2-07-17149/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 05. märts 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-17149/34 Tsivii

) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

1. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 37 lg 2 järgi juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele.
2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 5 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud.
3. PakrS § 85 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on rikkunud eelmärgitud kohustust. 23.08.2006.a kohtuotsusest, millega hageja pankrot välja kuulutati nähtub, et kostja kui seaduslik esindaja esitas 16.06.2006 pankrotiavalduse kohtule. Kohtuistungil poolte selgitustest ilmnes, et hageja seaduslik esindaja (pankrotihaldur) käis ise kostja juures raamatupidamisdokumente valimas. Eeltoodust saab järeldada, et kostja ei hoidunud kõrvale, vaid osutas abi ja andis teavet.
4. Hagi esitamise aluseks on asjaolu, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas ebaefektiivne juhtimine ja raske juhtimisviga. Hageja väidetel kostja ei täitnud hageja raamatupidamist piisava hoolega. Raske juhtimisviga on PankrS § 28 lg 2 tähenduses füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega pidi kostja, juriidilise isiku esindajana, rikkuma oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Eelnimetatud sätte kohaldamise eelduseks on juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme süüline käitumine, mille tulemusel on juriidilisele isikule tekitatud kahju. Õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise.
5. Äriseadustiku (ÄS) § 179 lg 1 alusel pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Hageja esmakanne registrisse on tehtud 12.01.2005 ja kostja on juhatuse liikmena registrisse kantud 17.03.
6. Seega esimene majandusaasta aruanne s.o
7. aasta kohta tuli kostjal kui hageja juhatuse liikmel esitada äriregistrile hiljemalt 30.06.
8. 16.06.2006 esitas kostja hageja seadusliku esindajana kohtule pankrotiavalduse, mille alusel on kohus 26.06.2006 algatanud hageja pankroti ja määranud ajutise pankrotihalduri. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kostja ei ole rikkunud kohustust raamatupidamise aastaaruande esitamisel, kuna kostjal puudus kohustus aruande esitamiseks ajal, mil oli algatatud hageja pankroti menetlus.
9. ÄS § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. 3 2-07-17149/34 Vastavalt Raamatupidamisseaduse (RPS) § 4 lg 1- 3 raamatupidamiskohustuslane on kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja raamatupidamine ei vastanud tervikuna RPS sätestatud nõuetele. Eeltoodu rikkumine on osaliselt vabandatav seoses raamatupidaja pikema ajalise terviserikkega 2005 novembris toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel. Kostjal oli takistatud raamatupidajalt info ja dokumentide saamine. Samas ei ole rikkumine ulatuses, mida saaks käsitleda kostja tahtliku õigusvastase teona ja mille tagajärjel on põhjustatud kahju äriühingule.
10. Kohus on seisukohal, et hagi on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud millest koosneb kahju ja kui suur on kahju, mida hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja on kohtule esitanud nelja lehelisest pangakonto väljavõttest neljanda lehe perioodist 08.03.2006-16.01.2007, millest ei nähtu, kelle arveldusarvega on tegemist (tl 13). Kohus võib eeldada, et tegemist on hageja arveldusarvega, kuna kostja ei esitanud eelmärgitud tõendile mingeid vastuväiteid. Hinnates esitatud tõendit leiab kohus, et kostja ei saanud hagejale kahju põhjustada makstes töötajale töötasu või makstes kaardi hooldustasu pangale (mille pank ise automaatselt ära võttis) või makstes kohtutäiturile täiteasjas nr 008/2005/10825 raha. Samuti hageja esitatud raamatupidamisväljavõtted ei tõenda kahju suurust ja sisu.
11. Kohus leiab, et kostja ei ole hooletult käitunud. Kostja on asunud oma isiklikest vahenditest tasuma võlausaldajatele. Kostja on oma isiklikest vahenditest tasunud AS-le KC üürilepingust tulenevate võlgnevuste katteks 295 530,73 krooni (tl 30). Samuti tasub kostja oma isiklikest vahenditest EOÜ-le. Menetluskulud Kooskõlas

§-ga 162 lg 1 ja 2 jätab kohus kostja põhjendatud menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes

§-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 28.05.2007 kohtumäärusega vabastas kohus hageja riigilõivu maksmisest hagiavalduse esitamisel.

§ 190

lg 1 kohaselt menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused.

§ 190

lg 2 järgi menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

§ 190

lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagi esitamisel, siis juhinduvalt

§ 190lg-st 4 kuulub hagejalt välja mõistmisele riigilõiv 6250 krooni riigituludesse.

Maire Lukk Kohtunik 4