TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu kohtumaja Kohtuasja number 3-07-1187 Otsuse kuupäev 19.09.2008 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Torma Põllumajandusosaühingu kaebus Põllumajanduse R

nr 51 ,,Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse, maksmise täpsem kord" alusel. Torma POÜ majandusüksuses viidi 29.08.2006.a läbi kohapealne kontroll, mille kohta koostati kontrollaruanne nr 060068-49-

1. Kontrolli käigus avastati taotletud ja kindlakstehtud pinna erinevused. Samuti tuvastati puudus KKYS8 (loomi ei ole karjatatud ajavahemikul
2. maist
3. septembrini) ja KKY3 (tuleohtlikul ajal on põhku põletatud). Kontrolli käigus kontrolliti GPS-seadmeid kasutades kõiki Torma POÜ põlde.
4. PRIA peadirektori 25.01.
5. a käskkirjaga nr 1-3.13-4/45 määrati Torma POÜ-le põllumajanduslikku keskkonnatoetust keskkonnasõbraliku tootmise eest, kuid sama käskkirjaga vähendati toetust seoses kontrolli käigus avastatud puudustega. Torma POÜ esitas vaide PRIA peadirektori 25.01.2007.a käskkirja nr 1-3.13-4/45 tühistamiseks. PRIA rahuldas 08.05.2007.a vaideotsusega nr 3-25/111 vaide osaliselt. Vaidega tühistati käskkiri selles osas, mis puudutas umbrohtumise hindamist 18 põllul. Muus osas jäeti vaie rahuldamata.
6. Torma POÜ esitas 11.06.2007.a Tartu Halduskohtusse kaebuse PRIA peadirektori 25.01.2007.a käskkirja nr 1-3.13-4/45 tühistamiseks.
7. PRIA peadirektori 01.08.2007.a käskkirjaga nr 1-3.13-4/575 tunnistati kehtetuks PRIA peadirektori 25.01.2007.a käskkiri nr 1-3.13-4/
9. PRIA peadirektori 03.08.2007.a käskkirjaga nr 1-3.13-4/591 määrati Torma POÜ-le keskkonnasõbraliku tootmise toetus ja vähendati toetust samadel alustel PRIA peadirektori 25.01.
10. a käskkirjaga nr 1-3.13-4/
12. Tartu Halduskohtu 09.01.2008.a kohtuotsusega tühistati PRIA peadirektori 25.01.2007.a käskkiri nr 1-3.13-4/45 ja tehti PRIA-le ettekirjutuse Torma POÜ taotluse uuesti läbivaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks.
13. Tartu Ringkonnakohtu 14.03.2008.a kohtuotsusega tühistati Tartu Halduskohtu 09.01.2008.a kohtuotsus ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.
14. Torma POÜ esitas 09.05.2008.a taotluse kaebuse muutmiseks ja palus tühistada osaliselt PRIA peadirektori 03.08.2007.a käskkiri nr 1-3.13-4/
16. Tartu Halduskohtu 22.08.2008.a

ga lõpetati asjas osaliselt menetlus, so PRIA peadirektori 25.01.2007.a käskkirja nr 1-3.13-4/45 tühistamise nõudes ja mõisteti PRIA-lt Torma POÜ kasuks välja menetluskulu 14 161, 83 krooni. Kaebuse põhjendused ja taotlused

1. Kaebuse esitaja ei nõustu PRIA 03.08.2007.a käskkirjaga nr 1-3.13-4/
2. 2 Põllumajandusministri 20.
3. 2004.a määrus nr 51 (edaspidi Määrus) § 4 lg 1 p 10 sätestab ühe nõudena keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse taotlejale, et ta peab järgima nõuet, et kui majandusüksuses peetakse lambaid, kitsi, hobuseid, lehmi, härgi, vähemalt kahe kuu vanuseid lehmvasikaid või lehmmullikaid, tuleb neid ajavahemikus
4. maist kuni
5. septembrini karjatada väljas. Rohkem täiendavaid nõudeid või täpsemaid regulatsioone määrus ei sätesta.

§ 48

p 9 aga sätestab, et

paragrahvides 4 ja 5 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral kohaldatakse järgmisi vähendamisi: kui majandusüksuses kasvatatakse § 4 lõike 1 punktis 10 nimetatud loomi, aga neid ei ole ajavahemikus

1. maist kuni
2. septembrini karjatatud väljas, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra. Kaebaja karjatas kinnisloomi, noorloomi ja vasikaid, mis on korrektselt karjatamispäevikutes fikseeritud. Selliseid loomi, mida karjatati, on kaebajal hinnanguliselt
3. Kaebaja ei ole karjatanud lüpsikarja (ca 400 looma), sest see on tehnoloogiliselt ja loomade hulka arvestades võimatu. Kaebajale kuulub sedavõrd suur kogus loomi (ca 900), et nende kõigi karjatamine oleks võimatu. Seda põhjusel, et farmi ümbruskonnast tuleks loomad viia 3-4 km kaugusele, mis kolme lüpsikorra juures ning lehmade koguse juures ei ole täidetav. Seega on kaebaja täitnud

§ 4lg 1 p 10 sätestatud nõude niivõrd kui see üldse võimalik on.

