← Eesti

2-08-83391/3

Obsah (7)§ 102§ 1§ 31§ 10§ 15§ 23§ 150

2-08-83391 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 05. märts 2009. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Talli

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

  1. Kohustada TOÜ juhatuse liikmeid FKja M J kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
  2. aprillil
  3. a kell 10.
  4. Kui FK ja MJ vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
  5. Määrata ajutisele pankrotihaldurile T Saarma’le tasuks 28 000 (kakskümmend kaheks tuhat) krooni (lisandub sotsiaalmaks) pankrotivara arvelt.
  6. P AS menetluskulud (s.h. tasutud riigilõiv 1 600 krooni) jätta TOÜ kanda.
  7. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Võlgniku avaldus 09.12.
  8. a esitasid võlgniku juhatuse liikmed avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad võlgniku kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda äriühing täita võlausaldajate nõudeid. Osaühingul on kohustused summas 76 718 914 krooni, vara on 66 022 745 krooni. Võlausaldaja avaldus 16.12.
  9. a esitas võlausaldaja P AS kohtule avalduse TOÜ pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. 15.12.
  10. a sõlmisid P AS ja C OÜ laenulepingu, millega viimane laenas 1 750 000 krooni tagasimakse tähtajaga 28.02.
  11. a. Käesoleva ajani ei ole võlga tagasi makstud, seega on P As-i nõue 15.12.2006.a laenulepingust kokku 2 149 583.33 krooni, millest 1 750 000 moodustab põhivõlg, 56 583.33 intressivõlg ja 343 000 viivis. 17.08.
  12. a sõlmisid P As ja C OÜ laenulepingu, millega viimane laenas 750 000 krooni tähtajaga 17.02.
  13. a. Kuni käesoleva ajani ei ole võlga tagasi makstud, seega on P As-i nõue, mis tuleneb 17.08.
  14. a laenulepingust 921 250.00 krooni, millest 750 000 krooni moodustab põhivõlg, 24 250 intressivõlg ja 147 000 viivis. 10.06.
  15. a ühinemislepinguga ühendas OÜ T C OÜ ning muutus viimase õigusjärglaseks. 30.10.
  16. a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik kohustust ei täitnud. Ajutise halduri aruanne OÜ Ton kantud äriregistrisse 07.12.
  17. a. Põhitegevusala 2007.a. majandusaasta aruandes on valdusfirmade tegevus. Raamatupidamise eest vastutavad isikud: juhatuse liikmed FKja M J . Viimane majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 2007.a. majandusaasta kohta. Järelpärimiste teel saadud andmetel moodustavad võlgniku vara: raha AS-s SEB Pank seisuga 29.01.2009.a. 10 176,00 krooni. Enammakstud riiklikud maksud seisuga 26.01.2009.a. 10 564,67 krooni. Kinnisvara:
  18. Harjumaa, korteriomandit (12A 3 eluruumi; 12B 3 eluruumi) registriosad XXX; XXX XXX; XXX, XXX; XXX
  19. Harjumaa, Kiili vald, korteriomandit (14A 3 eluruumi; 14B 3 eluruumi) registriosad XXX; XXX; XXX; XXX; XXX; XXX. 2
  20. Harjumaa, Kiili vald, XXXkorteriomandit (16A 3 eluruumi; 16B 3 eluruumi) registriosad XXX; XXX; XXX, XXX, XXX, XXX
  21. Tallinn, XXX, korteriomand, registriosa nr XXX.
  22. Tallinn, XXX, 7 korteriomandit, registriosad XXX; XXX; XXX; XXX; XXX; XXX; XXX.
  23. Tallinn, XXX, 20 korteriomandit, registriosad XXX; XXX; XXX; XXX XXX XXX XXX; XXX; ….
  24. Pärnu, XXX, hoonestusõigus, registriosa XXX.
  25. Harjumaa, XXX, korteriomand, registriosa XXX.
  26. Harjumaa, XXX, kinnisasi, registriosa XXX.
