleks vastustaja pidanud igal juhul hindama pakutud hindade vastavust JäätS § 66 lg 5 nõuetele ja seda, ega pakkumine ei sisalda põhjendamatult madalaid hindu pakkumise kutse dokumentide p 9.7 mõttes.
  4. Sindi Linnavalitsuse vastuses toetati ISS Eesti AS apellatsioonkaebust ja leiti, et nii nagu kohus ei saa otsusega kujundada eraõigusliku juriidilisest isikust pakkuja teenuse hinda, ei saa kohus ka hinnata ühe pakkuja hinna aluseks olevaid arvestusi valeks üksnes kaebaja kahtluse põhjal. Samuti ei saa linnavalitsus olukorras, kus kaebaja ja kolmanda isiku pakkumised erinesid lõpptulemuse osas vaid 0,18 hindepunkti ja pakkujad olid oma arvestuste tegemisel kasutanud erinevate konteineritüüpide puhul sarnaseid mahukaalu näitajaid, eraldi hinnata ja motiveerida seda, miks ta erinevalt kaebajast aktsepteerib ISS Eesti AS teenuse hinna arvestusi. Ka vaidlustatud korraldusi tühistava kohtuotsuse jõustumise järel ei saaks vastustaja anda uut korraldust ISS Eesti AS pakkumise mittevastavaks tunnistamise kohta, kuna ühe pakkuja hin5
(7)3-07-833 nakalkulatsioonide aluseks olevate lähteandmete valeks tunnistamine üksnes teise pakkuja, kes pealegi on oma hinnakalkulatsioonides kohati kasutanud sarnaseid lähteandmeid, sellekohase kahtluse põhjal, võiks olla vaadeldav sekkumisena pakkuja ettevõtlusvabadusse. Ringkonnakohus saaks tühistada Sindi Linnavalitsuse korralduse nr 97 AS Ragn-Sells taotletud osas üksnes siis, kui oleks tõsikindlalt tõendatud, et ISS Eesti AS pakkumine sisaldab valeandmeid. See asjaolu on aga tõendamata. Samas eraõigusliku pakkuja õigus iseseisvalt oma teenuse hinda kujundada on kaitstud tema ettevõtlusvabadusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Sindi Linnavalitsuse 05.04.2007 korraldusega nr 97 tunnistati pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele vastavaks AS Cleanaway, Ragn-Sells AS ja ISS Eesti AS pakkumine. Ringkonnakohus nõustub AS Ragn-Sells seisukohaga selles, et halduskohus on Sindi Linnavalitsuse 05.04.2007 korralduse nr 97 täies ulatuses tühistamisega rikkunud HKMS § 19 lg-t 7 ja väljunud AS Ragn-Sells poolt esitatud kaebuse piiridest. Kuna AS Ragn-Sells vaidlustas halduskohtus Sindi Linnavalitsuse 05.04.2007 korralduse nr 97 üksnes ISS Eesti AS pakkumise vastavaks tunnistamise osas, ei saanud halduskohus kontrollida selle korralduse õiguspärasust kaebaja ja AS Cleanaway pakkumise vastavaks tunnistamise osas ega korraldust nende pakkumise vastavaks tunnistamise osas ka tühistada. Seega on AS Ragn-Sells apellatsioonkaebus põhjendatud osas, milles taotleti halduskohtu otsuse tühistamist Sindi Linnavalitsuse 05.04.2008 korralduse nr 97 täies ulatuses tühistamise osas. Korralduse osaline tühistamine ei tähenda, et ISS Eesti AS oleks pakkumismenetlusest kõrvale jäetud. Kohtuotsuse alusel tuleb Sindi Linnavalitsusel ISS Eesti AS pakkumise vastavust uuesti hinnata ja teha uus otsus.
  2. Vastavalt Korra §-le 44 lükkab õiguse andja pakkumise tagasi, kui pakkumine ei vasta pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele (p 1) või ettevõtja ei ole kvalifitseeritud vastavalt §-le 16 (p 2). Õiguse andjal on Korra § 45 kohaselt õigus lükata pakkumine tagasi igal ajal, kui selgub, et pakkumises esitatud andmed on ebatõesed. Pakkumise kutse dokumentide p 9 sätestab: pakkumine lükatakse tagasi kui see ei vasta kõigile pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele või pakkuja ei ole esitanud kõiki punktis 4 loetletud dokumente, mis tõendaksid tema kvalifikatsiooni (9.2); õiguse andjal on õigus lükata pakkumine tagasi igal ajal, kui selgub, et pakkumises esitatud andmed on ebatõesed (9.3); juhul, kui mõnes pakkumises esitatud teenustasude määrad on 35% võrra või enam madalamad teistes pakkumistes esitatutest, siis on otsustajal õigus nõuda vastava pakkumise teinud pakkujalt selle kohta täiendavaid andmeid, määrates andmete esitamiseks tähtaja ning edastades päringu pakkujale posti teel koos väljastusteatega või otse allkirja vastu (9.6); juhul, kui pakkumises esitatud teenustasude määrad on ebarealistlikult madalad (35% võrra või enam madalamad teistes pakkumistes esitatutest) ning pakkuja ei suuda neid päringule vastates põhjendada, on otsustajal õigus vastav pakkumine tagasi lükata (9.7); juhul, kui kõikides pakkumistes esitatud teenustasude määrad on ebarealistlikult ja põhjendamatult madalad, on otsustajal õigus kõik pakkumised tagasi lükata (9.8); juhul, kui kõikides pakkumistes esitatud teenustasude määrad ületavad pakkumise kutse dokumentides sätestatud teenustasu piirmäärasid, on otsustajal õigus kõik pakkumised tagasi lükata (9.9).
