Obsah (6)
§ 187§ 129§ 231§ 162§ 173§ 174VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-08-90989 20. aprill 2009, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind V S hagi A S v
) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
§ 187
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 30.12.2008 esittaud hagiavalduse kohaselt pooltel on kolm alaealist last: tütar V S, sünd xxx, kaksikud pojad V S ja J S, sünd xxx. Varem laste ülalpidamiseks oli väljamõistetud elatis summas 700 krooni igale lapsele, kuid vajadused suurenesid ja need summad ei jätku laste ülalpidamiseks. Lapsed on haiged ja vajavad täiendavad kulutused. Hageja palub mõista igale lapsele elatis summas 2175 krooni pluss tulumaks. Hageja palub ka märkida otsuses, et elatise määr ei või olla vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatis palutakse kanda hageja arvelduskontole nr xxx Swedbankas. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
§ 129
lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. 2
(7)Tsiviilasi nr 2-08-90989 Hageja palub mõista kostjalt välja elatis kolmele lastele summas 2175 krooni igale lapsele pluss tulumaks, hagiavaldus on esitatud 30.12.2008, seega antud asja hagihind moodustab 71057,25 krooni (2175 krooni * 3 + 21% tulumaks) * 9 kuud). KOSTJA VASTUVÄITED Vastavalt kostja vastusele (tl 19-20) hageja ei ole oma hagiavalduses lapsele elatise väljanõudmiseks tõendanud ei oma sissetulekute suurust ega eluasemekulusid. Hageja väide, et tema sissetulek on 2500 - 3000 EEK on raskesti mõistetav, millest koosneb sissetulek töötasu, dividendid, ettevõtlus. Eluasemekulud on samuti lahti seletamata millest see koosneb. Hageja soov p.16 Tulumaksu arvestus „Soovin, et tulumaksu maksaks kostja on täiesti arusaamatu, kostja maksab niigi tulumaksu, sotsiaalmaksu jm. vastavalt seadusega kehtestatud makse. Kostja töötab antud hetkel AS Teleset, tööandja maksab töötasu vastavalt tehtud töömahule ja vastavalt tööandja majanduslikele võimalustele. Töötasu ei laeku ühe kalendrikuu eest kõik ühe korraga vaid kuu jooksul osade kaupa, põhjuseks majanduses valitseva olukorra tõttu. AS Hansapanga konto väljavõte 01.07.2008 - 31.12.2008 on kostja viimase kuue kuu deebetkäive 35382,76 krooni. Kostjal muud sissetulekuallikad puuduvad. Hageja on esitanud kostja suhtes täitemenetluseavalduse lastele elatise väljanõudmise kohta täiteasi 167/2007/2283 13948930, kohtutäitur Krista Järvet on arestinud kotja arveldusarve ja temale kuuluva kinnisvara vastavalt TMS § 132. Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata lg l Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, lg l1 kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Seoses ülaltooduga kohtutäitur peab kostja töötasust hageja kasuks kinni kõik mis ületab lg l1 näidatud summat s.t pool ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära. Kostjaga koos elavad tema invaliididest vanemad ema L S s. xxx, kes on üleelanud kaks infarkti ning vajab pidevat hooldust ja ravimeid, samuti oli kostja isal V S 2008 a algul peaajuinfarkt mille tagajärjel viimane haigestus raskelt ja ei ole siiani paranenud. Vastaval Perekonnaseadusele ei ole ainult vanematel kohustusi oma laste ees vaid on ka laste kohustused vanemate ees. Kostja tasub temale kohtutäituri poolt jäetud ühe kuu eest ettenähtud poole palga alammäärast elektri eest kuus 184.10 krooni ja korteri eest kus ta elab koos ema ja isaga 1146.83 krooni. Üheks abielu lagunemise põhjuseks hageja ja kostja vahel oli hageja väited, et kostja teenib liiga vähe. Valitsevas majanduslikus olukorras, kus tööpuudus pidevalt tõuseb on antud hetkel võimatu leida midagi, mis