Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes leiab kohus, et poolte vahel on tekkinud võlasuhe vastavalt korteriühistuseaduse § 51 ning korteriomandiseaduse § 13 lg 1. Kostja ei täitnud temale pandud kohustust täies ulatuses, kuna pidi maksma majandamiskulud ning tarbitud vee eest vastavalt hageja poolt esitatud arvele kokku 43423,54 krooni, kuid tema poolt on makstud 17368,53 krooni. Kuna kostja ei ole võlasuhtest tuleneva kohustust täies ulatuses täitnud, on tegemist lepingu rikkumisega, nimelt mittekohase täitmisega,
Eeltoodu alusel on hagejal õigus kohaldada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid ning tema raha maksmise nõue on põhjendatud vastavalt
Kostja poolt tarbitud vee eest tasumise nõudega seoses leiab kohus, et kostja poolse vee tarbimise näol on tegemist alusetu rikastumisega
mõttes.
tuleneb, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.
lg 1 kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Võttes arvesse hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, nimelt, et tegemist on korteriomandiga, on alust arvata, et tegemist on kostja jaoks kasulike kulutustega, kuna vee olemasolu kinnisasjal võimaldab kinnisasja paremal tasemel hooldamist ning majandamist, samuti kinnisasja mitmekülgsemat kasutamist võrreldes kinnisasjaga, millel vesi puudub. Hageja maksis kostja poolt tarbitud vee eest AS-le Narva Vesi üldmõõturi näitaja alusel. Seega maksis ta kinni ka kostja poolt tasumisele kuulunud rahasummad, tehes sellega kostja korteriomandile kulutusi. Tehtud kulutuste tegemiseks puudus hagejal õiguslik alus ning kulutused olid kostjale kasulikud. Seega on hageja rahaline nõue põhjendatud ja tuleneb
Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes on hageja nõue täies ulatuses põhjendatud ning
lg 1 ja § 1042 lg 1 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele rahaline võlgnevus summas 26055,01 krooni. Menetluskulude kandmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni 4 2-05-465 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut enne selle seaduse jõustumist, s.t. enne 01.01.2006.a., alustatud menetluse puhul. Seega tuleb antud asjas juhinduda menetluskulude jaotusel 16.02.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Selle seadustiku § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud ning § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagile. Käesolevas menetluses taotles hageja kohtukulude jätmist kostja kanda ning tõendas kohtukulude tegemist kogusummas (sh riigilõiv summas 1050 krooni ja 2250 krooni ning õigusabikukud summas 577 krooni ja 2250 krooni) 6129 krooni. Kohus leiab, et kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kostjalt osaliselt kogusummas 5471,17 krooni ( riigilõiv summas 3300 krooni ning õigusabikulud summas 2171,17 krooni, mis moodustab 5% hagihinnast 43423,54 krooni). Käesolev otsus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 434 - § 439, § 441, § 442, § 452 lg 1, 632 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (01.07.2004.a.-28.02.2005.a. kehtinud redaktsioon) § 46 p 1, 2, § 52 p 4, § 60 lg 1. Natalja Losevtsova Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.