  3. Kaebaja leidis 17.01.2007 pöördumises Sindi Linnavalitsuse poole ja kaebuses halduskohtule, et ISS Eesti AS pakkumises esitatud hinnad on põhjendamatult madalad ja tegemist on ebatõeste andmetega Korra § 45 ja pakkumise kutse dokumentide p 9.3 mõttes ning Sindi Linnavalitsus oleks pidanud pakkumise tagasi lükkama. 6
(7)3-07-833 Halduskohus sisuliselt nõustus kaebaja käsitlusega, märkides, et kaalutlusprotsessi võimalik läbimata jätmine ja haldusakti vorminõuete rikkumine võis mõjutada asja otsustamist, viies ISS Eesti AS pakkumise edukaks tunnistamisele olukorras, kus tema pakkumises esitatud andmete tõesus on seatud kahtluse alla. Ringkonnakohus eeltoodud käsitlusega ei nõustu ning jagab ISS Eesti AS seisukohta selles, et pakkumises esitatud teenustasude määrad ei saa olla ebatõesed Korra § 45 ja pakkumise kutse dokumentide p 9.3 mõttes, mis võimaldanuks vastustajal kaaluda pakkumiste tagasi lükkamist. Andmete ebatõesus on fakti küsimus. Pakkumises esitatud teenustasumäärasid ja nende kujunemise majanduslikke motiive ei saa käsitleda selliste andmetena, mis saaksid olla tõesed või ebatõesed. Ringkonnakohus leiab, et ka JäätS § 66 lg-s 5 sätestatud jäätmeveo teenustasu piisavuse küsimust ei saa seostada teenustasu määrade ebatõesusega Korra § 45 mõttes.
  1. Pakkumise kutse dokumentide p 9.7 järgi võib pakkumise tagasi lükata ka juhul, kui pakkumises esitatud teenustasude määrad on ebarealistlikult madalad (35 % võrra või enam madalamad teistes pakkumistes esitatutest) ning pakkuja ei suuda neid päringule vastates põhjendada. Pakkumise kutse dokumentide p-s 2.8 on toodud jäätmeveo teenustasu piirmäärad (koos käibemaksuga nii nagu pakkumisteski). Haldusasja materjalidest nähtuvalt pakkusid AS Cleanaway, Ragn-Sells AS ja ISS Eesti AS vastavalt järgmisi jäätmeveo teenustasumäärasid tühjenduskorra eest konteineri tüüpide järgi: 80 l piirmäär 40 39 35 22,50 erinevus üle 35% kuni 140 l 57,6 50 35 47,80 kuni 240 l 62,4 57,10 42 58,90 kuni 370 l 82,9 81 45 64,40 erinevus üle 35% kuni 660 l 104 100,10 82 73,80 kuni 800 l 120 110 84 79,80 200 160 130 110,60 kuni 1,5 m3 kuni 2,5 m3 284 280 250 240,80 kuni 4,5 m3 502 490 385 306,40 erinevus üle 35% Seega erinesid pakkumistes esitatud teenustasumäärad vähemalt kolmel korral üle 35% ja Sindi Linnavalitsus võis otsustada pakkumise tagasi lükkamise üle. Sindi Linnavalitsuse kaalutlusotsus ei kajasta aga väidetavalt küsitud pakkujate põhjendusi oluliselt madalamate hindade kohta ega kaalumist, kas esitatud teenustasude määrad on ebarealistlikult madalad või mitte. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine on oluline kaalutlusviga, mis toob kaasa kaalutlusotsuse tühistamise. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et Sindi Linnavalitsus võib kaalutlusprotsessi läbimisel jõuda teistsugusele järeldusele kui vaidlustatud korraldustes.
  2. Eeltoodud põhjendustel nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldusega, et vaidlustatud korraldused ei ole motiveerimatuse tõttu kontrollitavad ja tuleb vaidlustatud osas tühistada.
  3. Kuna ISS Eesti AS apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud tema enda kanda. Ragn-Sells AS poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 80 krooni tuleb välja mõista ISS Eesti AS-lt HKMS § 92 lg 1 alusel. Oliver Kask Viive Ligi Lilianne Aasma 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.