Põllumajanduse keskkonnapoliitika toetust reguleerivad EL Nõukogu

s nr 1257/1999 eelkõige art-d 22-24. Art 22 kohaselt soodustab toetus ühenduse põllumajandus- ja keskkonnapoliitiliste eesmärkide saavutamist, edendades muu hulgas põllumajandusmaa kasutamisviise, mis on kooskõlas keskkonna kaitse ja parendamisega, ning keskkonnasõbraliku põllumajanduse laiendamist. Art 22 lg 2 on toodud konkreetsemad eesmärgid toetuste maksmisel. Nimetatud sätte kohaselt keskkonna kaitsmiseks ja paikkonna säilitamiseks kavandatud põllumajanduslike tootmismeetodite (põllumajanduse keskkonnapoliitika) toetus soodustab ühenduse põllumajandus- ja keskkonnapoliitiliste eesmärkide saavutamist. Lisaks on samas lõikes ära toodud see, et selline toetus edendab keskkonnasõbraliku põllumajanduse laiendamist ning ekstensiivset karjamajandust. Kaebaja leiab, et kui ta on karjatanud kinnisloomi, vasikaid ja noorloomi, siis on ta täitnud nimetatud nõude. Karjatamine on võimalik teatud piirideni ning suurema tootmise puhul ei ole enam võimalik kõiki loomi karjatada. Kaebaja leiab veel, et tekib küsimus, kas

§ 48

p 9 sätestatu on kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) ja põhiseadusega (edaspidi PS). HMS § 4 kohaselt kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Sama HMS § 4 lg 2 kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaalutlusõigus omakorda on seotud PS § 11 toodud proportsionaalsusega, mis peab tagama selle, et iga avaliku võimu tegevuse tulemus peab olema sobiv, kohane ning täitma oma eesmärgi, samal ajal minimaalselt kahjustades isiku huve. Käesoleval juhul puudub haldusorganil diskretsioon hindamaks rikkumise põhjendatust ning kaaluda tagajärjena toetuse vähendamist. Seejuures ei ole tegemist ka valikudiskretsiooniga, mille puhul seaduse rakendajal on võimaluse mingi tagajärje valikul.

sõnastusest tuleneb üheselt, et ükskõik, millisel nõuetest kõrvalekaldumisel tuleb vähendada 20% ulatuses toetust. Seda sõltumata sellest, kuivõrd on nõuetest kõrvale kaldutud. Seega aga tähendab sisuliselt seda, et

§ 4

ja § 5 sätestatud nõuded on absoluutsed ning

s 3 ettenähtud vähendamise mehhanism ei ole proportsionaalsust arvestav. Kaebaja leiab, et selline lahendus ei ole kooskõlas PS §

1. Kaebuse esitaja peab vajalikuks siinkohal veel märkida, et rikutud on ka võrdse kohtlemise põhimõtet tulenevalt PS §
2. Kaebuse esitajaga sarnaselt on käitunud ka teised põllumajandusettevõtjad, kes kaebaja andmetel on saanud põllumajanduslikku keskkonnatoetust täies mahus, kuid tehnoloogiliselt ei karjata samamoodi lüpsilehmasid kuna on kasutusele võtnud nn vabapidamisega farmid. Näiteks Põlva Agro OÜ, Tartu Agro AS, Ranna Farm OLI, FIE Tiit Niilo, Peri Põllumajanduslik OÜ, Estonia OÜ jt. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, miks antud juhul ei rakendu võrdse kohtlemise põhimõte, s.t et millisel faktilisel alusel on võimalik kaebuse esitajat kohelda ebavõrdselt.

nr 51 § 47 p 3 alusel vähendati kaebuse esitaja toetust põhu põletamise tõttu tuleohtlikul ajal. Kaebaja ei eita, et põletas põhku, kuid tegi seda kivihunnikus ning vastava asjaolu on tuvastanud ka PRIA oma kontrolli käigus. Nimetatud põletamisest teavitati ka Päästeametit.

§ 47

p 3 sätestab, et kui PRIA on kohapealse kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja ei täida üldisi keskkonnanõudeid, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aastal määratavat toetust 10%, kui taotleja on põletanud kulu tuleohtlikul ajal, mis on sätestatud Päästeseaduse (edaspidi PäästeS) § 21 lõike 4 alusel kehtestatud korras, või on põletanud põhku. Nimetatud sättes on toodud kaks koosseisu: esiteks kulu põletamine tuleohtlikul ajal, mis on kehtestatud PäästeS § 21 lg 4 korras. Vaides on seejuures viidatud asjaolule, et 2006.a oli kulu, põhu ja heina põletamine keelatud alates 21.04.2006.a. Selline järeldus on tegelikult vale.

s viidatud PäästeS § 21 lg 4 on volitusnorm, mille kohaselt metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded kehtestatakse keskkonnaministri

ga. Teiseks on ette nähtud toetuse vähendamine põhu põletamise puhuks. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et

§ 47p 3 viitab tuleohtlikul ajal kulu põletamisele, mitte aga põhu põletamisele.

Samal ajal võib teha järelduse, et põhu põletamine on tervikuna keelatud, mis on selgelt ebamõistlik nõue. Kui vaadata ka EL Nõukogu

s nr 1257/1999 art-d 22-24, siis on toetus seotud põllumaade keskkonnasõbraliku majandamisega. Seega võib sellest teha järelduse, et EL Nõukogu

