) §-dele 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 142, 145, 158 lg 1 ja 415 lg 1, 416 lg 1 ning TsMS § 367 sätestatule. Hagi tõendamiseks on hageja esitanud kirjalikud tõendid – koopia tarbijakrediidilepingust nr 0700381/45kt koos maksegraafikuga ja üldtingimustega, käenduslepingute koopiad, koopiad hageja poolt kostjatele võla sissenõudmisega seotud kirjadest, lepingu ülesütlemishoiatusest ja ülesütlemisavaldusest, laenuteenuste hinnakirja ja viivise arvestuse. Kohtumenetluse käik 2 Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks. 10.11.2008 kohtumäärusega kohaldas kohus hagi tagamiseks kostjatele kuuluvate pangakontode ja hoiuste arestimist Eesti Vabariigis tegevusluba omavates krediidiasutustes tagastamata krediidisummast ½ (pooles) ulatuses, s.o. summas 49 472.63 krooni, hageja kasuks. Kohus võttis korraldava määrusega hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid kostjatele tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. 05.12.2008 esitatud vastuses teatavad kostjad I M -P ja A P, et võla sissenõudmise kohta pangalt kirjade saamise järel teatas laenusaaja K R neile vestluse käigus, et tema on hagejaga sõlminud uue kokkuleppe ja maksegraafiku, mistõttu muretsemiseks põhjus puudub. Kostjad ei pea õigeks, et nende pangakontod arestiti ette hoiatamata ning neile ei jäänud võimalust ka TMS § 132 lg 1 ja 2 sätestatud elamiseks vajalike summade kasutamiseks. 05.03.2009 esitatud kirjalikus vastuses teatab kostja K R, et tal puuduvad vahendid hageja nõutud summa tasumiseks, et kohtus oli tema maksejõuetusest tulenevalt menetluses ka pankrotiavaldus. Pankrotimenetlus lõpetati raugemisega. Kohus väljastas kostjate vastused hagejale tutvumiseks. Hageja oma kirjalikus arvamuses 11.03.2009 jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Samuti ei nõustunud hageja kostjate väidetega nende pangakontodel olevate vahendite kasutamise osas, kuna TMS § 132 ei kohaldu hagi tagamise puhul. 18.03.2009 toimunud kohtuistungil vähendas hageja hagiavalduses esitatud nõuet leppetrahvi, s.o. 19 789.05 krooni võrra. Hageja nõudeks jäi summa 122 649.22 krooni väljamõistmine kostjatelt solidaarselt, samuti alates 28.10.2008 viivise 25,03% väljamõistmine tagastamata krediidisummalt aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku laekumiseni. Kostjad Kostjad nõustusid nõustusid kohtuistungil hageja poolt vähendatud nõudega. Kostja K R`e seletuse kohaselt oli tegelikuks laenu taotlejaks tema elukaaslane, kes laenurahaga ostetud autoga pidi hakkama osutama taksoteenust. Algul maksiski elukaaslane laenumakseid tagasi, kuid siis ta läks ära ja jättis ka maksed pangale tasumata. Auto on müüdud ning müügist saadud 20 000 krooni on kulutatud teiste laenude tasumiseks. Lepingu allkirjastajana temal endal hetkel vahendeid laenu tagastamiseks ei ole. Kohtus oli menetlemisel tema pankrotiavaldus, kuid menetlus lõpetati raugemisega menetluskulude katteks vahendite puudumisel. Kostja saab aru, et käendajate poolt laenu tagastamisel peab ta neile nende makstud summad hiljem ikkagi hüvitama. Kostjad I M -P ja A P seletasid, et käendajateks hakkasid nad K R elukaaslase palvel. Nad usaldasid teda ja lootsid, et käendajatena nende vastutus laenukohustuste täitmisel ei rakendu. Kuna neil endal on ka teisi laenukohustusi, siis hagis nõutud summa korraga tasumiseks vahendid puuduvad; nad loodavad, et saavad sõlmida kohtuotsuse täitmisel hagejaga maksegraafiku. III. Maakohtu otsuse põhjendused. põhjendused. Kohus, olles ära kuulanud hageja esindaja ja kostjate seisukohad ning tutvunud hageja esitatud kirjalike tõenditega leiab, et hagi on põhjendatud hageja poolt kohtuistungil leppetrahvi summa võrra vähendatud ulatuses ja kuulub täielikult rahuldamisele. Pooltevahelised suhted tulenevad hageja ja kostja K R`e vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja sellega võetud laenukohustuste täitmise tagamiseks kostja I M -P ja A Pga sõlmitud käenduslepingutest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud
§-ide 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 142, 145, 415 lg 1 jas 416 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud. 3
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on kostjale K R`ele võimaldanud krediiti summas 100 000 krooni. Poolte vahel oli lepitud kokku ka tasumisele kuuluvas intressimääras ja krediidisumma tagastamise maksegraafikus. Kostja on kohtuistungil omaks võtnud, et ta ei täitnud lepingut korrektselt ning jäi hageja ees võlgnevusse.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Käendajate I M -P ja A P vastutus tuleneb nendega sõlmitud käenduslepingust, mille kohaselt kostjad on võtnud endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ning tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käendajate vastutuse maksimummääraks on lepingu järgi 452 309 krooni ning käenduse tähtajaks 01.06.2019. Põhivõlgniku poolt lepingurikkumise korral olid käendajad kohustatud
lg 1 kohaselt tasuma hagejale võlgnetavad summad.
lg 1 alusel vastutavad käendajad ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutavad käendajad käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestasid ka üldtingimuste p. 5.1.1. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja
ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgniku poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel ka järginud. Seega oli hageja õigustatud lepingut ennetähtaegselt üles ütlema ja nõudma lepingust tulenevate summade tasumist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (
Kostjad ei ole kohtus hageja esitatud viivis- ja intressinõuet ning nende arvestamise aluseid vaidlustanud. Vastavalt TsMS § 206 lg 1 sätestatule on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal on õigus hagi õigeks võtta. 4 Hageja on vähendanud kohtus oma nõuet, loobudes leppetrahvi – summa 19 789.05 krooni nõudest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb TsMS § 367 sätestatule tuginedes viivise väljamõistmist kostjatelt solidaarselt hagi koostamisest – 28.10.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.