3-08-1858/13

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1858 Otsuse kuupäev 11.detsember 2008 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Justiitsministeeriumi toimingu peale Asja läbivaatamise kuupäev 25.november 2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja vastustaja – Justiitsministeeriumi esindaja Janek Ranniste Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 27.08.2008 toimus Tartu Vanglas sektor nr 1 kambris nr 1024 (s.o kartserikambris) läbiotsimine Justiitsministeeriumi relvastud üksuse poolt. 27.08.2008 saatis XXX Justiitsministeeriumile märgukirja. 08.09.2008 vastas Justiitsministeerium oma kirjaga nr 11-7/1458 XXX märgukirjale, kuid kinnipeetav sellega ei nõustu, kuna vastusest loeb ta välja, et Justiitsministeerium õigustab toimunut. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 19.09.2008 esitas kinnipeetav XXX kohtule kaebuse, milles palub tunnistada Justiitsministeeriumi eelnimetatud toiming seadusevastaseks. Kaebuse kohaselt tuli läbiotsimist toimetanud ametniku käsul kaebuse esitajal lahti riietuda ja kükke teha mitme ametniku juuresolekul. Kaebuse esitaja seisukohalt oli toimunu temale mõnituslik ja alandav ning ta leiab, et toimingu läbiviimisel rikuti isiku täielikult läbiotsimisel kehtestatud nõudeid ja korda. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Justiitsministeeriumi esindaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna läbiotsimise teostamisel järgiti õigusaktide nõudeid. Vastustaja vastuväidete kohaselt on kaebaja väited inimväärikust alandava kohtlemise osas paljasõnalised, kuna vastupidist tõendavad tõendid puuduvad. Vastustaja väidab, et just kartseris olevate esemete vähesuse tõttu kasutavadki seal viibivad kinnipeetavad asjade peitmiseks seljas olevaid riideid ja kehaõõnsusi, mistõttu anti kartseris viibivatele isikutele selge ja kuuldava hääletooniga korraldus oma kambris lahti riietuda. Samuti on põhjendatud korraldus teha kükke, kuna see on isikupuutumatust kõige vähem riivav viis veendumaks, et keelatud esemeid ei ole peidetud kehaõõnsustesse. Vastustaja väidab, et julgeoleku kaalutlustel teostavad läbiotsimist 2 ametnikku ja kambri ust ajal, kui kambris on sees kinnipeetav ja ametnikud, ei sulgeta samuti julgeoleku kaalutlustel. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt viibis kinnipeetav XXX ajavahemikul 21.08.-31.08.2008 Tartu Vangla kartseris. Vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 kohaselt on vanglaametnikel õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Justiitsministri 01.04.2003 määrus nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ 4.peatükk reguleerib läbiotsimise korraldust detailsemalt. Nimetatud määruse § 47 kohaselt otsitakse isik läbi kas täielikult või mitte täielikult, läbiotsimine toimetatakse kohas, kus on tagatud isiku privaatsus ning läbiotsimist teostavad läbiotsitavaga samast soost isikud. Täielik läbiotsimine seisnebki isiku läbiotsimises selliselt, et ta võtab ära kõik riided. VangS § 109 lõige 3 kohaselt moodustatakse vangla juurde relvastatud üksus eriülesannete täitmiseks. Relvastatud üksuse ülesanded ja töökorra kehtestas Justiitsminister 12.12.2002 määrusega nr 81 „Relvastatud üksuse tegevuse kord“. Nimetatud määruse § 5 lõike 2 punkti 6 kohaselt võtab relvastatud üksus osa vangla ja kinnipeetava läbiotsimisest. Antud juhul rakendati 27.augustil 2008 relvastatud üksust Tartu Vanglas justiitsministeeriumi asekantsleri 22.08.2008 korralduse nr 2 kohaselt seoses vajadusega teostada läbiotsimist. Relvastatud üksus viis läbiotsimist läbi kartserkambrites. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 7 lg 4 kohaselt kuuluvad kartseri sisustusse järgmised esemed – päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid, põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris, võimaluse korral valjuhääldi, riidenagi, pesemiskoht ja WC. Seega kaebaja väide, et kartseri kambris on minimiseeritud asjade kogust ja kambri sisustust, on õige. 2 Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja väidetes, et kaebajat koheldi sarnaselt teiste samas osakonnas kartseris viibivate isikutega, st kõigile anti selge ja kuuldava hääletooniga korraldus oma kambris lahti riietuda. Kohtul ei ole alust kahelda ka vastustaja väites, et just kartseris olevate esemete vähesuse tõttu kasutavadki seal viibivad kinnipeetavad asjade peitmiseks seljas olevaid riideid ja kehaõõnsusi. Kohus nõustub vastustajaga selles, et läbiotsimist toimetanud ametniku käsk kükke teha on põhjendatud sellega, et see on kõige vähem isikut riivav viis veendumaks, et keelatud esemeid ei ole peidetud keha õõnsustesse või tuharate vahele. Kaebaja väited selle kohta, et kambri uks oli tema läbiotsimise ajal lahti ja seal viibis palju teisi ametnikke, ei ole õige. Oma kaebuses kohtule kirjutab kaebaja, et „ajal, mil ma lahti riietusin, viibis kambris kaks ametnikku“. Kuna asja materjalidest nähtuvalt viibis kaebaja kartseris üksinda ja teisi kinnipeetavaid ei olnud sinna paigutatud, siis ei ole kohtul alust kahelda selles, et läbiotsimist teostasid ametnikud kambris sees ning selle juures viibisid ainult relvastatud üksuse liikmed, muid kõrvalisi isikuid seal ei viibinud. Kohus nõustub vastustajaga, et kambri ust ajal, kui kambris sees on kinnipeetav ja ametnikud, ei sulgeta julgeoleku kaalutlustel, kuna läbi suletud ukse ei ole võimalik kuulda, kui kambris peaks toimuma vastuhakk läbiotsimist teostatavate ametnike suhtes. Samuti on ukse ning lukkude mehhanismid valmistatud viisil, et nad oleks eelkõige avatavad ja suletavad väljapoolt kambrit viibivatele ametnikele, mitte aga seestpoolt. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et antud juhul järgiti läbiotsimise teostamisel õigusaktide nõudeid, järelikult jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata. Asjaolu, et see ei pruugi läbiotsitavale meeldida, on arusaadav, kuid VangS § 41 lg 1 kohaselt peavad vangistuses viibivad isikud paratamatult taluma neid ebameelduvusi, mis kaasnevad paratamatult vanglas kinnipidamisega. Maare Aloe kohtunik 3