TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-258 Otsuse kuupäev 31. oktoober 2008.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Erik Pooli kaebus Keskkonnainspektsiooni Võr

eaduse (

) § 391 sätestab

eaduse rikkumisel tekitatud kahju hüvitamise. Selle sätte lõige 1 kohustab juriidilisi ja füüsilisi isikuid kõrvaldama tekitatud kahju. Vaidlustatud haldusakti resolutsiooni esimese punktiga aga püütakse ebaseaduslikku tegevust tagantjärgi seadustada, andes veel võimaluse taotleda ebaseaduslikele rajatiste kasutamiseks kirjalikke nõusolekuid.

§ 391lg.

2 sätestab, et kui süüdlane ei asu kohe kahjustust kõrvaldama või ei täida järelevalveasutuse poolt tehtud sellekohast ettekirjutust, võib riiklik keskkonnateenistus määrata kahjustust kõrvaldama kolmanda isiku koos kõrvaldamisega seotud kulude sissenõudmisega süüdlase käest. Selleks, et likvideerida tekitatud kahju, tagada naaberkinnistu õiguste realiseerumine vee kasutamise osas ja ennistada endine olukord, tuleb süüdlase suhtes kasutada seaduses ettenähtud meetmeid. M. Mursal on teinud mitmeid ettepanekuid olukorra lahendamiseks, s.h. 19.10.2007.a (Keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse nr 15000508 toimik lk 23) Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonnale edastatud taotluses. Ettekirjutuse tegemisel on ettepanekutega arvestatud osaliselt ja see ei ole piisav tagamaks Mardi kinnistu veerežiimi taastamiseks endisele tasemele. Seega leiavad kaebuse esitajad Mati Mursal ja Milvi Mursal, et E. Pooli tuleb kohustada likvideerima kõik kraavidele omavoliliselt püstitatud rajatised (tõkked), vähendada Allika kinnistu veekogude pindala (ühte tiiki on ühest kaldast juba täidetud, kuna elamu ehitati tiigile lubatust lähemale) ja viia need võimalikult endistesse piiridesse. Kuna Allika kinnistule ja sealt edasi Mardi kinnistule valguv veeressurss on kasin, siis Allika kinnistu veekogude pindade vähendamine vähendaks aurumisel tekkivat veekadu ja Allika kinnistu tiikidesse kogutavat veehulka, mille tulemusel võib taastuda veerežiim, mis tooks tagasi Mardi kinnistule vee kasutamise võimaluse. Mati Mursal ja Milvi Mursal leiavad, et Keskkonnainspektsioon on ettekirjutuse nr 15000508 tegemisel arvestanud eelkõige kohustatud subjekti õigustega, kuid vähem on pööranud tähelepanu kohustatud subjekti kohustustele ja üldse pole arvestanud kolmandate isikute õigustega veele. Tulenevalt eelnevast paluvad kaebajad Mati Mursal ja Milvi Mursal tunnistada, et vaidlustatud ettekirjutus ei lahenda Mardi kinnistul tekkinud veevähesust ja muuta ettekirjutust järgmistes punktides: 6 1) V osa lg 4 osas (Allika kinnistu põhjaosas asuvast tiigist väljuvale kraavile ehitatud pinnasrajatis võib jääda tema asukohta tingimusel, et tagatud on vee läbipääs rajatisest ning vee maksimaalne tõkestamiskõrgus ei ületa 30 cm) teha haldusakti väljaandjale kohustus ettekirjutuse täiendamiseks, et likvideerimisele kuuluks ka Allika kinnistu põhjaosas asuva tiigi väljavoolukraavi ehitatud ca 1,5 m kõrgune looduslikku veevoolu tõkestav rajatis; 2) teha haldusakti väljaandjale kohustus resolutsiooni 1 punkti osas otsuse muutmiseks ja kohustades E. Pooli likvideerima ebaseaduslikult ehitatud veetõkked kraavidele ja vähendama kõikide ebaseaduslikult suurendatud ja süvendatud veekogude pindalasid; 3) resolutsioon p 4 osas teha haldusakti koostajale kohustus väärteoprotokoll p 5 tuvastatud veevoolutõkke(teetruubi) likvideerimiseks, kuna see asub kraavi põhjast 0,7 m kõrgusel ja tõkestab vee looduslikku äravoolu ning nõuda läbivoolutoru paigaldamist kraavi põhja. Samuti paluvad kaebajad teha haldusakti väljaandjale kohustus ettekirjutuse muutmiseks selliselt, et kõik Allika kinnistul toimunud ebaseadusliku tegevuse (veekogude rajamine, süvendamine, laiendamine, veetaseme muutmine, tõkete rajamine kraavidele) tagajärjed saaks likvideeritud ja laheneks Mardi kinnistu veevähesus. Kaebajad paluvad ettekirjutust täiendada järgmiselt: 1) Kuna 2005.a maikuus on Allika kinnistu põhjaossa tiik kaevatud ilma projekti ja ehitusloata, siis on see samuti ebaseaduslik rajatis nagu suitsusaungi ning nõuda selle likvideerimist koos väljavoolukraavi ehitatud veetõkkega; 2) Kuna saun-suvila juures asuva tiigi suurendamine ja süvendamine on toimunud ilma kaeveloata, nõuda selle viimist endistesse mõõtudesse, mis olid 12,5 x 51 m (praegused mõõdud on 22 x 59,5 m, seetõttu on tiigi pindala suurenenud 637,5 m2-lt 1309 m2-le); 3) Täiendada ettekirjutust ja nõuda mullavalli likvideerimist pinnase äraveo teel, kuna planeeritud pinnas takistaks vee looduslikku äravoolu; 4) Täiendada ettekirjutust ja nõuda Allika kinnistu omavoliliselt suurendatud lõunapoolse tiigi pindala viimist endisesse seisu; 5) Täiendada ettekirjutust ja nõuda Allika kinnistu teetruubi ümberehitamist, et truubitoru asuks kraavi põhjas ning looduslik veevool oleks tagatud. 7. E. Pool ei nõustu tema suhtes 05.03.2008.a tehtud ettekirjutusega nr 15004008 ning taotleb kohtult selle tühistamist. Ettekirjutuse alapunktist I tulenevalt on vastustaja 18.02.2008.a tuvastanud, et Allika kinnistu põhjaosas asuva veekogu alal on toimumas veekogu süvendustööd, sealhulgas põhja pinnase väljakaevamine ja kallaste profiili muutmine ning kaebuse esitajal E. Poolil kui kohustatud subjektil puudub kaitseala valitseja nõusolek veekogu kaldajoone muutmiseks ja veetaseme alandamiseks, vee erikasutusluba veetaseme alandamiseks ja veekogu süvendamiseks ja kohaliku omavalitsuse nõusolek vee erikasutuseks. - - - Ettekirjutuse alapunktis II on toodud ettekirjutuse tegemise vajaduse põhjendus ning viidatud muuhulgas alljärgnevatele asjaomastele õigusaktidele: Haanja looduspargi kaitse-eeskirja punktile 1 - looduspargi põhieesmärk on Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva ala kaitse, kus maastiku, ajaloo- ja kultuuriväärtuse kaitse, puhkevõimaluste, turismi ja kohaliku eluolu edendamine ning loodusvarade säästlik kasutamine toimub rahvuslikes huvides.

eaduse §-le 8 - vee erikasutuseks peab olema tähtajaline luba, kui toimub veekogu tõkestamine, paisutamine, veetaseme alandamine või veekogu süvendamine. Looduskaitseseaduse §-le 31 - kaitseala piiranguvööndis on keelatud, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine. Haanja looduspargi kaitse-eeskirja punktile 23 - kaitseala piiranguvööndis on keelatud looduspargi valitseja nõusolekuta veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine. 7 Samuti on vastustaja viidanud Rõuge valla kaevetööde eeskirjale, mille kohaselt peab kaevetöödeks olema Rõuge vallavalitsuse kirjalik luba, jättes konkretiseerimata, millise kaitse-eeskirja punktile on vastustaja tuginenud. Kaebaja E. Pooli arvates ettekirjutuse resolutiivosast ei nähtu, millised konkreetsed õigusaktid on olnud vastustaja poolt nõutavate vajalike lubade andmise aluseks, s.t. kust tuleneb ettekirjutuse resolutiivosa punktis 3 viidatud lubade olemasolu kohustuslikkus. E. Pool leiab, et vastava viite puudumine ei ole ilmselt iseseisvaks ettekirjutuse tühistamise aluseks, kuid õigusselguse huvides olnuks vastavatele sätetele viitamine kahtlemata vajalik. E. Pool on arvamusel, et vaidlustatud ettekirjutuse puhul on põhiküsimuseks see, kas ettekirjutuses viidatud lubasid on üldse vaja, s.t. kas kaebuse esitaja poolt tehtavad tööd on sellised, milleks on vaja vee erikasutusluba ja kaevamisluba.

§ 2

punktist 13 tulenevalt on vee erikasutusluba kiritõend tegevuse lubamiseks, milles teatatakse tingimused kasutatava vee hulga, suubla ning veekasutusega kaasnevate kohustuste ja piirangute kohta.