ja põllumajandusministri

eesmärk on välistada põllumajandusmaal kulu ja põhu põletamist, mille käigus kahjustatakse putukaid jne. Säte ei saa hõlmata igasugust põhu põletamist, sest sellisel juhul oleks keelatud ka põhuga näiteks katlamaja ahju tule tegemine või lõkkeplatsil põhu kasutamine tulematerjalina. Käesoleval juhul põletati põhku väikses koguses kivihunnikus, mis ei kahjusta põllumajandusmaad ning seega puudub põhjendus selles osas toetuse vähendamiseks. Toetust vähendati ka seoses taotletud pinnaerinevuse tõttu. Vaidlustatud aktist ei ole võimalik välja lugeda selgelt neid andmeid, milliste massiivide osas on kaebajal erinevused pindala osas. Esiteks leiab kaebaja, et talle jääb arusaamatuks, kuidas vastustaja määrab kõigepealt andmed aerofotode järgi ning siis hiljem teeb ise uued mõõtmised ning saab erineva tulemuse. Seejuures on kaebaja enda masinad varustatud GPS seadmetega ning 2006.a on umbrohutõrje käigus mõõdetud põllu nr 63 pindalaks 37,2424 hektarit. Samal ajal kontrolli käigus on 4 saadud tulemuseks 36,65 hektarit ning aerofotolt on tuvastatud 35,4 hektarit. Kaebaja on samal ajal alati harinud põldusid selliselt, et selle servades puuduvad harimata maalõigud. Maa harimata jätmine oleks majanduslikult lihtsalt ebaotstarbekas ning seetõttu kasutab kaebaja maad ära võimalikult efektiivselt. Vaideotsuses on vastustaja selgitanud mõõtmist ning märkinud, et autoga põllu pindala mõõtes mõõdab põllu pindala inimene, kes istub autos juhi kõrvalistmel ning hoiab kätte GPS-seadmega mõõtejoonel. Selliselt mõõtes saadava mõõtmistulemuse viga on pigem taotlejale soodsam. Kaebaja eeltooduga ei nõustu, sest arusaamatuks jääb, kus täpselt sõideti mõõtmise ajal. Kaebaja leiab, et mõõtmistoimingud tuleb protokollida, et tagada nende hilisem kontrollitavus (nt peaks olema fikseeritud mõõtmisseade jne). Käesolevas asjas kaebajal puudub selge ja arusaadav võimalus mõõtmiste kontrollimiseks. Kaebaja on seisukohal, et HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas on korduvalt väljendatud seisukohti (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.05.2000.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-00), mille järgi haldusakti motiveerimise abinõu on vajalik selleks, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sealhulgas kohtul, otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Käesolevas asjas on vaidlustatud käskkirjas ära toodud ainult summa ning tehtud viide

nr 51 erinevatele punktidele. Puudub täielikult faktiliste asjaolude käsitlus, mille järgi saaks kontrollida, kas viidatud sätete kohaldamine on põhjendatud või mitte. Konkreetsete massiivide osas peab kaebaja ise sisuliselt tuvastama erinevused, et tal oleks võimalik üldse aru saada vähendamise alustest. Seega leiab kaebaja, et haldusakt kuulub tühistamisele juba sel põhjusel. Vastustaja seisukohad 11. Vastustaja PRIA ei pea esitatud kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu alljärgnevatel põhjustel. Kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et taotleja ei olnud ajavahemikus 17. maist kuni 1. septembrini 2006.a karjatanud kõiki loomi väljas.

nr 51 § 4 lõike 1 punkti 10 kohaselt peab keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse taotleja järgima nõuet, et kui majandusüksuses peetakse lambaid, kitsi, hobuseid, lehmi, härgi, vähemalt kahe kuu vanuseid lehmvasikaid või lehmmullikaid, tuleb neid ajavahemikus

1. maist kuni
2. septembrini karjatada väljas. Nimetatud sättest ilmneb üheselt, et kui majandusüksuses peetakse loetletud loomi, tuleb neid ehk kogu karja ajavahemikus
3. maist kuni
4. septembrini karjatada väljas. Taotleja majandusüksuses karjatati nõutud ajavahemikus väljas vaid kinnisloomi, noorloomi ja vasikaid, kuid mitte lüpsikarja. Nõue, mille kohaselt tuleb loomi karjatada
5. maist kuni
6. septembrini väljas, kehtib kõikide majandusüksuses peetavate loetletud loomade kohta, sh ka lüpsikarja kohta. Vabapidamislaudas peetavatele loomadele selle nõude osas erandit ei tehta. Põllumajanduslikku keskkonnatoetust makstakse täiendavate nõuete eest, mida tootja keskkonnaseisundi või loomade heaolu parandamiseks täidab. Toetusega hüvitatakse täiendavate nõuete järgimisest tekkinud kulud ja saamata jäänu tulu. Loomade karjatamise nõue on keskkonnasõbraliku tootmise nõudena kehtestatud eelkõige loomade heaolust 5 lähtuvalt. Asjaolu, et kaasaegne vabapidamislauda tehnoloogia ei võimalda karjatamist, ei vabanda karjatamise nõude täitmatajätmist. Seega on alusetu kaebaja väide: „Seega on kaebaja täitnud

§ 4

lg 1 p 10 sätestatud nõude niivõrd kui see üldse võimalik on“.

nõuetest tulenevalt tuleb loomade väljas karjatamise nõuet täita täies ulatuses, mitte niivõrd, kuivõrd taotleja seda võimalikuks peab. Kui tootja peab loomi vabapidamislaudas ja loomi väljas ei karjata, siis ei teki tal karjatamisest tingitud täiendavaid kulusid, mida toetusega peaks hüvitama.

§ 4

lõike 1 punktis 10 toodud nõude rikkumisel vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta keskkonnasõbraliku tootmise toetuse toetussummat 20% võrra (

§ 48

p 9).

s on karjatamise nõue olnud algusest peale,

jõustumise hetkest. Seega pidi Torma POÜ olema nimetatud nõudest teadlik juba kohustuse võtmise hetkel

1. aastal kui ka 2004.-
2. aastal keskkonnasõbraliku tootmise toetuse taotlemisel. Taotleja kinnitab oma allkirjaga pindalatoetuse taotluse esitamisel, et vastab toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele. Seega pidi taotleja toetuse taotlemise hetkel hindama muuhulgas keskkonnasõbraliku tootmise toetuse nõudeid ja seda, kas ta neid nõudeid täita suudab. Kui taotleja teadis, et ta ei suuda täita toetuse saamiseks esitatavaid nõudeid, ei oleks taotleja pidanud toetust taotlema. Toetuste taotlemine ei ole taotleja kohustus, vaid võimalus. Kuna taotleja teadis juba toetuse taotlemisel loomade väljas karjatamise nõuet ning seda, et ta ei suuda nimetatud nõuet täita, on taotleja teadlikult

§ 4lg 1 p 10 tulenevat nõuet rikkunud.

