§-de 50 lg. 1, 60 lg. 1, 61 lg.-te 1 ja 4 sätteid alates 30.12.2008.a. Asja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja on oma hagiavalduses esitanud kohtule ebaõigeid andmeid. Kostja sissetulek kuus ei ole 10 000 krooni. Kostja tegutseb rannapüügikalurina ning tema keskmine palk aastas on 2 000 krooni. Kuna aastas 4 – 5 kuud kalapüüki ei toimu, ei saa sel ajal kostja ka palka. Kostja ei oma talu ega ka autot ning elab koos oma eaka emaga. Mis puutub elatusraha maksmisse, siis sellega tegeleb kostja väidete kohaselt ühistu esimees ALisiklikult. Asja menetluse käik Pooled olid nõus käesoleva tsiviilasja lahendamisega kohtu poolt kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, ja seda lähtudes alljärgnevaist põhjendustest.
1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks.
2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja väidete kohaselt hagiavalduses on kostja viimase kahe aasta jooksul maksnud lapsele elatusraha kokku vaid 5 000 krooni. Kohtu arvates pole selline rahasumma päris kindlasti küllaldane teismelise koolis käiva nooruki ülalpidamiseks. Hageja on oma hagiavalduses väitnud, et tema sissetulek on 8 000 krooni kuus ning samas väidab hageja, et kulud lapsele ühes kuus moodustavad kokku 6 600 krooni. Selliste kulude kandmine lapse ülalpidamiseks ühes kuus on hageja sissetuleku puhul kohtu arvates mõeldamatu lähtudes asjaolust, et kostja-poolne materiaalne abi ja toetus hagejale on olnud hageja väidete kohaselt peaaegu olematu – 2 aasta jooksul kokku vaid 5 000 krooni. Seega on hageja oma hagis kulud lapsele kohtu arvates ilmselt näidanud ülemäära suurtena, kuna need pole vastavuses hageja majanduslike võimalustega. Ka hageja ise vajab ju elus püsimiseks toitu, rõivaid jms. ning peab ka kandma enda arvelt eluasemekulusid. Seega pole hagis märgitud kulutused lapsele summas 6 600 krooni kuus kohtu arvates usaldusväärsed. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et hageja on tema majanduslikku seisundit oma hagiavalduses kirjeldanud ebaõigesti. Samas pole kostja aga ise oma majandusliku seisundi kohta kohta asjas esitanud ainsatki dokumentaalset tõendit. Samuti pole kostja kohtule teatanud oma kirjalikus vastuses, millises ulatuses ta on nõus oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha maksma. Kohtu arvates on kostja oma kirjalikus vastuses esitanud kohtule ebaõigeid andmeid, väljaarvatud tema kasutuses olevat sõiduatot puudutavad andmed. Vastavalt kohtu poolt tehtud päringule Maksu- ja Tolliameti andmebaasi on PK poolt tehtud EL´a arvele viimane väljamakse 2009.a. veebruarikuus. Seega kostja omab igakuist sissetulekut töötasu näol ning tööandja maksab sellelt ka sotsiaalmaksu. Kostja väide selle kohta, et tema lapsele elatise maksmist korraldab P kalaühistu juhatuse esimees AL isiklikult, on kohtu arvates ainetu, sest kostja ise on vanemana kohustatud hoolitsema selle eest, et tema alaealisel lapsel oleksid olemas eluks vajalikud majanduslikud võimalused ja rahalised vahendid. Vastavalt kohtu poolt tehtud päringule kinnistusraamatusse kuulub kostja EL´a omandisse elamumaa XXX, pindalaga 3,89 ha ning metsamaa pindalaga 3,55 ha. Seega oma kostja omandis kinnisvara elamumaa ja metsamaana ning varatu isikuga pole kostja puhul kindlasti tegemist ning kohtu arvates on ta vanemana võimeline oma alaealise lapse ülalpidamiseks maksma ka elatusraha. Eesti Riikliku Autoregistri andmetel on EL´a omandis tõepoolest vaid sõiduauto XXX registrimärgiga XXX ehitusaastaga 1975.a., mis ilmselt pole enam kasutuskõlblik.
4 sätte kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Eeltoodut aluseks võttes tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 2 175 krooni elatusraha + 21 % tulumaksu sellelt ning kokku 2 632 krooni kuus alates 30.12.2008.a. kuni lapse täisealiseseni XXX.a. Asja menetluskulud riigilõivuna tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda aluseks võttes TsMS § 129 lg. 2 sätteid ning välja mõista kostjalt riigituludesse, kuna elatise hagides on hagejad riigilõivu tasumisest vabastatud vastavalt Riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p.-le 2. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 09.04.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.