  27. Harjumaa XXX, registriosa XXX OÜ-le T kuulus äriregistri andmetel kuni 01.01.2009.a. 100% osalus OÜ-s M, mille vara hulka kuulus 30,5% AS P lihtaktsiad. ARK-i andmetel OÜ T nimel sõidukeid ei ole. Võlgnik on sõiduki XXX, 2007.a. vastutav kasutaja. Sõiduki omanik on AS SEB Liising. Võlgniku poolt esitatud andmetel (bilansiline väärtus 31.01.2009): Raha kassas 21 256,00 krooni. AS P lihtaktsiad bilansilises väärtuses 28 000 000,00 krooni. Laekumata arved summas 97 063,77 krooni. (OÜ-le Aesitatud rendiarved. Võlgniku selgitusel kirjalikku üürilepingut sõlmitud ei ole. Võlgniku sõnul on nõude sissepööramiseks peetud läbirääkimisi AOÜ esindaja HS-ga, kes keeldub arveid tasumast, kuna võlgnikul on võlgnevus omakorda AOÜ ees. Tasaarvestust teostatud ei ole.) Käibemaksu ettemaks 7 507,36 krooni. Kinnisvara bilansilises väärtuses 37 870 000,00 krooni. Seega on OÜ T varasid bilansilises väärtuses 65 995 827,13 krooni ulatuses. Järelepärimiste teel saadud andmetel võlad: Maksuvõlad riiklike maksude intressid 2 415,31 krooni. Täitemenetluse registri kohaselt on OÜ T suhtes algatatud järgmised täitemenetlused: Sissenõudja A OÜ kasuks võla summas 3 900 000,00 krooni sissenõudmiseks. Sissenõudja A OÜ kasuks võla summas 1 850 000,00 krooni sissenõudmiseks. Sõiduki XXX kasutusrendilepingust tulenevad võlad seisuga 21.01.2009.a. AS SEB Liising ees kokku 350 245,08 krooni, millest: Vara jääkväärtus 277 123,94 krooni + käibemaks Liisingmaksete võlg 13 460,18 krooni Viivise võlg 509,83 krooni; Kindlustus 9 053,13 krooni. OÜ S arvelduslaenu garantii summas 200 000,00 krooni (tähtaeg 06.04.2009). Laenuandja on AS SEB Pank. Teenustasu võlgnevus AS SEB Pank ees 98,00 krooni. Korteriühistu XXX teatel võlgneb OÜ T neile üürimakseid 4 555,17 krooni ulatuses. OÜ A teatel võlgneb OÜ T neile laenulepingu alusel ca 6 300 000,00 krooni. AS G teatel võlgneb OÜ T neile laenulepingu alusel 12 496 680,00 krooni (Kogunõue. Pandipidaja initsiatiivil üritati nõude tagatiseks olevaid AS P aktsiaid realiseerida hinnaga 7 miljonit krooni, kuid see ei õnnestunud.) Võlgniku poolt esitatud andmetel (bilansilises väärtuses seisuga 31.01.2009.a.): Lühiajalised laenukohustused kogusummas 16 437 500,00 krooni, millest: AS P 2 500 000,00 krooni; G A AS 9 000 000,00 krooni; A OÜ 4 937 500,00 krooni. Muud lühiajalised nõuded 40 000 000,00 krooni. AS P lihtaktsiad (30,5%). Tarnijatele tasumata arved kogusummas 190 532,32 krooni. Intressivõlad kogusummas 4 016 913,00 krooni. Pikaajalised võlakohustused kogusummas 6 229 599,82 krooni. Laenukohustuste tagatiseks on äriühingu kinnisvara seatud järgmised hüpoteegid: G A AS laenu 9 000 000,00 krooni tagatiseks I ja II järjekoha hüpoteek kinnistule XXX, Tallinn ja pant AS P 30,5% lihtaktisatele; 3 - AOÜ laenu 3 050 000,00 krooni tagatiseks IV järjekoha hüpoteek kinnistule XXX, Tallinn; OÜ A laenu 4 937 500,00 krooni tagatiseks I järjekoha hüpoteek kinnistule XXXküla ja I järjekoha hüpoteek kinnistule XXX, Pärnu; OÜ P laenu 500 000,00 krooni tagatiseks II järjekoha hüpoteek kinnistule XXX; Tallinna KK laenu summa 1 680 000,00 krooni tagatiseks III järjekoha hüpoteek kinnistule XXX, Tallinn. Lisaks on äriühingu poolt võetud laenukohustuste tagatiseks eraisikute käendused: G A AS laenu 9 000 000,00 krooni käendaja M J ; AOÜ laenu 3 050 000,00 krooni käendaja FK; A OÜ laenu summas 4 937 500,00 krooni käendajad M J , LOja FK; P AS laenu 2 500 000,00 krooni käendaja M J ; P OÜ laenu 500 000,00 krooni käendaja MJja FK. Täiendavalt on OÜ-u T varadele seatud hüpoteegid alltoodud füüsiliste isikute poolt võetud laenude tagamiseks IP laenu käendus summas 2 348 132,00 krooni. Aluseks AS SEB Pank leping nr XXX; SMja LO laenu käendus summas 3 088 608,00 krooni. Alus AS SEB Pank