Juhul, kui Torma POÜ leiab, et mõningad

nõuded on ebaproportsionaalsed või ebamõistlikud, peaks antud kohtuasjas olema vastustajaks Põllumajandusministeerium (kui

õigustloov organ), mitte PRIA. PRIA on rakendusasutus, kes kontrollib toetuste nõudeid lähtudes kehtivatest õigustloovatest aktidest. Kaebaja väide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta on alusetu. Kõikidel taotlejatel, keda PRIA on kohapeal kontrollinud, ning kellel on tuvastatud vabapidamislaut ja sellest tulenev

§ 4lg 1p l0 tuleneva nõude rikkumine, on toetust vastavalt ka vähendatud.

Siiski juhib PRIA kohtu tähelepanu sellele, et PRIA kontrollvalim hõlmab 5% pindalatoetuste taotluse esitanud taotlejate arvust (taotlejaid on kokku ligikaudu 19 000), mistõttu on tõenäoline, et kõik vabapidamislautade omanikud ei ole sattunud kontrollvalimisse, mistõttu ei ole nende osas tuvastatud

§ 4lg 1 p 10 tuleneva nõude rikkumist.

Kaebaja viide Euroopa Nõukogu 17.05.1999.a

le (EÜ) nr 1247/1999 on asjakohatu. Nimetatud

artiklid 22-24 sätestavad üldised põhimõtted põllumajanduse keskkonnapoliitika jaoks ning vaid nimetatud sätetest lähtumine on väär. Keskkonnasõbraliku tootmise toetus on maaelu arengukava meede, mille konkreetsed tingimused määrab Eesti riik põllumajandusministeeriumi juhtimisel. Seega on taotlejad kohustatud järgima konkreetselt Eestis kohalduvaid keskkonnasõbraliku tootmise toetuse nõudeid, mis on sätestatud

s. Muuhulgas on

§ 4

lg l p l0 tulenev nõue kooskõlas Euroopa Nõukogu 17.05.1999.a

(EÜ) nr 1247/1999 artiklitega 22-

1. Loomade väljas karjatamise nõue on kohustuslik ajavahemikus
2. maist
3. septembrini. See on periood, millal on ilmastikuolud piisavalt head, et loomi väljas karjatada. Kindlasti ei tekita loomade väljas karjatamine lüpsilehmadel stressi nagu on kaebaja väitnud 15.09.2006.a selgituses. Loomade väljas karjatamise nõue ongi kehtestatud eelkõige loomade heaolust lähtuvalt ning väide et loomade väljas karjatamine tekib loomadele stressi, on täiesti mõistmatu. Fakt, et kaebaja karjamaad asuvad laudast liiga kaugel, on kaebaja spetsiifiline probleem, millega taotleja pidi arvestama keskkonnasõbraliku tootmise toetuse taotlemisel. Taotleja peab suutma tagada toetuse nõuete järgmise, muuhulgas vajadusel ka lähedalasuvate 6 karjamaade olemasolu. Asjaolu, et karjamaad asuvad laudast kaugel, ei saa olla vabandav asjaolu

§ 4lg 1 p 10 rikkumiseks.

Kohapealse kontrolli käigus tuvastati samuti, et taotleja on tuleohtlikul ajal põletanud põhku. Põhu põletamine on keelatud kogu majandusüksuse territooriumil. PRIA inspektor tuvastas, et taotleja ettevõtte territooriumil oli põhurulle kivihunnikus põletatud korduvalt ning kontrolli hetkel toodi kivihunnikusse juurde uusi põhurulle.

§ 47

punkti 3 kohaselt vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aastal keskkonnasõbraliku tootmise toetust 10 %, kui taotleja on põletanud kulu tuleohtlikul ajal, või on põletanud põhku. Põhu põletamisel vähendatakse toetust seega igal juhul, sõltumata sellest, kas tuleohutusnõudeid on täidetud või mitte. Samuti ei ole oluline see, kui suures ulatuses põhku põletatud on. Samuti pidi kaebaja keskkonnasõbraliku tootmise toetuse taotlemisel põhu põletamise keeluga arvestama, kuna kinnitas pindalatoetuste taotlusel, et vastab toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele. Toetuste taotlemisel on taotleja selle nõude järgimise endale kohustuseks võtnud. Siiski peab PRIA vajalikuks märkida, et keskkonnasõbraliku tootmise toetuse puhul on põhu põletamise keeld õigustatud, kuna põhu põletamisel paistakse õhku heitgaase (märja põhu põletamisel metaani ja kuiva põhu põletamisel CO2). Kivihunnikud loetakse väärtuslikeks maastikuelementideks, kus leiavad varju ja pesitsevad loomad, linnud, putukad jt, seetõttu ei ole lubatud kivihunnikutes lõkke tegemine isegi siis, kui on teavitatud Päästeametit ning järgitud kõiki tuleohutuse nõudeid. Kaebaja ei ole täielikult aru saanud põllumassiivide pindalade määramise korrast ning põldude pindalade määramise korrast. Põllumassiivi mõiste on sätestatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõikes 4. Põllu mõiste on sätestatud Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõike 3 kohaselt Euroopa Komisjoni 21.04.2004. a

(EÜ) nr 796/2004 artikli 2 punktis l a. Põllumassiive oli põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris võimalik deklareerida (nö arvele võtta)

1. ja
2. aastal, erandkorras ka
3. aastal (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 77 lg 2). Deklareerida oli võimalik põllumajandusmaad, mis oli
4. juunil 2003.a heas põllumajanduslikus seisundis (Euroopa Nõukogu 29.09.
5. a

(EÜ) nr 1782/2003 art 143b lg 4). Seega pandi põllumassiivide deklareerimisega nö lukku maa kasutus