§ 8

lg 2 sätestab juhud, mil peab olema vee erikasutusluba: 1) võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 m3/ööpäevas; 2) võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas; 3) võetakse mineraalvett; 4) juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse; 5) toimub veekogu tõkestamine, paisutamine, veetaseme alandamine või hüdroenergia kasutamine; 6) toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine; 7) uputatakse tahkeid aineid veekogusse; 8) toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine; 9) vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi. Vastustaja hinnangul toimusid ettekirjutuse I alapunktist tulenevalt Allika kinnistu põhjaosas asuva veekogu alal veekogu süvendustööd, sealhulgas põhja pinnase väljakaevamine ja kallaste profiili muutmine. Seega on vastustaja vee erikasutusloa väljastamise aluse all pidanud silmas ilmselt veekogu süvendamise fakti, s.o.

§ 8lg 2 p 6.

Kuna

ei määratle, mis on süvendamine

tähenduses, ei tulene seadusest otseselt, mis on süvendamine

§ 8lg 2 p 6 tähenduses, milleks on vajalik vee erikasutusluba.

Seega on antud mõiste sisustamine jäetud vastavate ametnike otsustada. E. Pool on arvamusel, et vastustaja on ekslikult käsitlenud kaebuse esitaja poolt teostatud puhastustöid veekogude süvendamisena. Selgitus, mis on veekogu süvendamine, pidanuks sisalduma ettekirjutuses, kuid vaidlustatud ettekirjutusest taolist selgitust ei nähtu. Küll on mõistet „veekogu süvendamine" mõneti selgitatud kaebuse esitajale saadetud Keskkonnaministeeriumi Võrumaa Keskkonnateenistuse 16.10.2006.a kirjas nr. 44-3-1/2774-4, kus on sulgudes viidatud antud mõiste selgituseks - mineraalse ainese eemaldamine. See, millena aga on käsitletav mineraalse ainese eemaldamine, vajab omakorda lahtiseletamist ja -mõtestamist. Vaidlusalusest ettekirjutusest ei nähtu, et E. Pooli poolt või tema korraldusel oleks Allika kinnistu põhjaosas asuvast tiigist eemaldatud mineraalset ainest. Nagu juba eespool viidatud, puudub ettekirjutuses igasugune selgitus väljendi „veekogu süvendamine" osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebuse esitaja E. Pool, et kuna tema poolt teostatud tööd ei ole käsitletavad veekogu süvendamisena, puudus vastustajal vajadus teha ettekirjutus vee erikasutusloa taotlemiseks ning seega kuulub ettekirjutus selles osas tühistamisele. Asjaolule, et E. Pooli tegevus on olnud suunatud kõnealuse, s.o. Allika kinnistu põhjaosas asuva veekogu puhastamisele (mitte süvendamisele), viitab järgmine asjaolu. Allika kinnistu põhjaosas asuva tiigi kaevamise kooskõlastuse on 20.05.2005.a väljastanud Haanja Looduspargi Administratsioon. 2005.a alustatud kaevamistööd jäid pooleli. Selleks ajaks oli tiigi tulevasest asukohast eemaldatud pinnast vaid umbes meetri jagu ning tasandamata jäid põhi ja kaldad, mistõttu tiik 8 kasvas kohe rohttaimi täis ja oli kasutuskõlbmatu. 2005.a pooleli jäänud tiigikaevamine ongi tinginud vajaduse lõpetada kaevetööd, mida 18.02.2008.a ka tehti. E. Pool on seisukohal, et tema poolt tehtud kaevetööd ei olnud ega ole ka käesoleval hetkel keelatud. Kuigi Haanja looduspargi kaitse-eeskiri ei nõua tiigi puhastamiseks kaitseala valitsejalt kooskõlastuse taotlemist, on kaebuse esitaja 24.11.2006.a hea tahte ja koostöösoovi väljendusena esitanud Haanja looduspargi kaitse korraldajale Riikliku Looduskaitsekeskuse Võru-Vaiga-Põlva regioonile avalduse Allika kinnistu põhjaosas asuva tiigi puhastamiseks kooskõlastuse saamiseks. 14.12.2006.a vastuskirjas nr 44-6-1/3566-4 teatab Võrumaa Keskkonnateenistus, et ei anna nõusolekut tiigi puhastamiseks, kuna kõnealune tiik olevat taastatud mõni aasta tagasi ning ei vajavat puhastamist. E. Pool ei vaidlustanud põhjaosas asuva tiigi puhastamiseks kooskõlastuse andmisest keeldumist, sest kooskõlastuse andmine taoliseks tegevuseks ei ole nõutav. E. Pool märgib, et kuigi ühel ja samal kinnistul asuvate erinevate tiikide taimestik ja seisukord on samasugune, on üks ja sama ametnik pidanud ühe tiigi puhastamist vajalikuks, kuid teise tiigi puhastamist keelanud. Taoline tegevus näitab ametniku asjatundmatust ja käitumise vastuolulisust. Nimelt on Keskkonnainspektsiooni poolt 06.10.2006.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, kus Võrumaa keskkonnakaitse vaneminspektor Ain Ruthe on vaatluse käigus tuvastanud järgmist: Allika kinnistu põhjaosas olevas tiigis on hulgaliselt penikeelt, äärtes vähe hundinuia, kaldal puju, ristik, angervaks, paiseleht. I—/ Kinnistu keskosas asuva väiksema tiigi taimestiku tihedus on võrreldav kinnistu põhjaossa rajatud tiigiga I—/. Seega on inspektor vaatluse tulemusena andnud hinnangu, et mõlema tiigi taimestik on samasugune. 16.10.2006.a on Võrumaa Keskkonnateenistus, juhataja Ena Poltimäe isikus, andnud kinnistu keskosas asuva tiigi puhastamiseks loa. Kinnistu keskosas asuva tiigiga samasuguses seisukorras oleva põhjatiigi puhastamiseks ei ole aga Võrumaa Keskkonnateenistus, samuti juhataja Ena Poltimäe isikus, 14.12.2006.a luba andnud meelevaldse põhjendusega, et kuna tiik on taastatud mõned aastad tagasi, ei vajavat see puhastamist. Nimetatud Keskkonnateenistuse keeldumine sisaldab ka mitmeid faktivigu: kõnealune tiik oli kaevatud eelmisel

eaduses antud veehoidla mõiste definitsioonist on tiigi puhul tegemist veehoidlaga /—/ /—/ menetluses on

eaduse muutmine, mille käigus on tehtud ettepanek veehoidla mõiste täpsustamiseks I—/. Lisaks eelpooltoodute on Keskkonnaministeeriumi Veeosakonna spetsialist Margus Korsjukov oma vastuses teabenõudele veehoidla ja tiigi mõiste täpsustamise kohta 15.05.2008.a teatanud: /—/ Veekogude ja nende piirangute temaatika on siiski päevakorras ning soovime selle lahendada järgmise

eaduse muudatuse käigus. Hetkel määratletakse ja täpsustatakse muudetavad valdkonnad ja sätted ning seejärel hakatakse koostama seaduse muutmise eelnõud./—/ E. Pool märgib, et on esitanud kaks asjakohast teabenõuet Keskkonnaministeeriumile: 1) 12.05.2008.a. saatis E. Pool teabenõude küsimusega, mitu Võru maakonnas Rõuge valla territooriumile tiikide kaevamise taotluse kooskõlastust eraisikutele on väljastanud Võrumaa Keskkonnateenistus alates