leping XXX; I P laenu käendus summas 2 401 503,00 krooni. Alus AS SEB Pank leping XXX; M L laenu käendus summas 1 941 211,00 krooni. Alus AS SEB Pank leping XXX; MJ laenu käendus summas 985 736,00 krooni. Alus AS SEB Pank leping XXX. OÜ-l T on kohustusi 66 874 545,14 krooni ulatuses (bilansilises 31.01.2009.a.) väärtuses seisuga Võlgniku vara moodustavad kinnisvara investeeringud. Võlgnik kajastab bilansis kinnisvara investeeringuid väärtuses 37 870 000,00 krooni. Võlgniku teatel on ta arvesse võttes kinnisvara turusituatsiooni korrigeerinud 2008.a. novembris vara bilansilist väärtust hinnates seda alla 30% võrra. Ajutise halduri hinnangul tuleb ilmselt vara väärtust veelgi alla hinnata. Konsulteerinud ekspertidega hindab ajutine haldur OÜ T kinnisvara väärtuseks kokku ca 25 miljonit krooni. Bilansis kajastatakse AS P lihtaktsiaid väärtuses 28 000 000,00 krooni. Aktsiad on omandatud lihtkirjaliku lepingu alusel OÜ-lt M (OÜ T100% tütarettevõte kuni 01.01.09). Võlgniku esindaja seletuse kohaselt on probleeme AS-i P aktsiate (edasi)müügil, kuna aktsiad on panditud ning võlausaldaja ei ole andnud nõusolekut aktsiate ülekandmiseks võlgniku väärtpaberikontole. Väärtpaberite registris ei nähtu, et nimetatud aktsiad oleks OÜ T omandis. Ajutise haldurile teadaolevalt on aktsiad panditud G A AS laenu tagatiseks ning pandipidaja on aktsiad realiseerinud. Võlgniku hinnangul on pandipidaja rikkunud lepingust tulenevaid nõudeid pandi realiseerimisel, kuid tehingu tühistamise võimalikkust ja vajadust tuleb täiendavalt analüüsida. Seega ei saa AS P aktsiaid bilansilises väärtuses 28 miljonit krooni OÜ T varana kajastada. Eeltoodu alusel on ajutise halduri hinnangul OÜ T varade väärtus ca 25 000 000,00 krooni. Eelpool nimetatule tuginedes ning arvestades asjaolusid, et võlgniku majandustegevus on sisuliselt seiskunud, juhatuse arvates võimalus kasumliku majandustegevuse jätkamiseks puudub, omakapital on muutunud negatiivseks, on juhatus seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul tuleb täpsustada OÜ T poolt eraisikute poolt võetud laenude katteks tagatiste andmist. Võlgnik on koormanud oma vara juhatuse liikme poolt eraisikuna võetud laenu katteks. Täpsustamist vajab , Pärnu kinnistu hoonestusõigusega seonduv. Hoonestusõiguse tasu maksmata jätmisel hoonestusõigus lõpeb. Harjumaal, kinnistul asuvad AS-le Hansa Liising Eesti kuuluvad seadmed. AS Hansa Liising Eesti teatel on liisitud vara rentnikuga leping lõpetatud, kuid 4 seadmed on demonteerimata. Kinnistu on osaliselt antud üürile OÜ P . Võlgniku andmetel on üürileping lõpetatud poolte kokkuleppel alates 30.11.2008.a. OÜ P juhataja EP teatas ajutisele haldurile, et leping kehtib, aga arveid üüri eest ei ole esitatud alates novembrist 2008.a. OÜ P on OÜ-le T andnud laenu 500 000,00 krooni. OÜ P juhataja selgituse kohaselt kanti laenusumma M J i arvele. Laenu tagatiseks on seatud II järjekoha hüpoteek summas 500 000,00 krooni OÜ T kinnistule XXX. Kohtuistung Kohtuistungil 16.02.
  28. a jäi võlausaldaja esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlausaldaja nõustub ajutise halduri tasu ja tehtud kulutustega. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, halduri tasule vastuväiteid ei ole. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldused kuuluvad rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada TOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus T Saarma.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Võlausaldaja nõude aluseks on 15.12.