1. aasta seisuga ning alates
2. aastast ei ole võimalik toetusõiguslikku pinda registris suurendada. Pindalapõhiseid toetuseid, sealhulgas keskkonnasõbraliku tootmise toetust, on võimalik taotleda vaid põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivil asuva põllu kohta (

nr 51 § 3 lg 1 p 1). Seega peavad taotleja põllud asuma registrisse kantud põllumassiivide pinnal. Kohapealsete kontrollide teostamisel mõõdetakse käesoleval toetusaastal toetusõiguslik pind. Euroopa Komisjoni 21.04.2004. a

(EÜ) nr 796/2004 art 30 lg 2 alusel võetakse põllumajandusliku maa pindala mõõtmisel arvesse tegelikult põllumajanduslikus kasutuses olev maa, st maa, mis on hooldatud (niidetud, karjatatud) või millel kasvab toetusõiguslik kultuur. Seega toimuvad mõõtmised mööda kasvatatava kultuuri piiri või karjatatava või niidetava rohumaa piiri. Selliselt saadakse konkreetsel aastal toetusõiguslik pind. Seega on täiesti reaalne, et põldude piirid ega pindalad ei pruugi kattuda põllumassiivide piiride ega pindaladega. Taotlejad ei pruugi põllumassiive harida igal aastal kogu põllumassiivide ulatuses või samas ulatuses. 7 Põllu pindala määramiseks kõnnib või sõidab inspektor GPS-seadmega täpselt mööda põllu piiri, kuni on ring põllule peale tehtud. Kohapealse kontrolli käigus salvestab GPS-mõõtur teatud aja tagant põllu piiripunktide koordinaate ning pärast objektile (põllule) ringi peale tegemist arvutab GPS pihuarvuti pärast vastava käskluse andmist objekti (põllu) pindala ja ümbermõõdu. Koheselt pärast põllu mõõtmist peab inspektor GPS-seadme ekraanil üle kontrollima mõõdetud joone korrektsuse ja kulgemise vastavalt looduses olevatele põllu piiridele. Kui mõõdetud põllu piir ei kulge korrektselt, tuleb põld uuesti üle mõõta. Käesoleval juhul on inspektorid põldude mõõtmise järel põldude piire kontrollinud ning tuvastanud, et need kulgevad korrektselt. Piiride korrektne kulgemine on tuvastatav ka GPSmõõtejoontega kaartidel. Samas mõõdetakse põllu pinnast välja vähemalt 2 meetri laiused joonobjektid (tee, oja, kraav vms) ja üle 0,01 ha suurused punktobjektid (kivihunnikute, põõsaste, võsa jm kogum). Kaebaja väide, mille kohaselt on kaebaja põldusid harinud selliselt, et selle servades puuduvad harimata maalõigud, on paljasõnaline. Kõiki kaebaja põlde on mõõdetud GPSseadmetega. PRIA-poolt kasutatavad GPS-seadmed on kalibreeritud ning on piisava mõõtmistäpsusega taoliste mõõtmiste teostamiseks. PRIA kasutatavad GPS-seadmed vastavad Euroopa Komisjoni 21.04.2004. a

(EÜ) nr 796/2004 art 30 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Küsitav on kaebaja enda poolt kasutatavate GPS-seadmete mõõtmistäpsus ja kvaliteet, samuti ei ole teada, milliste piiride järgi kaebaja oma põlde mõõtnud on. Puudub alus kahelda PRIA poolt teostatud mõõtmiste tulemustes või ebatäpsuses. Samuti on kontrollaruande põldude loetelul fikseeritud kasutatud GPS-seadme seerianumber. PRIA leiab samuti, et ka kohapealse kontrolli käigus mõõdetud põldude piirid ja pindalad on tõepärased ning puudub alus nendes kahelda. Samuti ei ole käesoleval ajal enam võimalik läbi viia kontrolli kontrollimaks seda, millistes piirides ja millises ulatuses olid kaebaja põllud haritud

1. aastal. Haritava ala piir (kasvatatava kultuuri piir, niidetava või karjatatava ala piir) võib igal aastal erineda, mistõttu pole
2. aastal enam kindlasti võimalik määrata toetusõigusliku ala suurust
3. aasta seisuga. Kaebaja väide, et vaidlustatud käskkiri kuulub tühistamisele juba põhjusel, et käskkirjast ei ole võimalik välja lugeda andmeid, milliste massiivide osas on kaebajal erinevused pindala osas, on sisutu. Kontrollaruande teatavakstegemisega Torma POÜ-le on tagatud vaidlustatud käskkirja faktilise aluse teatavakstegemine kaebajale ning on täidetud HMS § 55 lõikes 2 toodud nõue. Kontrollakt koostoimes vaidlusaluse käskkirjaga tagab vaidlustatud käskkirja motiveerimise ja seeläbi kontrollitavuse nõude järgmise PRIA poolt. Eelnevatest põhjendustest tulenevalt leiab vastustaja, et PRIA on vaidlustatud käskkirja välja andnud põhjendatult ning kaalutletult ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Poolte vahel on Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika rakendamisest tulenev vaidlus. Asjas kohaldamisele kuuluv Euroopa Liidu õigus ja maaelu arengukava raames põllumajanduse toetamise regulatsioon kuulub avaliku õiguse valdkonda, mille tõttu kuulub vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. HKMS § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti tühistamist, mille tõttu on kaebuse esitaja nõue lubatav. 8 Poolte vahel ei ole vaidlust esialgse kaebuse tähtaegsuses, kuid Tartu Halduskohtu 10.06.2008.a

ga (tl 22-23) on ennistatud kaebuse esitamise tähtaeg PRIA peadirektori 03.08.2007.a käskkirja nr 1-3.13-4/591 osaliselt tühistamise nõudes. Kohtumäärust pooled vaidlustanud ei ole. Seega on poolte vahelises vaidluses kaebuse tähtaegsuse osas käesoleva kohtulahendi koostamise ajaks olemas jõustunud kohtulahend ja seega on vaidlus selles osas lahendatud. 13. Kuna asjas on menetlus Tartu Halduskohtu 22.08.2008.a

ga osaliselt lõpetatud (tl 43), siis ei käsitleta käesolevas kohtulahendis neid asjaolusid, mille suhtes on olemas kohtumäärus.

1. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koostoimest tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult selliste õigusvastaste haldusaktide tühistamine, mis rikuvad kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi või piiravad tema vabadusi. Halduskohus, tutvunud kaebuse, kaebuse täienduse ja vastustega, kuulanud ära poolte esindajate seisukohad, tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega, on tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel seisukohal, et kaebus on põhjendatud. HKMS § 26 lõike 1 punktist 1 tuleneva volitusnormi alusel tuleb vaidlustatud haldusakt kaebaja poolt taotletavas mahus tühistada ja vastustajale tuleb teha ettekirjutus selles osas asja uuesti otsustamiseks, kuna rikutud on kaebaja subjektiivseid õigusi.
2. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et kaebuse esitaja on õigustatult osundanud, et vastustaja on eiranud haldusakti motiveerimise nõuet, mis on vastuolus HMS § 56 lõigetes 1 ja 2 sätestatuga, puudulik on nii haldusakti faktiline kui õiguslik alus. Haldusakt on vastuolus ka HMS § 54 sätestatuga, kuna kaebuse esitaja poolt välja toodud alustel, on haldusakt vastuolus kehtiva õigusega. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse puhul on tegemist pindalapõhise toetusega, mille tõttu tuleb õiguse kohaldamisel lisaks siseriiklikule õigusele arvestada ka Euroopa Liidu asjakohase regulatsiooniga, milleks on Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999,
3. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta. Eelkõige aga selle

põllumajanduse keskkonnapoliitikat reguleerivad artiklitega 22-24, eriti keskkonnasõbraliku põllumajanduse laiendamise ning ekstensiivse karjamajanduse arendamise eesmärki, nagu on õigesti osundanud kaebuse esitaja.

1. Kaebuse esitaja poolt toimepandud loomade karjatamise nõude osalise eiramise osas on asjakohaseks siseriiklikuks õigusnormiks vastustaja poolt vaidlustatud käskkirjas viidatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) §-d 44 ja 45: §
2. Maaelu arengu toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

s 796/2004/EÜ ettenähtud ja käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud alustel. (RK s 12.01.2005 jõust.01.02.2005 - RT I 2005, 5, 16)

paragrahve, millele vastustaja on viidanud, on mahukad ja koosnevad paljudest lõigetest ja punktidest, kuid vastustaja on loetlenud ainult kohaldamisele kuuluvate paragrahvide numbrid jättes täpsustamata kohaldamisele kuuluvad lõiked ja punktid. Kohus möönab, et vastustaja on käesoleval juhul ühe haldusaktiga lahendanud ilmselt arvukalt taotlusi, kuid see ei võta vastustajalt kohustust konkreetse taotleja puhul käskkirja lisas välja tuua õigusnorm või õigusnormid, millistest tuleb kaebuse esitajale kohustus ja ka õigusnorm, mis kehtestab sanktsiooni kohustuse rikkumise eest. Käesoleval 10 juhul on karjatamise nõude eiramise osas viidatud ainult

§ 48

punktile 9, mis sätestab, et paragrahvides 4 ja 5 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral kohaldatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussumma 20% võrra vähendamist, kui majandusüksuses kasvatatakse § 4 lõike 1 punktis 10 nimetatud loomi, aga neid ei ole ajavahemikus 17. maist kuni 1. septembrini karjatatud väljas.

§ 4

lõike 1 punkt 10 sätestab aga, et keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse taotleja peab järgima nõuet, et kui majandusüksuses peetakse lambaid, kitsi, hobuseid, lehmi, härgi, vähemalt kahe kuu vanuseid lehmvasikaid või lehmmullikaid, tuleb neid ajavahemikus 17. maist kuni 1. septembrini karjatada väljas. Käesolevas vaidluses ei saa piirduda aga ainult siseriikliku õiguse kohaldamisega. Euroopa Liidu Nõukogu

1257/1999/EÜ artikkel 2 järgi on selle üheks eesmärgiks keskkonnasõbraliku ja säästva põllumajanduse säilitamine ja edendamine keskkonnanõudeid silmas pidades. Artikkel 5 kohaselt antakse investeeringutoetust põllumajandusettevõtetele, mis täidavad keskkonna-, hügieenitingimuste ja loomade heaolu standarditega seotud miinimumnõudeid. Artikkel 22 alusel keskkonna kaitsmiseks ja paikkonna säilitamiseks kavandatud põllumajanduslike tootmismeetodite toetus soodustab ühenduse põllumajandus- ja keskkonnapoliitiliste eesmärkide saavutamist. Selline toetus edendab keskkonnasõbraliku põllumajanduse laiendamist ning ekstensiivset karjamajandust. Toetust antakse igal aastal ning see arvutatakse järgmiste näitajate alusel: saamata jäänud tulu, kohustusest tulenevad lisakulud ja ajendi pakkumise vajadus. Seega tuleneb eeltoodud

sisust, et tegemist on pindalapõhise toetusega. Euroopa Komisjoni määrus nr 817/2004 kehtestas üksikasjalikud eeskirjad nõukogu

