esitama Asjaolud AS E esitas 20.04.2007 makskäsu kiirmenetluse avalduse EO vastu 5949.98 krooni saamiseks. Seoses võlgniku poolt vastuväite esitamisega anti vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 486 lg-le 1 18.11.2008 määrusega AS E nõue EO vastu üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. AS E esitas 05.12.2008 hagi EO vastu 5949.98 krooni saamiseks. Kostja vaidles hagile vastu ning palus kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Hageja esitas 11.02.2009 kohtule avalduse, milles ta palub menetlus tsiviilasjas lõpetada, kuna ta loobub hagist kostja vastu. Hageja lepinguline esindaja palub tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust so 125.00 krooni. Kostja avaldas, et ta ei vaidle menetluse lõpetamisele vastu, kuid palus välja mõista oma õigusabikulud summas 4874.48 krooni. Hageja ei nõustu kostja taotlusega menetluskude väljamõistmiseks summas 4874.48 krooni, kuivõrd leiab, et menetluskulude summa ei vasta reaalsusele ja on ülepaisutatud. Tegemist ei ole keeruka kohtumenetlusega. Hageja hinnangul ei saa kostja menetluskulud olla suuremad või isegi võrdsed sama hagihinnaga võrreldavates mahukamates ja enamaeganõudvates tsiviilasjades. Hageja leiab, et antud tsiviilasi ei ole kostja esindajalt nõudnud suuremahulist ettevalmistamist ja olulisi kulutusi. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja loobub nõudest kostja vastu, seega puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning lõpetada menetlus otsust tegemata AS E hagis EOvastu 5949.98 krooni saamiseks (tsiviilasi nr. 2-07-15039). Kooskõlas
lg 2 p 2 kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust. Hageja lepingulisele esindajale kuulub tagastamisele riigilõiv summas 125.00 krooni, kuivõrd hageja esindaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 250.00 krooni (05.04.2007, maksja: Julianuse Inkasso Agentuur AS, saaja Rahandusministeerium, Hansapanga arvelduskonto nr 221023778606, viitenumber 2900072123).
lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul hageja nimetatud põhjusel hagist loobunud ei ole. Kohus on seisukohal, et eeltoodu alusel tuleb kostja põhjendatud menetluskulud panna hageja kanda.
lg 1 järgi asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja esitas taotluse hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 4874.48 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud Advokaadibüroo Heta arved nr 29052, 02.02.2009 ning 28927, 30.09.008. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 4 874.48 krooni.
lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule.
lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 2 975.49 krooni. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 4874.48 krooni vajalik ja põhjendatud. Vabariigi Valitsuse määrusega on sätestatud lepingulise esindaja kulude piirmäär arvestatuna kolmes kohtuastmes kokku. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid maksekäsukiirmenetlusele vastuväite koostamise eest, tähtaja ennistamise avalduse ning hagiavaldusele kostja vastuväidete koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud menetlusdokumentide koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 4 874.48 krooni. Asjas ei ole peetud ühtegi kohtuistungit. Kohtu hinnangul on kostja õigusabikulud põhjendatud 3 000 krooni ulatuses Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 3000.00 krooni. Tiia Mõtsnik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.