1. jaanuarist 2006.a kuni tänase päevani. 2) 12.05.2008.a saatis E. Pool teise teabenõude küsimusega, mitu Võru maakonnas Rõuge valla territooriumil asuvate tiikide puhastamise taotluse kooskõlastust eraisikutele on väljastanud Võrumaa Keskkonnateenistus alates
2. jaanuarist 2006.a kuni tänase päevani. Oma 14.05.2008.a vastuses teatab Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, et päringud on saadetud edasi Võrumaa Keskkonnateenistusse. 10.07.2008.a pöördus kaebuse esitaja Keskkonnaministeeriumi poole päringuga, miks Võrumaa Keskkonnateenistus ei ole vastanud 12.05.2008.a esitatud teabenõuetele. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus saatis samal päeval vastavasisulise järelpärimise edasi Võrumaa Keskkonnateenistusele. Võrumaa Keskkonnateenistuse 14.07.2008.a vastuses teatatakse, et keskkonnateenistus on alates 01.01.2006.a kuni 19.05.2008.a andnud eraisikutele Rõuge valla territooriumile 1 nõusoleku uue tiigi rajamiseks ja 16 nõusolekut tiigi puhastamiseks. 20.05.2008.a saatis kaebuse esitaja teabenõude Rõuge Vallavalitsusele küsimusega, mitmele eraisikule on Rõuge Vallavalitsus väljastanud tiigi kaevetööde loa alates kaevetööde eeskirjade vastuvõtmisest 22.02.2006.a. Rõuge Vallavalitsus teatab oma 21.05.2008.a vastuses, et Rõuge Vallavalitsus ei ole alates Rõuge valla kaevetööde eeskirja kehtestamisest 22.02.2006.a tiigi rajamiseks kaevetööde lubasid väljastanud, küll on väljastatud 1 kaevamisluba tiigi puhastamiseks. Teabenõuete vastustest nähtub, et alates kaevetööde eeskirja kehtestamisest 22.02.2006.a ei ole Rõuge valla praktikas tiigikaevamise lubasid nõutud ega väljastatud. Sellest tulenevalt ei ole Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna 05.03.2008.a ettekirjutus nr 15004008 kaevetööde peatamisest Rõuge valla kaeveloa puudumise tõttu vajalik ja piisavalt motiveeritud, ei ole proportsionaalne saavutatavat õigushüve ja kaebuse esitaja õiguste riivet silmas pidades ning tekitab kaebuse esitajale liigselt koormist. Kaebuse esitaja märgib, et vaneminspektor Ain Ruthe otsus kaevetööde peatamisest oli vale otsus, sest inspektor tunnistas esimesel kohtuistungil, et kaebuse esitajal oli olemas kaitseala valitseja nõusolek tiigi kaevamiseks. Kuna nõusoleku olemasolul ei ole vee erikasutusluba vaja, siis on inspektori ainuke õigustus kaevetööde peatamiseks Rõuge valla kaeveloa puudumine. 11 Eelpoolnimetatud teabenõuete vastused tõestavad, et kaevetööde peatamine oli ebaproportsionaalne otsus, sest Võrumaa Keskkonnateenistus on kahe aasta jooksul väljastanud ühe nõusoleku tiigi kaevamiseks ja 16 nõusolekut tiigi puhastamiseks, vald on samal ajal väljastanud vaid ühe kaeveloa tiigi puhastamiseks. Seega ei võeta ega anta Rõuge valla praktikas kaevelubasid, misläbi kaeveloa puudumine ei saanud olla aluseks niivõrd kaaluka otsuse langetamiseks, nagu seda on kaevetööde peatamine. E. Pool teavitas kohapeal inspektorit ja paar päeva hiljem ka Keskkonnainspektsiooni Keskust Tallinnas, et sunnitud tööseisak on ülikallis objektile seisma jäetud rasketehnika suure maksumuse ja varemvõetud lepinguliste kohustuste tõttu. Kui kohtu poolt leiab tuvastamist ametnikupoolne rikkumine, kaalub kaebuse esitaja talle tekitatud otsese varalise kahju osas nõude esitamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebuse esitaja E. Pool, et Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna 05.03.2008.a ettekirjutus nr 1500408 on motiveerimata, selle tegemisel ei ole arvestatud oluliste kaebuse esitaja poolt esitatud faktiliste asjaoludega ning selles esitatud ettekirjutused on E. Pooli õigusi põhjendamatult koormavad. Vastustaja seisukohad
3. Keskkonnainspektsioon leiab, et ettekirjutuse nr 15000508 tegemisel on arvestatud kaebaja E. Pooli õiguste ja huvidega, sh ärakuulamine, taotluste ja ettepanekute esitamine ning kasutatud menetluse käigus E. Pooli suhtes kõige vähem mõjutusi tekitavaid vahendeid. 8.
4. Keskkonnainspektsioon ei nõustu E. Pooli väitega, et ettekirjutuse resolutiivosast ei selgu ettekirjutuse objekt. Resolutiivosa punkt 1 kohustab E. Pooli taotlema kirjalik nõusolek ja tingimused kraavidele püstitatud rajatiste kasutamiseks kaitseala valitsejalt. Kaitseala valitseja poole kirjalikult kooskõlastuse saamiseks pöördumist on soovinud E. Pool oma 18.12.2007.a Keskkonnainspektsioonile esitatud seisukohas ettekirjutuse tegemise suhtes (ettekirjutuse 15000508 toimiku lk 12) ja lubanud seda teha nii kraavidele kui Mardi kinnistu lähedusse püstitatud pinnasrajatiste suhtes. Kaitseala valitseja on oma kirjas nr 44-6-1/3201 möönnud, et ehitiste „praegused tehnilised lahendused on sobimatud". Ehitiste viimisel seisukorda, mis ei nõua vee-erikasutusluba (ei toimu vee tõkestamist) või erikasutusloaga vee kasutamistingimuste sätestamisel ei näe Keskkonnainspektsioon takistust kaitseala valitseja poolt ehitistele nõusoleku andmises. Keskkonnainspektsioon on veendunud, et Erik Pool on nii väärteomenetluse kui haldusmenetluse käigus aru saanud, missuguste Allika kinnistul kraavidele püstitatud ehitiste suhtes menetlus toimub, mida Erik Pool tõendab, käsitledes ettekirjutuse osas I nimetatud kraavidele kaitseala valitseja nõusolekuta püstitatud pinnasrajatisi. E. Pool selgitab, et ta ei püstitanud ettekirjutuse osas I p 2.6 käsitletud pinnasrajatist, ega tõkestanud veevoolu, vaid asendas varem seal paiknenud toru uuega. E. Pooli poolt uute pinnasrajatiste püstitamine on tõendatud tunnistajate ütlustega, ettekirjutuse 15000508 toimikus lk 73, 99 ja
5. Vee loodusliku äravoolule takistavaks teguriks on osutunud ka Allika kinnistule viiva tee muldes olev teetruup, kuna Erik Pool süvendas Allika kinnistult Mardi kinnistule suunduvaid kraave. 8.
6. Kaitseala piiranguvööndis asuva veekogu ehituskeeluvööndisse kaitseala valitseja nõusolekuta püstitatud sauna likvideerimiseks on Keskkonnainspektsioon teinud ettekirjutuse, kusjuures on arvestatud isikule vähemkoormavat võimalust, mis on ehitise teisaldamine veekogu ehituskeeluvööndist elamumaa sihtotstarbega kinnistu osale. 12 Keskkonnainspektsioon selgitab, et ei saa võtta arvesse kohustatud isiku seisukohta, et tema ei ole nimetatud sauna püstitamisel püstitanud uut ehitist, vaid tegu on kinnistu lõunaosas asunud sauna ületoomisega tiigi saarele. Saun, mis asus Allika kinnistu lõunaosas, omab ehitisregistri koodi 1133010150 ja kuulub riikliku ehitisregistri andmetel isikule nimega Igor Schmidt, kes on endine Allika kinnistu omanik. Keskkonnainspektsioonile teadaolevalt ei olnud Allika kinnistu lõunaosas 1900.a ehitatud saun 2005.a säilinud. Tiigisaarele püstitatud saun on uus ehitis nii füüsiliselt kui ehitusseaduse mõistes. Kaebaja poolt esitatud väide, et sauna asumist kinnistul tõendab Rõuge Vallavalitsuse poolt 07.09.2006.a esitatud ehitiste loend nr 7.2-12/483-2, ei ole kohane, kuna nimetatud loend on väljastatud E. Pooli poolt Rõuge Vallavalitsusele 04.09.2006.a esitatud kirja alusel. Ka ei ole ehitisregistris märget, et sauna ehitisregistri koodiga 1133010150 oleks 2005.a rekonstrueeritud või renoveeritud. 8.
7. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et kodaniku karistamata jätmine väärteomenetluses ei ole siduv otsuse tegemisel haldusmenetluses. Pinnase paigutamine kinnistu omaniku poolt meelevaldselt suvalisse kohta Haanja looduspargi piiranguvööndis ei ole kooskõlas maastikukaitseala eesmärkidega. 8.
8. Keskkonnainspektsioon selgitab, et Allika kinnistule viiva tee muldkeha on osutunud oluliseks takistuseks vee äravoolule kaebaja poolt läbi viidud süvendustööde tõttu, mille tagajärjel teetruubi toru jäi kraavi põhjast üle 70 cm kõrgemale. Lisaks on E. Pool paigutanud truubitoru otstesse kivid ja pinnase, mis takistab vee vaba voolamist. Keskkonnainspektsioon leiab, et ettekirjutus nr 15000508 on koostatud õigusaktide nõuete kohaselt, ettekirjutus on vajalik, piisavalt motiveeritud, on proportsionaalne saavutatavat õigushüve ja kodaniku õiguste riivet silmas pidades ning ei tekita kohustatud subjektile liigseid koormisi. Keskkonnainspektsioon palub jätta 07.01.2008.a ettekirjutus nr 15000508 jõusse.
9. Mati Mursali ja Milvi Mursali kaebuse kohta Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna ettekirjutuse 15000508 osaliseks tühistamiseks ja Keskkonnainspektsioonile ettekirjutuse tegemiseks märgib vastustaja, et on ettekirjutuse nr 15000508 tegemisel lähtunud vajadusest tagada erinevate õigushüvede kaitse Haanja looduspargi territooriumil. Esmane vajadus kaitsealal on tagada looduskaitseseadusest ja Haanja looduspargi kaitse-eeskirjas sätestatud avalike ja rahvuslike huvide kaitse. Kahtlemata on ettekirjutuse tegemisel kaalutud ja arvesse võetud ka kolmandate isikute ja kohustatud subjekti õigusi ja kohustusi. Kohustatud isik E. Pool ja puudutatud isikud Mati ja Milvi Mursal on esitanud avaldusi, mille arvessevõtmist käsitlevad ettekirjutuse osad IV ja V. Samuti on ettekirjutuse tegemisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi, Võrumaa Keskkonnateenistuse, Rõuge Vallavalitsuse ja Rõuge Vallavolikogu seisukohti ning muid materjale (sh Riho Karjuse poolt 2007.a juunis koostatud ekspertarvamus). Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni Võrumaa büroo on seisukohal, et kaebuse esitajad on vääralt tõlgendanud ettekirjutuse resolutsioonis sisalduvat kohustust taotleda kaitseala valitseja kirjalik nõusolek ja tingimused kraavidele püstitatud rajatiste kasutamiseks. Kaebuse esitajate väide, et nimetatud ettekirjutus rikub Mardi kinnistu omanike õigust saada vett ja ei vasta tuvastatud asjaoludele, on ebatäpne ja eksitav. Haldusmenetluse käigus lähtub haldusorgan (käesoleval juhul Keskkonnainspektsioon) proportsionaalsuse ja mõistlikkuse printsiibist. See tähendab, et isikute õigusi ja vabadusi ei piirata rohkem, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Keskkonnateenistus kaitseala 13 valitsejana omab pädevust kaitsealal ehitustegevuse reguleerimiseks, sealhulgas selle keelamiseks vajaduse korral, kui ehitise mõju kaitsealale on oluline. Samuti on kaitseala valitsejal pädevus tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut (sh ehitiste püstitamine), kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Vastustaja on ettekirjutuse tegemisel arvestanud Võrumaa Keskkonnateenistuse kui kaitseala valitseja pädevust seada ehitistele tingimusi, mille järel oleks tagatud nii looduskaitseliste väärtuste kui kolmandate isikute huvide kaitse. Ehitiste lammutamine kui suurema keskkonnamõjuga ja kohustatud isiku jaoks enam koormav vahend rakenduks juhul, kui isik ei täida kohustust kaitseala valitseja kirjaliku nõusoleku ja tingimuste taotlemiseks. Kaebajad Mati Mursal ja Milvi Mursal on kaebuses viidanud asjaolule, et ekspert Riho Karjus on tuvastanud, et Allika kinnistu tiigid mõjutavad Mardi kinnistu tiikidesse juhitud veekoguseid vähendavalt. Samas on jäetud tähelepanuta eksperdi väited, et eksperdil puudub võrdlusmaterjal Mardi kinnistu tiigi veevahetusest enne
10. aastat ehk võrdlusmaterjal. Ekspert on viidanud sellele, et maaparandustööde käigus on vooluhulgad muutunud ebaühtlasemaks, maksimumvooluhulgad intensiivsemaks ja vähenenud on vee akumuleerumine valgalal. Keskkonnainspektsiooni Võrumaa büroo on seisukohal, et olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik tuvastada korrelatsiooni Allika kinnistule rajatud tiikide ja Mardi kinnistu joogivee vähesuse vahel. Keskkonnainspektsiooni Võrumaa büroo nõustub kaebajatega selle osas, et vaidlustatud ettekirjutus iseenesest ei lahenda Mardi kinnistu veevähesust. Keskkonnainspektsiooni Võrumaa büroo on seisukohal, et Allika kinnistu põhjaosa tiigist väljuva kraavi ja tiigi kokkupuutekohta püstitatud pinnasrajatise likvideerimine ei ole Mardi kinnistu veevähesuse probleemile lahenduse leidmisel primaarne. Vee läbipääsu tagamine Allika kinnistule püstitatud pinnasrajatistest või pinnasrajatiste likvideerimine tagaks Mardi kinnistult tuleva vee pääsu läbi Allika kinnistu Mardi kinnistu õuealale.
11. E. Pooli kaebuse kohta 05.03.2008.a ettekirjutuse nr 1004008 tühistamiseks märgib vastustaja, et ettekirjutus nr 15004008 on koostatud õigusaktide nõuete kohaselt, et ettekirjutus on vajalik, piisavalt motiveeritud, on proportsionaalne saavutatavat õigushüve ja kodaniku õiguste riivet silmas pidades ning ei tekita kohustatud subjektile liigseid koormisi. Keskkonnainspektsioon on ettekirjutuse tegemisel arvestanud E. Pooli õigustega, sealhulgas õigusega olla ära kuulatud ning andnud võimaluse kaebajale taotluste ja ettepanekute esitamiseks. Keskkonnainspektsioon märgib, et on peatanud kaevetööd Allika kinnistul tuginedes Keskkonnajärelevalve seadusele (KeJS), mis kohustab Keskkonnainspektsiooni peatama keskkonda kahjustava või ohustava õigusvastase tegevuse. KeJS § 16 lg 2 järgi kontrollib keskkonnakaitseinspektor oma pädevuse piires keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist ning peatab keskkonnakaitse- või -kasutusalaste nõuetega vastuolus oleva tegevuse. Keskkonnainspektsioon on tuvastanud, et Allika kinnistul läbiviidud kaevetööd ei toimunud kooskõlas õigusaktide nõuetega. Allika kinnistu omanik E. Pool on
12. aastal rajanud oma kinnistule tehisveekogu (tiigi) kinnistu põhjaossa soostunud alale ja omab selleks kaitseala valitseja esindaja nõusolekut. Keskkonnainspektsioon juhib tähelepanu asjaolule, et veekogu rajamise ajal oli Looduskaitseseaduse § 31 lg 2 p 2 järgi uute veekogude rajamine kaitseala piiranguvööndisse keelatud. Samuti ei ole E. Pool taotlenud kohaliku omavalitsuse luba tiigi rajamiseks. E. Pool ei ole eelneva kahe aasta jooksul väljendanud soovi nn „tiigi lõpuni ehitamiseks".
13. detsembril 2006.a on E. Pool Võrumaa Keskkonnateenistusele saadetud kirjas väljendanud oma soovi tiigi 14 puhastamiseks. Keskkonnateenistus konsulteerinuna kaitsealal kaitset korraldava Riikliku looduskaitsekeskuse spetsialistidega on jõudnud veendumuseni, et tiik ei vaja puhastamist. Kaitseala valitseja ja Riikliku looduskaitsekeskuse keelule vaatamata on E. Pool asunud läbi viima kaevetöid tiigi alal. Keskkonnainspektsioon on Allika kinnistut kontrollinud korduvalt 2006.a ja 2007.a seoses eri õigusaktide nõuete rikkumisega (sh veekogude süvendamine ja ebaseaduslik ehitustegevus) kinnistu omaniku poolt. Kontrollimise käigus on vaadeldud ka Allika kinnistu põhjaosas olevat veekogu, mis on olnud madalaveeline ja taimestunud. Allika põhjaosas oleval tiigil on olnud olemas kõik veekogule omased tunnused - peale veekogu rajamist tasandatud kaldanõlvad, veekogu põhi, millele kinnitub veetaimestik ja kallaste vahel asetsev veemass koos selles paiknevate elusorganismidega. Keskkonnainspektsioon on nõus kaebuse esitaja väitega, et