nr 1257/1999/EÜ kohaldamiseks. Selle 7. jagu käsitleb põllumajanduse keskkonnapoliitikat ja loomade heaolu. Artikkel 13 näeb muuhulgas ette, et kari jaotatakse põllumajandusettevõttes nii, et säilib kogu karjatatav ala, vältides sellega ülekarjatamist ja alakasutust. Seega on antud toetuse saajale võimalus organiseerida oma karjakasvatust selliselt, et oleks säilitatud karjatatav ala ja selle säilimine heas keskkonnaseisundis. Halduskohtu arvates on kaebaja ka selliselt toiminud. Karjatades osa loomi väljas ja hoides osa loomi vabapidamislaudas on välistatud ülekarjatamine. Samuti ei ole kohapeal läbiviidud kontrolli käigus tuvastatud, et osa karjamaad oleks karjatamata. Seega on kaebaja toiminud

nr 51 § 4 lg 10 nõudeid järgides. Pealegi peab kohus vajalikuks veelkord rõhutada, et tegemist on pindalapõhise toetusega ja selle toetuse saamine või mittesaamine ei sõltu sellest, mitut looma on karjatatud toetust taotletavatel pindadel

s nr 51 määratud ajavahemikul. Kohus ei nõustu vastustaja väitega, et kõikide loomade mittekarjatamisega ei ole tagatud loomade heaolu. Kuna mittekarjatatavad loomad asuvad vabapidamislaudas, siis ei ole alust väita, et ei ole tagatud ka nende heaolu. Halduskohtu arvates on antud juhul väär

nr 51§ 48 punkti 9 kohaldamine.

nr 51 § 48 punkti 9 alusel, kui majandusüksuses kasvatatakse § 4 lõike 1 punktis 10 nimetatud loomi, aga neid ei ole ajavahemikul

1. maist kuni
2. septembrini karjatatud väljas, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20 % võrra. Sellest sättest ei nähtu, et see hõlmaks kõiki majandusüksuses olevaid loomi. Kohtu arvates on selle sätte eesmärgiks vähendada toetust sellistel taotlejatel, kes ei karjata üldse oma loomi väljas või ei tee seda kogu sätestatud ajavahemiku vältel.
3. Kaebuse esitaja ei vaidlusta põhu põletamist väikeses koguses kivihunnikus, mis on fikseeritud ka kontrollaruandes. Põhu põletamise osas on vastustaja kohaldanud

§ 47

punkti 3 ja Põllumajandusministri 20.04.2004.a

nr 49 „Ebasoodsamate piirkondade 11 toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ § 8 lõike 2 punkti 3, mis sätestavad, et kui PRIA on kohapealse kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja ei täida üldisi keskkonnanõudeid, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aastal määratavat toetust 10%, kui taotleja on põletanud kulu tuleohtlikul ajal, mis on sätestatud «Päästeseaduse» § 21 lõike 4 alusel kehtestatud korras, või on põletanud põhku. Kohus on seisukohal, et vastustaja on käesolevas asjas ebaõigesti kohaldanud üldiste keskkonnanõuete eiramise eest toetuse vähendamist olukorras, kus põhku on põletatud väljaspool deklareeritavat maad. Vastustaja ei vaidlusta asjaolu, et põhu põletamine toimus kivihunnikutel. Teadaolevalt ei arvestata aga kivihunnikuid toetatava maa hulka, mis välistab käesolevas asjas sellel alusel kaebaja toetuse vähendamise, sest Euroopa Liidu ja siseriiklik asjakohane õigus ei saa reguleerida neid õigussuhteid, mis jäävad väljapoole maad, mis on toetuskõlbulik. Päästeseaduse regulatsiooni üldeesmärgiks on tagada tuleohutus, päästeseadus ei reguleeri õigussuhteid PRIA ja põllumajandusettevõtjate vahel seonduvalt toetustega. Ka keskkonnaministri asjakohane määrus ei anna vastustajale alust selles osas kaebajat koormava haldusakti andmiseks.

