Obsah (5)

§ 25§ 2§ 14§ 18§ 24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprillil 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-1254 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus

§ 25

/. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamise päevast (HKMS § 30 lg 2, § 471 lg 2 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. 28.06.2008 Kagu Piirivalvepiirkonna ametnike poolt peeti Põlva maakonnas Orava vallas Oru külas kinni M.K (sünd. xx.xx.xxxx), kellel puudusid isikut tõendavad dokumendid. Kagu Piirivalvepiirkonna Piusa kordoni poolt selgitati välja, et M.K ületas 26.06.2008 kella 22.0023.00 ajal Põlva maakonnas Värska vallas Vene piiritähiste 354-356 vahelisel alal ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutise kontrolljoone suunaga Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Juhtumi uurimiseks alustati väärteomenetlust (väärteoasja nr 10/08/109) riigipiiri seaduse § 172 järgi.
2. Isik on tuvastatud tema enda ütluste järgi. Tema sõnade kohaselt ei ole tal kunagi passi olnud. Väidetavalt on ta
3. a esitanud taotluse Vene Föderatsiooni passi saamiseks, kuid lahkus oma elukohast enne passi kättesaamist. Kuna piiriületuse kohas jalajälgi ei avastatud, ning M.K-l puudusid isikut tõendavad dokumendid, ei nõustunud Vene Föderatsiooni piirivalve teda vastu võtma.
4. Ennast M.K-ks nimetaval isikul puudub Eesti Vabariigi kodakondsus, elamisluba ja viisa, seega puudub temal Eestis viibimiseks seaduslik alus. Kuna väljasaatmist ei olnud võimalik lõpule 1 viia sätestatud tähtaja jooksul ning piiri ületamiseks ette nähtud dokumentide puudumise tõttu taotles Kagu Piirivalve piirkond Tartu Halduskohtult luba M.K paigutamiseks Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (edaspidi - KMA) väljasaatmiskeskusesse. 30.06.2008 andis Tartu Halduskohus loa M.K paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks, kui kaheks kuuks. Järgnevalt on Tallinna Halduskohtu määrustega KMA taotlusel tema väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega pikendatud, viimati 27.02.2009 määrusega (kinnipidamise tähtaeg lõpeb 28.04.2009).
5. 03.07.2008 väljasaatmiskeskuses KMA ametniku ja M.K vahel toimunud vestluse käigus andis M.K ütlusi enda kohta, mille põhjal tehti kindlaks, et Vene Föderatsiooni näol võib olla tegemist M.K vastuvõtva riigiga. Samal päeval täitis M.K Vene Föderatsiooni tagasipöördumistunnistuse taotlusankeedi. 08.07.2008 edastas KMA Vene Föderatsiooni Suursaatkonnale päringu palvega kontrollida M.K võimalikku kuulumist Vene Föderatsiooni kodakondsusesse. Juhul, kui kontrolli tulemusena osutub M.K Vene Föderatsiooni kodanikuks, palub KMA saatkonna abi tema dokumenteerimisel. 20.10.
6. a. edastas Vene Föderatsiooni Suursaatkond KMA-le päringule vastuse, milles teatati, et M.K näol ei ole tegemist Vene Föderatsiooni kodanikuga.
7. Kuna M.K on enda ütluste kohaselt sündinud ning
8. aastani elanud Kasahstanis, tegi KMA 24.10.
9. a uue päringu Välisministeeriumile palvega pöörduda Kasahstani ametivõimude poole M.K dokumenteerimise küsimuses. 13.01.
10. a edastas KMA Välisministeeriumi täiendava kirja palvega anda informatsiooni M.K kohta tehtud päringu menetlemise hetkeseisu kohta. 19.01.
11. a saabunud vastusest Välisministeeriumilt selgus, et Eesti konsul Vilniuses võttis M.K asjus ühendust Kasahstani saatkonna konsuliga ning sai teada, et viimane ootab vastust oma pealinnast. Siiani vastust ei ole ja Kasahstani konsul lubas saata selle kohta täiendava päringu oma ministeeriumile. 22.04.
12. a. toimus telefonivestlus KMA ametniku ja Välisministeeriumi konsulaarosakonna ametniku vahel. Välisministeeriumi ametnik kinnitas, et nad ei ole veel KMA päringule Kasahstani Suursaatkonnalt vastust saanud, kuid lubas teavitada KMA-d vastuse saabumisest koheselt.
13. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et väljasaatmist ei ole käesoleval ajal võimalik lõpule viia, esitas KMA 22.04.2009 Tallinna Halduskohtule uue taotluse M.K väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi –

) §-le

1. Kohus 23.04.2009 määrusega võttis KMA taotluse menetlusse ja määras selle lahendamiseks läbi viia kohtuistung.
2. Kohtuistungil jäi KMA esindaja oma kirjaliku taotluse juurde, täiendavalt lisas ta järgmist. 22.04.2009 helistas M.K Kasahstani Suursaatkonda ja väljasaatmiskeskuse inspektori sõnul jäi vestlusest mulje, et teda seal tuntakse. Täna helistas KMA-le Välisministeeriumi konsulaarosakonna töötaja, kes palus M.K dokumente, kuna tal pidi olema samal päeval kell 14.00 kohtumine Kasahstani Suursaatkonna töötajaga. Hiljem teatas ta, et see kohtumine lükati edasi järgmisele nädalale. M.K kinnitas KMA taotluses ja istungil täiendavalt toodud faktiliste asjaolude õigsust ning seda, et ta saab aru oma olukorrast. Oma sõnul soovis ka Kasahstani Suursaatkonda tehtud telefonikõnes selgitust, miks dokumentide saamisega nii kaua aega läheb. Samas väidab M.K, et ta pole Kasahstani kodanik. Isik soovib, et kohus teeks õiglase otsuse ja vabastaks ta väljasaatmiskeskusest, kuna oma sõnul on tal siin palju sõpru, kes aitaksid tal töö leida. KOHTU PÕHJENDUSED 2
3. Kohus, kuulanud ära poolte seletused, on seisukohal, et KMA taotlus M.K väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on ülaltoodut arvestades

§ 2

lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2. Välismaalaste seaduse § 51 lg 1 sätestab, et Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Et M.K-l puudub Eesti Vabariigi kodakondsus, elamisluba ja viisa, siis temal endiselt puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Sellega seoses puudub isikul ka õigus ja võimalus legaalsel viisil endale elatist teenida. Vastavalt

§ 14

lg-le 3 võib ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Seega kuulub M.K Eestist väljasaatmisele.

§ 18

lg 1 kohaselt väljasaatmine viiakse lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Et väljasaatmist ei olnud võimalik lõpule viia sätestatud tähtaja jooksul ning piiri ületamiseks ette nähtud dokumentide puudumise tõttu on isik paigutatud väljasaatmiskeskusesse. Eesti täitevvõim on teinud kohaseid jõupingutusi väljasaatmise täideviimiseks, kuid väljasaatmismenetlus on viibinud väljasaadetaval jätkuvalt dokumentide puudumise tõttu seoses selgusetusega tema kodakondsuse küsimuses. Tulenevalt

§-st 25, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus selleks pädeva kodakondsus- ja migratsiooniametniku taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni käesoleva seaduse § 24 lõike 2 või 3 järgi.

1. Kohus leiab eelmärgitut silmas pidades, et käesoleval ajal puudub alus väita, et isiku väljasaatmine on perspektiivitu ja et isiku väljasaatmiskeskuses jätkuv kinnipidamine on ebaproportsionaalne sunnivahend. Praeguseks on isik viibinud väljasaatmiskeskuses alles kümme kuud. Puuduvad seaduses ettenähtud alused tema vabastamiseks väljasaatmiskeskusest, selles osas ei ole asjaolud vahepeal muutunud. Samuti puuduvad tõendid tema eriliselt kaitsmist vajavatest perekondlikest sidemetest Eestis. Neil asjaoludel on põhjendatud M.K väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine ja seega kohus pikendab nimetatud tähtaega kuni isiku väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.06.
2. Kui osutub võimalikuks väljasaatmiskeskuses viibiva välismaalase väljasaatmise täideviimine, vabastatakse välismaalane väljasaatmiskeskusest ning saadetakse käesolevas seaduses sätestatud korras välja väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotluse alusel (

§ 24lg 1).

Järelikult võib isik vabaneda väljasaatmiskeskusest ka enne kohtu lubatud 28.06.2009, eriti arvestades KMA esindaja poolt kohtuistungil nimetatud uusi asjaolusid. Hurma Kiviloo kohtunik 3