eaduses ei ole sisustatud mõistet veekogu süvendamine. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et veekogu põhja profiili muutmine veekogu olemasolevast põhjast pinnase eemaldamisega väljakaevamise teel on käsitletav veekogu süvendamisena. Keskkonnainspektsioon ei ole nõus väitega, et ainult mineraalse pinnase eemaldamine veekogust on käsitletav süvendamisena. Mineraalse pinnase eemaldamine veekogu põhjast ja veekogu veetaseme alandamine on tuvastatud Keskkonnainspektsiooni poolt. Keskkonnainspektsioon palub jätta 05.03.2008.a ettekirjutus nr 15004008 jõusse. Kaasatud isikute seisukohad

1. Võrumaa Keskkonnateenistus ei ole nõus Erik Pooli kaebusega Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna 07.01.2008.a ettekirjutuse nr 15000508 tühistamiseks ning esitas alljärgnevad seisukohad: 11.
2. Ettekirjutuse I osa punktist 2.6 tulenevalt on Allika kinnistu lõunaosas olevast tiigist väljuvale süvendatud kraavile püstitatud pinnasrajatis, milles on ülevoolutoru. Toru on kraavi põhjast 0,7 m kõrgemal, millega on tõkestatud vee looduslik äravool ja tagatud tiigi täitumine veega. Kaebuse esitaja väidab, et Allika kinnistu lõunaosa tiigist väljuval kraavil on Allika kinnistule pääsuks oleva vana hobusetee all olnud raudtoru, mis kaebuse esitaja väitel asendati samale kõrgusele. Olemasolevas pinnasrajatises oleva ülevoolutoru asendamine samale kõrgusele samades mõõtudes toruga ei ole Võrumaa keskkonnateenistuse arvetes pinnasrajatise püstitamine, kuid see on Ehitusseaduse § 2 lg 8 kohaselt käsitletav ehitise rekonstrueerimisena. Kaebuse esitaja E. Pool oleks pidanud taotlema kohalikult omavalitsuselt ehitusluba (kirjalikku nõusoleku) teetruubi rekonstrueerimiseks ning siis oleks fikseeritud ka olemas olev ehitis (vana raudtoru) ja selle parameetrid ning uue toru rajamisele oleks saanud Võrumaa Keskkonnateenistus kui kaitseala valitseja Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 alusel enne ehitusloa andmist arvamust avaldada. Ühtlasi juhib Võrumaa Keskkonnateenistus tähelepanu, et vastustaja on suutnud tuginedes tunnistajate ütlustele tõendada, et tegelikult rajati uusi pinnasrajatisi, mis seab kahtluse alla E. Pooli väidete tõesuse, et tegemist oli olemasoleva raudtoru asendamisega. 11.
3. Ettekirjutuse resolutiivosa punktis 2 on tehtud ettekirjutus likvideerida kaitseala valitseja nõusolekuta püstitatud ehitis (saun) Allika kinnistu põhjaosas asuva tiigi saarelt. Ettekirjutuse punktis 2.2 on täpsustatud, et ehitis tuleb lammutada või teisaldada elamumaa sihtotstarbega maaüksusele või õuemaale, milleks punkti 2.3 kohaselt tuleb taotleda kaitseala valitseja nõusolek. Kaebuses mainitud ettekirjutuse I osa punktis 12 viidatud Võrumaa keskkonnateenistuse kiri 19.09.2007a. nr 44-315 1/43064-4 ei ole Võrumaa Keskkonnateenistuse arvamus Allika kinnistule täiendava maakasutuse sihtotstarbe määramisest, ilmselt on tegemist kirja numbri märkimisel eksitusega ja mõeldud on Võrumaa keskkonnateenistuse kirja 19.09.2007a. nr 44-3-1/43064-5 (Täiendava sihtotstarbe määramisest Allika kinnistul) Rõuge Vallavalitsusele. 19.09.2007.a kirjas nr 44-3-1/43064-5 ei andnud Võrumaa Keskkonnateenistus nõusolekut ebaseadusliku ehitise (kõne all olev saun) jaoks Allika kinnistule täiendava elamumaa sihtotstarbe määramisele. 20.09.2007.a kirjas Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonnale väljendas Võrumaa Keskkonnateenistus arvamust, et saun tuleb veekogu ehituskeeluvööndist likvideerida. Seega ei ole Võrumaa Keskkonnateenistus väljendanud seisukohta, et sauna Allika kinnistul teise kohta teisaldamine (väljapoole ehituskeeluvööndit elamumaale või õuemaale) kaitseala valitseja nõusolekul ei oleks võimalik. Sauna "ületoomist" Allika kinnistu lõuna osast põhjaosas asuva tiigi saarele ei saa Võrumaa Keskkonnateenistuse arvetes käsitleda hoone renoveerimisena, kuna saun püstitati täiesti teise kohta Allika kinnistul. Isegi juhul, kui ehitustööde käigus kasutatigi osaliselt vana sauna detaile, siis EhS § 2 lg 1 kohaselt on ehitis aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Renoveerimise käigus ei muudeta hoonete asukohta, vaid ehitise konstruktsioone (EhS § 2 lg 8 selgitab, et ehitise rekonstrueerimine on piirdekonstruktsioonide muutmine, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine). Kaebuse esitaja väidab, et ta polnud teadlik sauna rajamiseks kaitseala valitseja nõusoleku vajadusest, samuti väidetakse, et alates
4. aastast, kui selline vajadus teatavaks sai, on kaebuse esitaja hakanud kaitseala valitsejale taotlusi esitama. Eeltoodud põhjendused on ebatõesed, kuna mais 2005.a taotles Võrumaa Keskkonnateenistusele teadaolevatel andmetel kaebuse esitaja E. Pool kaitseala valitsejalt - Haanja Looduspargi Administratsioonilt nõusolekut Allika kinnitus põhja ossa uue tiigi (mille saarel on kõne all olev saun) kaevamiseks, millest tulenevalt võib eeldada, et kaebuse esitaja oli teadlik, et teatud tegevusteks looduspargis tuleb kaitseala valitsejalt nõusolek saada. Maakatastriseaduse § 18 lg 8 Allika kinnistul oleva tiigisaarel asuva sauna praeguse asukoha osas ei laiene, kuna saun ei moodusta Võrumaa Keskkonnateenistuse arvates saunsuvilaga ühtset kompleksi. Samuti pole saun maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik ehitis. Kaebuses on toodud argument, et saun on suvila teenindamiseks ettenähtud ehitis, mis kaebuse esitaja meelest moodustab ühtse kompleksi olemasoleva suvilaga. Võrumaa Keskkonnateenistus on seisukohal, et eelnimetatud asjaolu ei anna siiski õigustust ehituskeeluvööndisse kaitsealal asuval kinnistule omavolilisele ehitamisele. Isegi, kui saun moodustaks ühtse kompleksi suvilaga, siis ehituskeeluvööndisse sauna ehitamine on võimalik üksnes keskkonnaministri poolt ehituskeeluvööndi vähendamisel detailplaneeringu alusel. Seega leiab Võrumaa Keskkonnateenistus, et keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse resolutsiooni punkt 2 on piisavalt põhjendatud ning kaebust selles osas ei peaks rahuldama. 11.
5. Ettekirjutuse resolutiivosa punktis 3 on tehtud ettekirjutus likvideerida täielikult pinnasrajatis Allika kinnitu edelaosas Mardi kinnistu piirdeaia vahetus läheduses. Punktis 3.2 tehakse ettekirjutus pinnase äraveoks või planeerimiseks pinnamoodi arvestades õhukese kihina, taastades rajatise asukohal esialgse pinnamoe. Kaebuses viidatakse keskkonnainspektsiooni väärteoprotokollis esitatud E. Pooli vastulausele, kus märgitakse, et pinnasvalli teemal on kaebuse esitaja ja Võrumaa Keskkonnateenistuse vaheline arutelu täielikult puudunud. Võrumaa Keskkonnateenistus märgib, et kaebuse esitaja pole kordagi nende poole pöördunud Allika kinnistu edelaossa naabri aia taha lükatud pinnasrajatise asjus nõu küsimiseks. Võrumaa Keskkonnateenistus on oma kirjas Rõuge Vallavalitsusele (21.08.2006.a nr 44-6-1/2684-2) andnud arvamuse, et pinnasvalli rajamisel on mindud vastuollu Haanja looduspargi kaitse-eeskirjaga ning antud rajatis tuleks endise olukorra taastamiseks likvideerida ja 24.10.2006.a kirjas 44-6-1/3201 keskkonnainspektsioonile selgitanud, et pinnasvalli rajamisel toimunud maastiku muutmine ei toeta Haanja looduspargi kaitse-eeskirjas sätestatud kaitse põhieesmärki maastikuväärtuste kaitse ning piiranguvööndi kaitse-eesmärki - pärandkultuurmaastiku kaitse. Kui 16 kaebuse esitaja E. Pool sai teada, et on mullavalli rajamisel seadusega vastuollu sattunud, oleks pidanud ta ise initsiatiivi üles näitama ning keskkonnateenistuse poole pöörduma. Paraku, hoolimata keskkonnainspektsiooni korduvatest ettepanekutest E. Poolile Allika kinnistule püstitatud rajatiste osas kaitseala valitseja poole pöörduda, ei näidanud kodanik üles huvi keskkonnateenistusega suhelda. Omavoliline pinnamoe muutmine kaitsealal, kus kaitstakse maastikuväärtusi (mille moodustavad reljeef, vaated jne), on kaitseala valitseja arvates lubamatu, seega leiab Võrumaa Keskkonnateenistus, et keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse resolutsiooni punkt 3 on kohane. 11.