1. HMS § 54 sätestab muuhulgas, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud haldusakti andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja on õigustatult osundanud, et vastustaja poolt GPS mõõdistamise tulemusi ei saa lugeda usaldusväärseks ja kooskõlas olevaks vastustaja peadirektori poolt mõõdistamise toimumise ajal kehtestatud regulatsiooniga, mille tõttu tühistab kohus vaidlustatud käskkirja, kuna GPS mõõdistamine on läbi viidud õigusvastaselt. Kuna GPS mõõdistamine on läbi viidud õigusvastaselt, toob see kaasa ka käskkirja vastuolu käskkirjas viidatud õigusliku alusega. PRIA peadirektori 09.08.2006.a käskkirjaga nr 1-3.1/303 on kinnitatud „Ühtse pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse, põllumajandusliku keskkonnatoetuse, ebasoodsamate piirkondade toetuse ja keskkonnaalaste kitsendustega piirkondade toetuse kohapealse kontrolli läbiviimise ja kontrollaruande täitmise juhend“ (toimik 3-07-1187 tl 207268). GPS mõõdistamine on sätestatud juhendi punktis 3.2.2 (toimik 3-07-1187 tl 230), mille teise lõigu esimene lause sätestab, et põllu pindala määramiseks tuleb kõndida koos GPSmõõturiga täpselt mööda põllu piiri, kuni on ring põllule peale tehtud. Kolmanda lõigu esimene lause sätestab, et GPS-mõõtur salvestab teatud aja tagant põllu piiri koordinaate ning pärast objektile ringi peale tegemist arvutab GPS pihuarvuti pärast vastava käskluse andmist objekti pindala ja ümbermõõdu. Vastustaja on kaebuse esitaja põldude pindalade mõõtmisel vähemalt osaliselt sõitnud autoga piki põllu piiri, mis nähtub asjas tehtud vaideotsusest (toimik 3-07-1187 tl 12), vastustaja kirjaliku vastusest esialgsele kaebusele (toimik 3-07-1187 tl 48) ja vastustaja esindajate asja arutamisel antu selgitustest. Põldude kontrollleht on vastustaja ametniku poolt allkirjastatud 15.09.2006.a (toimik 3-07-1187 tl 84-102), seega PRIA peadirektori 09.08.2006.a käskkirjaga nr 1-3.1/303 kehtestatud juhendi kehtivuse ajal. Vastustaja pool ei ole asja kohtuliku menetluse kestel välja toonud ühtegi arvestatavat põhjendust, miks oli tarvis kaebuse esitaja majandusüksuses läbiviidava kontrolli käigus eirata peadirektori enda poolt kehtestatud toetuse kohapealse kontrolli läbiviimise ja kontrollaruande täitmise juhendit. Kohtul puudub igasugune alus kahelda PRIA toetuste kontrolli osakonna 12 otsetoetuste ja keskkonnatoetuste kontrolli büroo pädevuses ja kompetentsuses, kes on koostanud 15.06.2006.a (toimik 3-07-1187 tl 207) juhendi, mille kinnitas peadirektor oma käskkirjaga. Mõõdistamise ebaõigsuse tõendamiseks esitas kaebaja kirjaliku tõendina asjatundja - EMÜ Geodeesiadotsent Harli Jürgensoni arvamuse (tl 31-32). Arvamuse andja osundab, et vastustaja poolt mõõdistamisel kasutatud ühte seaded on kasutatud absoluutmõõtmise meetodil, mille viga on kordades suurem, kui suhtelise mõõtmise põhimõtet kasutades, mis on oluliselt täpsem meetod. Samuti rõhutab arvamuse andja liikumise mõju mõõtmistulemuste täpsusele. Arvamuse andja osundab, et vastustaja poolt kasutatud teise seadme tulemusi tuleks töödelda baasjaama andmetega, mille kohta koostatakse GPS mõõtmise aruanne. Vastustaja ei ole kohtule GPS mõõtmise aruannet taolisel kujul aga esitanud. Kohus saab nimetatud kirjaliku tõendi ja eelpool osundatud juhendi alusel järeldada, et GPS mõõdistamine on täpseim, kui GPS mõõturiga liigutakse mööda põllu piiri inimese kõnni tavapärasel liikumiskiirusel. Veelgi enam täpseim mõõtmine eeldab andmete edastamise hetkel peatumist. Mõõdistamise läbiviimisel liikumiskiiruse läbiviimise tähenduse saab tuletada juhendi punkti 3.2.2 kolmanda lõigu esimesest lausest, mille kohaselt salvestab GPSmõõtur põllu piiri koordinaate teatud aja tagant. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et kaebaja on põhjendatult seadnud kahtluse alla mõõtmistulemuste õigsuse. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole põldude piire autoga sõites mõõtnud mitte kontrollijate mugavuse või laiskuse pärast, vaid seetõttu, et jalgsi mõõtmine on oluliselt ajamahukam, kui mõõtmine autoga liikudes. Põllu piiride autoga läbimisel, läbib kontrollija ühes ajaühikus eelduslikult pikema vahemaa kui jalgsi kõndides, seega on tõenäoline, et koordinaate salvestatakse vähem, kui aeglasema liikumise puhul. GPS-mõõtur salvestab põllu piiri koordinaate teatud aja tagant ja juhendist ei tulene, et mõõtja kiirema liikumise puhul oleks salvestamise intervall väiksem. Juhul, kui koordinaatide salvestamise moment langeb ajale, kui mõõtja ei liigu mööda sirget, on aga võimalik, et põllu piiride looduses kulgemine ei saa koordinaatide salvestamisel olla tõepärane, mis vähendab omakorda põllu pindala ja seda eriti mõõtja kiirema liikumise puhul. Kohus nõustub seetõttu kaebuse esitajaga, et mõõtmise tulemusi ei saa pidada usaldusväärseteks, kuna mõõdistamine ei ole toimunud kooskõlas PRIA enda poolt kehtestatud juhendiga ja on seetõttu läbiviidud õigusvastaselt. Haldusorgani tegevuselt eeldatakse seaduslikkust. PRIA peadirektoril pole mingit mõtet kehtestada regulatsiooni, mida ametnikud ei järgi 6 päeva pärast regulatsiooni kehtestamist. Kuna juhend töötati kontrolliosakonna poolt välja 15.06.2006.a, siis eeldab kohus, et GPS-mõõdistamise reguleerimisel arvestati varasemate aastate töökogemusi ja GPSseadmete kasutusjuhendeid, mille tõttu on vajalik mõõdistamisel jalgsi liikumine mitte autoga sõitmine. Vastasel juhul oleks juhendis see küsimus reguleeritud teisiti või ei oleks üldse reguleeritud. Asjaolu, et käesoleva kohtulahendi koostamise ajaks on juhend väidetavalt muudetud ei võtnud vastustajalt kohustust järgida mõõtmise ajal kehtinud haldusaktiga kehtestatud juhendit.
2. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine vastustaja poolt ja GPS-mõõdistamise nõuete eiramine vastustaja poolt toob kaasa vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse. Kuna käskkiri reguleerib pindalapõhist toetust, sõltuvad kõik toetussummad ja toetussummade vähendamised mõõdistamise tulemustest ja õiguspärasusest. Vaidlusalune haldusakt kuulub seega osalisele tühistamisele. Vastustajale tuleb teha ettekirjutus kaebuse esitaja taotluse uuesti läbi vaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Kuna 13 vastustaja esindajad on kohtule selgitanud, et pinnaerinevusi ei ole käesoleval ajal võimalik enam tuvastada, siis on kohus seisukohal, et vastustajal puudub alus pinnaerinevuste alusel toetuse vähendamiseks.
3. Kaebaja taotlusel on menetluskulud jagatud asjas osaliselt menetluse lõpetamise

s, mille tõttu ei sisalda käesolev kohtulahend menetluskulude täiendava jagamisega seonduvat. Roby Koik kohtunik 14