Seetõttu tekib hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist vastavalt
Hageja taotleb kostjalt 5500 krooni väljamõistmist ja menetluskulude jätmist kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, olles tutvunud hagiavaldusega ja uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Antud asja lahendamisel on keskseks küsimuseks, kas hagejal on õigus saamata jäänud tuluna kostjalt nõuda tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressi, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas.
115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 järgi varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ja lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud.
lg 3 kohaselt kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra.
lg 3 eesmärk on piirata tarbijast krediidivõtja vastutust tarbijakrediidilepingu erakorralise ülesütlemise korral (vt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2007, lk 436). Riigikohus on 19.12.2007 otsuses nr 3-2-1-122-07 (p 14) asunud seisukohale, et
lg 3 sätestatud imperatiivse keelu tõttu lõpeb tarbijakrediidilepingu ülesütlemise korral intressi maksmise kohustus ülesütlemisele järgneva aja eest ja seega ei ole võimalik nõuda intressi ka kahjuna ajavahemiku eest, mil võlausaldaja kaotas võimaluse saada kasu tasutava intressina. Kohus leiab, hagi aluseks olevad asjaolud käesolevas asjas on sarnased otsuse nr 3-21-122-07 aluseks olevate asjaoludega. Sel põhjusel tuleb jätta BAS-i hagi II vastu 5500 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.