6. Ettekirjutuse resolutsiooni punktiga 4 on tehtud ettekirjutus tagada vee takistusteta läbipääs Allika kinnistule viiva tee muldkehas olevast truubist. Võrumaa Keskkonnateenistus nõustub ettekirjutuse punktiga 4 ning leiab, et antud punkti osas ei peaks kaebust arvestama, kuna tee all olev toru on osutunud veevoolu oluliseks takistuseks. Toru kõrgus on kraavi põhjast kõrgemal, mis on ilmselt tingitud sellest, et kraavi süvendamise tulemusel kaevati kraavi põhi esialgsest kõrgusest madalamaks ning sellest tulenevalt enam ülevoolu ei toimunud. Ilmselt mõjutas veevoolu katkemist läbi teealuse truubi ka Allika kinnistu lõunaosas asuva tiigi väljavoolule tõkestusrajatise ehitamine.
7. Võrumaa keskkonnateenistuse arvamus Mati Mursali ja Milvi Mursali kaebusele Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna ettekirjutuse nr 15000508 muutmiseks ja tühistamiseks on alljärgnev: 12.
8. Mati Mursal ja Milvi Mursal paluvad keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse nr 15000508 V osa neljanda lõigu osas ettekirjutust täiendada ning paluvad likvideerida Allika kinnistu põhjaosas asuva tiigi väljavoolukraavi ehitatud ca 1,5 m kõrgune veevoolu tõkestav rajatis. Võrumaa keskkonnateenistus on kõne all oleva tõkestusrajatise osas kaitseala valitsejana oma 24.10.2006.a kirjas nr 44-6-1/3201 andnud seisukoha, et tõkestusrajatise ülevool tuleb viia vastavusse Vabariigi Valitsuse 26.11.2004.a määrusega nr 342 "Vooluveekogude tõkestamisele esitatavad nõuded", mille alusel tõkestamiseks ei loeta loodusliku veetaseme tõstmist kuni 0,3 m (vee erikasutusluba selleks tarvis ei ole) või tõkestusrajatis likvideerida Keskkonnainspektsioon on ettekirjutuses nr 15000508 kaitseala valitseja seisukohta arvestanud ning käsitlenud antud teemat ettekirjutuse peatükis V (Puudutatud isikute huvide arvestamine). Seega leiab Võrumaa Keskkonnateenistus, et Mati Mursali ja Milvi Mursali palve ettekirjutust V osa neljanda lõigu osas täiendada ei ole põhjendatud. 12.
9. Mati Mursal ja Milvi Mursal paluvad ettekirjutuse resolutsiooni punkti 1 osas kohustada haldusakti väljaandjat otsust muutma, et kohustada E. Pooli likvideerima ebaseaduslikult ehitatud veetõkked kraavidele ja vähendama kõikide ebaseaduslikult suurendatud ja süvendatud veekogude pindalasid. Keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse resolutsiooni punktis 1 on tehtud ettekirjutus taotleda kraavidele püstitatud rajatiste kasutamiseks kirjalik nõusolek ja tingimused Haanja looduspargi valitsejalt Võrumaa keskkonnateenistuselt. Ettekirjutuse punkt 1.1 kohaselt, kui nõusolekut ei taotleta või ei saada, siis tuleb Allika kinnistule püstitatud rajatised täielikult likvideerida ja tagada vee takistusteta äravool. Võrumaa Keskkonnateenistus on oma 20.09.2007.a kirjas nr 44-6-1/44479-2 asunud seisukohale, et kinnistu lõunaossa omavoliliselt rajatud tehisrajatised, mis takistavad veevoolu, tulevad likvideerida. Võrumaa Keskkonnateenistus märgib, et 24.10.2006.a kirjas nr 44-6-1/3201 on nad selgelt väljendanud, et teostatud tegevustele ei saa nad vee erikasutusluba anda. Samuti selgus, et omavoliliselt püstitatud rajatistega mõjutatakse naaberkinnistu veevarustust. Seega nõustub Võrumaa Keskkonnateenistus kaebuse esitajate palvega, et ettekirjutuse VI osa punkt 1 ning punkti 1.1 tuleks üle vaadata ning muuta, kuna tõkestusrajatise seadustamine ei taga kolmandate isikute õigusi ning samuti on Võrumaa Keskkonnateenistus kaitseala valitsejana selgesti väljendanud vajadust tõkestusrajatiste likvideerimiseks 20.09.2007.a kirjas nr 44-6-1/44479-2 ja 24.10.2006.a kirjas nr 44-6-1/
10. Kuigi 17 keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse resolutiivosa punkt 1 annab võimaluse rajatiste seadustamiseks, leiab Võrumaa Keskkonnateenistus, et rajatiste seadustamise võimalus ei arvesta piisavalt kolmandate isikute huve ja kaitseala valitsejana on Võrumaa Keskkonnateenistus seisukohal, et tagantjärele nad rajatiste kasutamisele tingimusi seada ei saa. 12.
11. Mati Mursali ja Milvi Mursali palve keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse nr 15000508 resolutsiooni punkti 4 osas teha haldusakti koostajale kohustus väärteoprotokoll p 5 tuvastatud veevoolutõkke (teetruubi) likvideerimiseks, kuna see asub kraavi põhjast 0,7 m kõrgusel ja tõkestab vee looduslikku äravoolu ning nõuda läbivoolutoru paigaldamist kraavi põhja on Võrumaa Keskkonnateenistuse arvates sisutu, kuna keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse resolutsiooni punkti 4 (Tagada vee takistusteta läbipääs Allika kinnistule viiva tee muldkehas olevast truubist) täitmine ühtlasi tagab vee vaba pääsu Allika kinnistult Mardi kinnistule ning seega leiab Võrumaa Keskkonnateenistus, et ettekirjutuse muutmine punkti 4 osas ei ole põhjendatud. 12.
12. Mati Mursal ja Milvi Mursal teevad ettepaneku teha haldusakti väljaandjale kohustus ettekirjutuse muutmiseks selliselt, et kõik Allika kinnistul toimunud ebaseadusliku tegevuse tagajärjed saaks likvideeritud ning laheneks Mardi kinnistu veevähesus. Võrumaa Keskkonnateenistus leiab, et kaebuse p 2 on keskkonnainspektsiooni tehtud ettekirjutuse tegemise üks põhieesmärke. Võrumaa Keskkonnateenistus toetab Mati Mursali ja Milvi Mursali arvamust selles osas, et ebaseaduslikud tõkestusrajatised ning mullavall, mille osas on ka keskkonnateenistus 20.09.2007.a kirjas nr 44-61/44479-2 ja 24.10.2006.a kirjas nr 44-6-1/3201 seisukohta avaldanud, tulevad likvideerida, kuna tagantjärele seadustamine ei ole E. Pooli poolt tekitatud olukorras enam võimalik.
13. Võrumaa Keskkonnateenistus märgib, et ei ole nõus E. Pooli kaebusega Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna 05.03.2008.a ettekirjutuse nr 15004008 tühistamiseks ning esitab E. Pooli kaebusele alljärgnevad seisukohad: Alates 01.01.2006.a on kaitstavate loodusobjektide valitseja keskkonnateenistus ning kaitsealade kaitse korraldaja - Riiklik Looduskaitsekeskus. Keskkonnateenistuste ja Looduskaitsekeskuse tegevust reguleerib Keskkonnaministeeriumi kantsleri 30.05.2006 käskkiri nr 663 "Keskkonnateenistuste ja Riikliku Looduskaitsekeskuse tegevuse koordineerimine kaitstavate loodusobjektide valitsemisel ja kaitse korraldamisel". Keskkonnaministeeriumi kantsleri käskkirja punkt 1 kohaselt kaitstavate loodusobjektidega seoses või neid mõjutada võivate keskkonna kasutamise lubade andmisel või keskkonna kasutamiseks nõusolekute andmisel peab kaitstava loodusobjekti keskkonnateenistus kaitstavate loodusobjektide valitsejana enne haldusakti andmist või haldustoimingu tegemist selgitama välja Riikliku Looduskaitsekeskuse kui kaitstavate loodusobjektide kaitse korraldaja arvamuse. Lähtudes ülaltoodust teeb kaitsealadel otsuste kujundamisel Võrumaa keskkonnateenistus tihedalt koostööd Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooniga. Looduskaitsekeskuse spetsialistid käivad samuti objektidega kohapeal tutvumas ning peale seda kujundavad arvamuse, mistõttu kaebuses esitatud väide ametnike asjatundmatusest ning käitumise vastuolulisusest on alusetu, kuna Allika kinnistu tiikidega seonduvatele taotlustele vastuste koostamisel ei ole Võrumaa keskkonnateenistus ainuisikuliselt seisukohti kujundanud, vaid on lähtudes eelnimetatud käskkirjast küsinud ka Looduskaitsekeskuse arvamust. Alates 2006.a algusest on Võrumaa keskkonnateenistuse ametnikud korduvalt viibinud Allika kinnistul seoses naaberkinnistu omaniku kaebustega ebaseaduslike ning kaitseala valitseja nõusolekuta toimunud tegevuste kohta kaitsealal asuval Allika kinnistul ning olid täiesti teadlikud kinnistul asuvate tiikide seisukorrast. Allika kinnistu põhjaosas ning keskosas asuvate tiikide kohta antud Looduskaitsekeskuse spetsialistide arvamused ei ole olnud vastuolus keskkonnateenistuse seisukohtadega. 18 Enne 01.01.2006.a oli Haanja looduspargi valitseja Haanja Looduspargi Administratsioon, kes on andnud 20.05.2005.a nõusoleku Allika kinnistu põhja ossa tiigi kaevamiseks. EhS § 2 lõigete 1-3 kohaselt on tiigi puhul tegemist ehitisega (rajatisega), mille ehitamiseks ehitusseaduse § 12 lg 2 kohaselt peab olema ehitusluba. 2005.a kaitseala valitseja nõusoleku alusel rajatud tiigil puudub ehitusluba ning ehitusprojekt. Veekogu süvendamist