  1. a P AS ja C OÜ vaheline laenuleping, millega viimane laenas 1 750 000 krooni tagasimakse tähtajaga 28.02.
  2. a ja 17.08.
  3. a P AS ja C OÜ vaheline laenuleping, millega viimane laenas 750 000 krooni tähtajaga 17.02.
  4. a. 10.06.
  5. a ühinemislepinguga ühendas OÜ T C OÜ ning muutus viimase õigusjärglaseks. Kokku moodustab võlausaldaja nõue 3 070 833.30 krooni.

§ 10

lg 4 ja lg 5 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Võlausaldaja on esitanud laenulepingud ning pankrotihoiatuse. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlgniku kohustus võlausaldaja ees on suurem kui

§ 15lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir.

Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi summas 66 874 545 krooni, vara on 25 miljonit krooni.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku omakapital on muutunud negatiivseks, äriühingu majandustegevus on seiskunud. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000,- krooni. Kohtu hinnangul on nimetatud sätete üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud äriseadustiku § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiv 5 maksejõuetus oli välja kujunenud 2008. a alguses. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 09.12.2008. a, seega kohtu hinnangul ÄS § 180 lg 51 rikkudes hilinenult. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku majandustegevuse raskused on tingitud asjaolust, et võlgnik on võtnud põhjendamatult kohustusi ja koormanud liigselt ettevõtte vara hüpoteekidega. Ettevõtte on sattunud makseraskustesse seoses kinnisvara turul toimunud muudatustega ning ei suuda realiseerida soetatud kinnisvara, et tasuda võetud kohustusi. Kinnisvara realiseerimine on käesoleval ajal oluliselt raskendatud, kuna puuduvad ostjad. Ajutine pankrotihaldur T Saarma on esitanud tasunõude 28 töötunni eest kokku summas 28 000 krooni. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 28 000 krooni.

§ 150lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ts

MS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Võlausaldaja on esitanud kohtule menetluskulude võlgniku kanda jätmise taotluse. Eeltoodu alusel jäävad võlausaldaja menetluskulud (s.h. tasutud riigilõiv 1 600 krooni) võlgniku kanda. Karin Sonntak Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.