oleks tasuvam. Kostja on pöördunud hageja poole korduvalt ettepanekugaja sooviga osaleda rohkem lastekasvatamises ja abistamises, kostja on antud soovid ja ettepanekud on jäänud igasuguse tähelepanuta. Hageja keeldub igasugusest abist (v.a. lastele alimendid). Samuti teeb hageja takistusi lastega suhtlemiseks. Seoses ülaltooduga palub kostja jätta hageja hagiavaldusele elatise suurendamise nõudes rahuldamata, kohus võib elatise suurust vähendada, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kuna hageja soovib oma hagiavalduses asja arutamist kohtuistungil soovib seda ka kostja. 3
(7)Tsiviilasi nr 2-08-90989 HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Vastavalt hageja arvamusele hagi vastuse kohta (tl 28) sissetulekute ja eluasemekulude tõendavad dokumendid, poegade ravimisega seotud dokumendid (retseptid, eriarstide poolt esitatud tõendid) esitab hageja kohtusse. Kostja väidab, et elab koos vanematega. Tema vanemad saavad pensiooni ja invaliidsuspensioni. See tähendab, et kõik eluasemekulud ja toitumisraha jaotatakse kolmele inimesele. Kostja vanemad on võimelised teineteise eest hoolitsema. Hageja aga kasvatab ja toetab poolte kolm last. Poolte kaks poega on invaliidid, nad vajavad pidevat ravimist. Nendega tuleb alati käia eriarstidel Tartus ja Peterburis. Sillamäe linnas peavad aga pidevalt ravikuuri läbi tegema. Hageja vajab materiaalset toetust eriti poeg Jaroslavi ravimiseks. See on küllaltki suur summa – 47160 rubla ehk 21 tuhat krooni, need ravimid on väga kallid. Need ravimid on müügil ainult Venemaal, sest Eestis nende analooge pole. Et need ravimid osta käib hageja Venemaal Jaanilinnas.Arsti rangel nõudmisel selle kalli ravikuuri peab kindlasti läbi tegema 2009.a mai kuuni, sest vastasel juhul lapsel võib tekkida haiguse ägenemine. Peale ravikuuri tuleb jälle minna korduvale arstlikule uurimisele erikliinikusse Peterburis. Edasi-tagasi piletid, arstlik uurimine – kõik on tasuline ja hageja palka ei jätku kulutuste katmiseks. Peale selle 2009.a septembris peavad pojad minna kooli. Hageja nõuab elatist igale lapsele miinimummääras. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja palus mõista igale lapsele elatis summas 2175 krooni pluss tulumaks alates hagi esitamise päevast. Kostja seletas, et tasus elatis oma võime piiril, praegu ta ei tööta. Kostja palub kohaldada PKS § 61 lg 6 ja jätta elatis summas, mis kostjalt on juba väljamõistetud, mitte suurendada seda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja seega kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et Narva Linnakohtu 19.07.2005 osaotsusega tsiviilasjas nr 2-830/04 kostjalt mõisteti välja hageja kasuks 3 lapse ülalpidamiseks elatis summas 700 krooni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Narva Linnakohtu 19.07.2005 osaotsusega tsiviilasjas nr 2-830/04 (tl 4-7) et Viru Maakohtu 29.05.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-2613 muudeti narva Linnakohtu 19.07.2005 otsusega nr 2-830/04 väljamõistetud elatise suuruse summat ja kostjalt mõisteti välja hageja kasuks 3 lapse ülalpidamiseks elatis summas kokku 5400 krooni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Viru Maakohtu 29.05.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-2613 (tl 8-9) et pooltel xxx sündis tütar V ning xxx sündisid pojad V ja J. Nimetatud asjaolud on kohus tuvastanud laste sünnitunnistustega CL 0228863 (tl 11), CL 0205120 (tl 12) ning CL 0228862 (tl 13). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS 4
(7)Tsiviilasi nr 2-08-90989 § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 231lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks.
Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kui kohus oma otsusega 2007.aastal mõistis elatis poolte laste ülalpidamiseks, oli nende tütar 6aastane ja pojad 5-aastased, praegu aga nad on vastavalt 8-aastane ja 7-aastased. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ (edaspidi Metoodika), selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele: 7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus (vaata: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Lapse_kulud_1_.p df). Kohus leiab, et ei ole vaja tõendada fakti, et lapse vajadused on suurenenud, ei vaidlustanud seda ka kostja. Metoodika (lehekülg 37) järgi esitatud arutelu puhul on põhiliseks aluseks 2003.aasta hinnatase. Leitud näitajaid tuleks iga-aastaselt korrigeerida tarbijahinna indeksi (THI) alusel. Internetist saadud andmete kohaselt (vaata näiteks: http://www.kaupmeesteliit.ee/ menüüst ”Statistika”, allmenüüst ”Tarbijahinnaindeks”) tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2003 aastaga oli 2004.aastal 3%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 7-13.aastasele lapsele moodustasid 2247,50 krooni (2182 krooni * 3% + 2182 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2004 aastaga oli 2005.aastal 4,1%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 713.aastasele lapsele moodustasid 2339,65 krooni (2247,50 krooni * 4,1% + 2247,50 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2005 aastaga oli 2006.aastal 4,4%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 7-13.aastasele lapsele moodustasid 2442,55 krooni (2339,65 krooni * 4,4% + 2339,65 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2006 aastaga oli 2007.aastal 6,6%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 7-13.aastasele lapsele moodustasid 2603,80 krooni (2442,55 krooni * 6,6% + 2442,55 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2007 aastaga oli 2008.aastal 10,4%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 713.aastasele lapsele moodustasid 2874,60 krooni (2603,80 krooni * 10,4% + 2603,80 krooni). Seega tarbimiskulutused linnas elavale 7-13.aastasele lapsele moodustavad 2774,60 krooni. Üleval tuvastatud asjaolud loeb kohus üldtuntuks, mida ei ole vaja tõendada vastavalt varem tsiteeritud
231 lg 1. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära 5
(7)Tsiviilasi nr 2-08-90989 suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Lapsed elavad koos hagejaga. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu. Hageja poolt esitatud tõenditega (tl 35, 36) on tõendamist leidnud, et poolte kaksikud pojad omavad keskmist puue, mis põhjustab lisakulutusi transpordile. Ülalmainitud Metoodika (leheküljed 36, 37) kohaselt kui laps on erivajadustega (krooniline haigus või puue), siis lisatakse leitud vajaduste summale lisasumma (varjutatud read tabeli all) vastavalt sellele, missugusesse abivajaduse rühma laps kuulub. Hageja poolt esitatud tõenditega (tl 37, 38, 39, 44, 45, 46) on tõendamist leidnud, et pojad vajavad kallid ravimid, mida Eestis ei ole. Vaatamata ülaltuvastatule, on hageja esitanud hagi elatise suurendamise nõudes kuni 2175 kroonini, mis on seadusega ettenähtud miinimummäär. Kohus leiab, et hageja nõue elatise suuruse muutmisest on põhjendatud ja veenvalt tõendatud. Kostja palus kohaldada PKS § 61 lg 6 ja mitte suurendada elatise summat. PKS § 61 lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu (punkt 1) või lapsel on piisav sissetulek (punkt 2) või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused (punkt 3). Kostja on töövõimeline noormees, lastel sissetulekud puuduvad, asjaolu, et kostja praegu ei tööta ei ole mõjuv põhjus, et mitte suurendada elatise summat miinimummäärani. Kostja peab tegema kõik endast sõltuva, et leida tööd ja pidama ülal oma 3 last. Kostja vanemad on pensionärid ja järelikult saavad pensioni ja võtavad osa kommunaalmaksete ja muude maksete tasumises (tl 2124). Hageja poolt esitatud tõendi alusel (tl 43) on tema kuupalk umbes 2983,83 krooni kuus. Seega leiab kohus, et kostja on võimeline tasuma elatist igale lapsele summas 2175 krooni ja PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolud antud asjas puuduvad. Kohus leiab põhjendatuks lisada sellele summale ka tulumaks vastavalt Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 Hageja palus mõista elatis kostjalt välja alates hagi esitamisest ehk alates 30.12.2008, see nõue on seadusega kooskõlas ja kuulub rahuldamisele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. 6
(7)Tsiviilasi nr 2-08-90989 Kostjalt oli väljamõistetud elatis summas 1800 krooni kuus, seega andis oma lastele ülalpidamist ebapiisavas määras, millega rikkus ülalpidamiskohustust. Seega leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses, suurendada varem väljamõistetud elatise suurust kuni 2175 kroonini kuus igale lapsele alates 30.12.2008 pluss tulumaks. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. MENETLUSKULUD Vastavalt
§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust ning
§ 162
lg-test 1 ja 2 lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma kostja A S, kelle kahjuks otsus on tehtud. Kohus selgitab hagejale, et
§ 174
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 7
(7)