eaduses defineeritud ei ole.

eaduse § 8 lõige 4 annab selgituse, et abinõude rakendamine pinnaveekogude korrashoiuks ei ole vee erikasutus, kui selleks ei kasutata kemikaale. Võrumaa keskkonnateenistus käsitleb veekogu puhastamist risust, veetaimestikust ning settest (muda) abinõude rakendamisena veekogu korrashoiuks ning vee erikasutusluba

eaduse § 8 lõike 4 kohaselt selleks tegevuseks tarvis ei ole. Veekogu puhastamise eesmärk on samuti eemaldada taimestikku ning põhjamuda olemasolevast veekogust, mistõttu rahvapärane väljend - puhastamine - on käsitletav abinõude rakendamisena veekogude korrashoiuks. Looduskaitseseadus § 31 lõike 2 p 2 alusel on piiranguvööndis keelatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Haanja looduspargi kaitse-eeskirja punkti 23 alapunkti 1 kohaselt on piiranguvööndis looduspargi kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine. Kalda mõiste on defineeritud Looduskaitseseaduse § 5 lõikes 1 (kallas on merd, järve, jõge, veehoidlat, oja, allikat või maaparandussüsteemi eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd). E. Pool on 04.09.2006.a esitanud Võrumaa Keskkonnateenistusele avalduse, milles soovis luba Allika kinnistu keskosas saunsuvila kõrval asuva tiigi puhastamiseks. Nõusoleku andmiseks küsis Võrumaa keskkonnateenistus 11.09.2006.a Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni seisukohta Keskkonnaministeeriumi kantsleri käskkirja nr 663 "Keskkonnateenistuste ja Riikliku Looduskaitsekeskuse tegevuse koordineerimine kaitstavate loodusobjektide valitsemisel ja kaitse korraldamisel" punkti 1 alusel. Oma 02.10.2006 kirjas nr 5.4-1/1187 asus Looduskaitsekeskus seisukohale, et tiiki on kogunenud setted, mis soodustavad veekogu kinnikasvamist. Võrumaa keskkonnateenistus on oma 16.10.2006.a kirjas nr 44-6-1/2774-4 E. Poolile selgitanud, et veekogu süvendamine (mineraalse ainese eemaldamine) on vee erikasutus ning selleks peab

eaduse § 8 lõike 2 punkti 6 kohaselt olema vee erikasutusluba. Ülalnimetatud kirjaga andis keskkonnateenistus Haanja looduspagi kaitseala valitsejana nõusoleku Allika katastriüksusel keskmise, saunsuvila kõrval asuva tiigi puhastamiseks tingimustel, et ei muudeta veekogu kaldajoont, väljakaevatud muda paigutada nii, et oleks välditud selle tagasi valgumine veekogusse, tiigi puhastamisel tekkinud pinnas planeerida, järgides looduslikku pinnamoodi. 24.11.2006.a esitas E. Pool avalduse, milles palus Allika kinnistu põhjaosas asuva tiigi puhastamiseks nõusolekut. Keskkonnateenistus kaitseala valitsejana küsis 05.12.2006.a kirjaga nr 44-6-1/3566-2 Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni kooskõlastust (kaitseala kaitse korraldaja seisukohta) Allika kinnistu põhjapoolse tiigi puhastamisele. Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-ValgaVõru regioon esitas 11.12.2006.a kirjaga nr 5.4-1-1/1622 oma seisukoha kõne all oleva tiigi puhastamisele, kus selgitatakse, et tiik mida soovitakse puhastada on taastatud mõned aastad tagasi ning ei vaja puhastamist. Kuna tiigi rajamiseks oli nõusoleku andnud Haanja looduspargi Administratsioon (praeguse Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni Haanja kontor) ning tegemist oli seega eelmiselt kaitseala valitsejalt seisukoha küsimisega, siis ei pidanud Võrumaa keskkonnateenistus vajalikuks täpsustada, mis aastal tiik oli rajatud. Seetõttu on ka puhastamist mitte kooskõlastavas Võrumaa keskkonnateenistuse kirjas 14.12.2006.a nr 44-6-1/3566-4 kasutatud väljendit "taastatud mõned aastad tagasi". 19 Võrumaa Keskkonnateenistus on seisukohal, et Võrumaa Keskkonnateenistuse poolt 16.10.2006.a kirjaga nr 44-6-1/2774-4 väljastatud nõusolekust Allika kinnistu keskosas asuva tiigi puhastamisele sai E. Pool piisavalt informatsiooni selle kohta, mida loetakse veekogu süvendamiseks ning mis tingimusi veekogu puhastamisel tuleb arvestada. Asudes põhjapoolset tiiki vastu kaitseala valitseja arvamust enda väites "puhastama", võinuks kaebuse esitaja lähtuda Allika kinnistu keskosas, saunsuvila kõrval asuva tiigi puhastamiseks keskkonnateenistuse poolt 16.10.2006.a (kiri nr 44-6-1/2774-4) väljastatud tingimustest. E. Pool on kaebuses väitnud, et teostas 18.02.2008.a pooleli jäänud kaevetöid, mis oli 20.05.2005.a kaitseala valitsejaga kooskõlastatud. Seega võib järeldada, et kaebuse esitaja on teadlikult kaitseala valitsejale esitanud vale taotluse Allika kinnistu põhjaosas asuva tiigi puhastamiseks, kui tegelikult soovis kaebuse kohaselt pooleliolevaid kaevetöid lõpetada. Kaebuse esitaja pole 2005.a tiigi rajamisest alates kuni tänaseni avaldanud soovi tiigi nn lõpuni ehitamiseks, vaid soovis oma 24.11.2006.a taotluses kõigest tiiki puhastada. Kaebuses on väidetud, et kuigi Haanja Looduspargi kaitse-eeskiri ei kohusta tiigi puhastamiseks kaitseala valitsejalt kooskõlastuse taotlemist, on E. Pool teinud seda hea tahte ja koostöösoovi väljendusena. Haanja looduspargi kaitse-eeskirja punkti 23 alapunkti 1 kohaselt on piiranguvööndis looduspargi kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine. Kui puhastamisetööde käigus on kavandatud veekogu veetaseme muutmist ja kallaste kahjustamist, on tegevusteks kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolek vajalik, põhjendatud ja tuleneb seadusandlusest. Võrumaa Keskkonnateenistus juhib tähelepanu, et lisaks kaitseala staatusele on Haanja looduspark esitatud Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu loodus- ja linnualana (Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004.a korraldus nr 615-k). Haanja loodusala kaitse-eesmärgis on kaitstavate liikide nimekirjas muuhulgas harivesiliku (Triturus cristatus) kui loodusdirektiivi II lisa liigi elupaikade kaitse. Kuna Haanja looduspargis puhastada soovitavates tiikides on sageli harivesiliku elupaik, siis selliste veekogude puhastamisel tuleb arvestada eritingimusi, et töödega ei kahjustataks ega hävitataks elupaikasid. Kaebuse esitaja põhjapoolses tiigis harivesiliku elupaika senini registreeritud ei ole. 12.03.2008.a kirjaga nr 16-2/59-3 küsis Rõuge Vallavalitsus Võrumaa keskkonnateenistuselt seisukohta Allika kinnistule kaevamisloa andmiseks. 14.03.2008.a edastas Võrumaa keskkonnateenistus Rõuge Vallavalitsuselt saadud materjalid Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regioonile seisukoha kujundamiseks. 18.02.2008.a käis Võrumaa keskkonnateenistuse peaspetsialist Anu Holvandus koos Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna esindaja Ain Ruthega Allika kinnistul, kus kaevetööd juba toimusid. Kohapealsel vaatlusel tuvastati, et toimusid veekogu põhja pinnase kaevetööd ning töödega oli muudetud kallaste profiili (Keskkonnainspektsiooni paikliku vaatluse protokoll nr 15004008). Tiigi puhastamiseks Allika kinnistul toimunud kaevetöid keskkonnateenistuse arvates ei saa kvalifitseerida, kuna muudetud oli veekogu kaldajoont ning tiiki oli sügavamaks kaevatud. Väljakaevatud pinnas oli veetud Allika kinnistu erinevatesse kohtadesse. 24.05.2008.a saabus Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni arvamus, kus samuti Allika kinnistul kohapeal olukorraga tutvunult nenditi, et tööd on juba teostatud ning tööde käigus on välja kaevatud rohkesti mineraalset pinnast. Lähtudes eeltoodust ei olnud Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regioonil võimalik tagantjärele kujundada arvamust tiigi setetest puhastamise kohta. Kaevamisloa väljastamiseks kaitseala valitseja nõusolek vajalik ei ole. 25.03.2008.a kirjas nr 44-6-1/14800-4 asus Võrumaa keskkonnateenistus seisukohale, et kohalik omavalitsus ei tohiks tiigi puhastamiseks kaevamisluba väljastada, kuna tegemist on veekogu süvendamisega ning seda võib teha vee erikasutusloa alusel. 20 Võrumaa Keskkonnateenistus märgib siinkohal, et keskkonnateenistus peab lubade väljastamisel ning seisukohtade andmisel arvestama asjaolu, et Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 17 kohaselt on muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit olulise keskkonnamõjuga tegevus ning kui veekogu süvendamise maht ületab 500 m3, tuleb keskkonnamõju hindamise ja Keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt kavandatava tegevuse keskkonnamõjusid hinnata. Kaebuses väidab E. Poole, et otsest ohtu inimesele ning keskkonnale põhjustavad kõne all oleva tiigi põhjakaldale laotatud muda ja turbased setted. Võrumaa Keskkonnateenistus märgib, et setete tagasikandumine veekogusse võib toimuda tavaliselt kaevetööde ajal, kui veekogust kaevatakse välja suure

isaldusega mudaseid setted. Vältimaks mudamassi veekogusse tagasi vajumist seatakse nõue, et setete tagasikandumise vältimiseks tuleb muda paigutada nii, et oleks välditud selle tagasivalgumine veekogusse. Keskkonnateenistuse tingimus muda paigutamise kohta oli kaebuse esitajale teada juba enne kaitseala valitseja nõusolekuta kinnistu põhjaosa tiigi puhastamistööde teostamist ning seda oleks pidanud järgima ka kinnistu põhjaosa tiigi nn puhastamistööde läbiviimisel. Vältimaks sette tagasikandumist veekogusse, ei oleks tohtinud tiigi põhjanõlvale juba kaevetööde käigus muda ning turbaseid setteid laotada, vaid oleks tulnud tiigist kaugemale panna, seega on kaebuse esitaja teadlikult antud olukorra loonud. Eeltoodu kokkuvõtteks on Võrumaa Keskkonnateenistus arvamusel, et E. Pooli poolt 2008.a veebruaris teostatud tegevus ei ole veekogu puhastamine, vaid käsitletav veekogu süvendamisena, milleks

eaduse § 8 lg 2 punkti 6 kohaselt on vaja vee erikasutusluba. Ka kaebuses on selgesti väljendatud, et 18.02.2008.a teostas kaebuse esitaja 2005.a pooleli jäänud tiigi kaevamisest tingitud kaevetöid (nimetades ise seda Keskkonnainspektsioonile 18.02.2008.a puhastamiseks). Samuti leiab Võrumaa Keskkonnateenistus, et kui 18.02.2008.a teostatud kaevetööde puhul oleks olnud tõesti tegemist tiigi puhastamisega, milleks kaitseala valitseja nõusolekut vaja ei ole, ei oleks saanud tekkida järsud nõlvad, sest puhastamisel eemaldatakse veekogu olemasoleva profiili raames taimestik ning põhjamuda, sealjuures veekogu kaldaid kahjustamata ning veekogu kaldajoont muutmata.

1. Rõuge Vallavalitsus märgib oma seisukohas, et Rõuge Vallavolikogu
2. veebruari 2006.a määrusega nr 4 kehtestatud Rõuge valla kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib kaevetööde tegemist Rõuge valla haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõikidele Rõuge valla haldusterritooriumil kaevetöid tegevatele isikutele. Kaevetöödeks käesoleva eeskirja mõistes loetakse pinnases tehtavaid töid: 1) sügavamal kui 30 cm maapinnast; 2) kui tööde tegemisel rikutakse tee-või pinnakatet (asfalt, sillutis, muru jms); 3) kui planeerimise käigus muudetakse pinnase esialgset kõrgust; Looduskaitsealade ja nende kaitsevööndis tehtavatel kaevetöödel jälgitakse täiendavaid nõudeid kaevetööde läbiviimisel. Kooskõlastused taotlusele määrab vallavalitsus. Kuigi Haanja Looduspargi kaitse-eeskiri ei kohusta tiigi puhastamiseks setetest kaitseala valitsejalt kooskõlastuse taotlemist, küsis Rõuge Vallavalitsus seisukohta Allika kinnistul asuva tiigi puhastamiseks. Võrumaa Keskkonnateenistus asus seisukohale, et kohalik omavalitsus ei tohiks tiigi puhastamiseks kaevamisluba väljastada, kuna tegemist ei olnud tiigi puhastamisega, vaid süvendamisega ning seda võib teha vee erikasutusloa alusel.
3. Kolmandad isikud Milvi Mursal ja Mati Mursal on seisukohal, et puudub alus E. Pooli kaebuse rahuldamiseks Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna 07.01.2008.a ettekirjutus nr 21 15000508 tühistamise nõudes. 15.
4. Ettekirjutuse resolutsiooni punkt 1 toodud tegevus on täpsustatud väärteoprotokolli punktis 3 Haanja looduspargi valitseja Võrumaa keskkonnateenistus on andnud (16.03.2006.a) E. Poolile nõusoleku olemasoleva tiigi puhastamiseks orgaanilisest settest, juhtides taotleja tähelepanu asjaolule, et veekogu süvendamiseks on

eaduse § 8 lg 2 p 6 kohaselt vaja taotleda vee erikasutusluba. Mati Mursal ja Milvi Mursal märgivad, et tegelikult teostati kaebaja tellimusel mullatööd Allika kinnistul 12.-14.02 2006.a. Tööde käigus kaevati välja pinnast lõunaosas asuvast tiigist ja selle kaldaalalt, kraavide põhjast (muutes kraavid sügavamaks umbes meetri võrra) ja kraavide kallastelt. Kaevetööde käigus alandati Allika kinnistu veekogude veetaset vee juhtimisega külgnevale Mardi kinnistule. Kogu see tegevus toimus enne kaitseala valitseja kirjaliku nõusoleku saamist, mida tõendavad kaevetööde teostaja Olev Tootsi ütlused (ettekirjutuse nr 15000508 toimiku lk 99) ning seetõttu on rikutud nii Looduskaitseseaduse § 14 lg 1, § 31 lg 2 p 2 kui ka

eaduse § 8 1 g 2 p 5 j a p 6 nõudeid. Oma kaebuses kaebaja püüab seletada, et Allika kinnistu lõunapoolne tiik on olnud hoopis seisuveekogu, kuigi mitmes eelnevas kirjas on selgelt väljendanud, et süvendati kraavi ja lasti veel voolata Mardi kinnistu suunas. Lõpuks püüab kaebaja süüdistada keskkonnateenistust ja keskkonnainspektsiooni, et talle ei ole selgitatud, kuidas ta oleks pidanud mullatööd teostama. E. Pool ise aga tellis kaevetööd kuu aega enne kirjaliku nõusoleku saamist. Selge on ka see, et ebaseaduslikule tegevusele ei saa, ega tohigi tagantjärele nõusolekut anda. Mati Mursal ja Milvi Mursal leiavad, et keskkonnainspektsioon on teinud õige otsuse, kui nõuab kõikide ebaseaduslike veetõkete likvideerimist, et tagada vee takistusteta äravool. Mati Mursal ja Milvi Mursal märgivad, et tegelevad aiandusega ja vee olemasolu, eriti suveperioodil, on nende talu eksisteerimise aluseks. Kui veetõkkeid ei likvideerita hävib kogu seni tehtud töö. 15.

1. Ettekirjutuse resolutsiooni punkti 2 täpsustamiseks märgivad Mati Mursal ja Milvi Mursal, et ei saa asjasse puutuvaks dokumendiks lugeda Rõuge Vallavalitsuse kirja nr 7.2-12/483-2 04.09.2006.a, kus tõendatakse, et
2. aastal asusid Allika kinnistul ka elamu, saun ja kasvuhoone. Need hooned on olemas ainult ehitusregistris Igor Schmidti nimel, kes oma ütlustes inspektsioonile on kinnitanud, et saun on hävinud 1990-ndate lõpus. Allika kinnistul asunud vana elumaja aga lammutas-põletas I. Schmidt mitu aastat enne sauna hävimist. Samuti ei klapi saunade mõõdud. 1900.a sauna ehitusalune pind oli registris 16 m2 aga 2005.a talvel ehitatud sauna ehitusalune pind on 14,6 m
3. Milvi Mursal ja Mati Mursal märgivad, et on Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna otsusega nõus, et ebaseaduslik saun tuleb kas lammutada, või teisaldada see sihtotstarbelt sobivale maaüksusele. 15.
4. Ettekirjutuse resolutsiooni punktis 3 kõnealuse mullavalli rajamise täpsustuseks märgivad Mati Mursal ja Milvi Mursal, et Võrumaa keskkonnateenistus andis oma kirjas (18.08.2006.a) Rõuge Vallavalitsusele selge otsuse, et pinnaserajatis Mardi talu aia läheduses on ebaseaduslik ja kuulub likvideerimisele. See, et keskkonnainspektsiooni poolt koostatud kohtuvälise menetleja otsuses mullavalli rajamise eest kaebajale rahatrahvi ei määratud, ei muuda seda veel seaduslikuks. Väärteoprotokollis nr 26320 punkt 4 on kirjas, et tuleb taastada endine olukord ja mullavall likvideerida. Väärteoprotokolli kaebuse esitaja ei vaidlustanud, seega on ta ise tunnistanud, et mullavall on ebaseaduslik ja kuulub likvideerimisele. Kaebaja nimetab kohta, kuhu ta on lasknud mullavalli rajada „soostunud lohuks" Mardi talu aia taga. Kui aga vaadata maaparanduskaardilt 22 maapinna kõrgusjoonte kulgemist, siis on näha, et see „soostunud lohk“ asub Allika kinnistul paiknevast laudavaremest kõrgemal. Mardi talu aias paralleelselt Allika kinnistule kuhjatud mullavalliga nn „soostunud lohul" kasvab rida ploomipuid ja maasikaistandus. Mati Mursal ja Milvi Mursal leiavad, et mullavall, millele on nüüdseks istutatud 1,5 m kõrgused okaspuud, mõjutab Mardi aias kasvavate viljapuude edasist elukäiku aasta-aastalt aina rohkem. Eelkõige hakkavad puud varjama päikesevalgust, ebapüsivasse pinnasesse istutatud puud võivad vajuda Mardi talu aiale ja mullavalli ning aia vahele tuisanud lund mööda pääsevad aeda jänesed. Seetõttu peavad Mati Mursal ja Milvi Mursal õigeks mullavalli likvideerimise nõuet. 15.
5. Ettekirjutuse resolutsiooni punktis 4 toodud tegevuse selgitamiseks märgivad Mati Mursal ja Milvi Mursal, et kaebaja E. Pooli poolt on rumal väita, et Allika kinnistule viiva tee muldkehas olev truubitoru ei ole jäänud kraavi põhjast 0,7 meetri kõrgusele tema käitumise tulemusel. Nagu resolutsioonis punkt 1 toodud tegevus, toimus ka kõnealuse truubini kulgeva kraavi süvendamine seadusevastaselt ja kuu aega ennem kui seda oleks lubanud Haanja looduspargi valitseja Võrumaa keskkonnateenistus (luba väljastatud alles 13.03.2006.a). Seda, et tee muldkehas asuv truubitoru asub 0,7m kõrgusel kraavi põhjast on kirjeldatud väärteoprotokolli punktis 5 . Kõikide veevoolu takistavate rajatiste läbivoolutorude paigaldamise kõrgusi oli 2006.a augustis väga hea kindlaks teha, kuna suvi oli kuiv ja tiigid olid talvel

t tühjaks lastud ja veetase madal.

1. Kaebaja E. Pool esitas kirjalikus menetluses antud tähtajaks järgmised seisukohad. 16.
2. Kirjalik arvamus kolmandate isikute Milvi Mursali ja Mati Mursali seisukohtade osas Kaebuse esitaja leiab, et Mati ja Milvi Mursali 26.08.2008.a kirjalikud seisukohad haldusasjas nr 308-258 ja 3-08-602 on kantud soovist jätkata kaebuse esitaja suhtes pahatahtlike ja laimavate seisukohtade esitamist. Kui Mursalid on eelnevalt püüdnud kaebuse esitajale kõikvõimaliku kahju tekitamise soovi varjata hüpoteetilise veevähesusega, siis 26.08.2008.a kirjalikes seisukohtades tegelikku eesmärki enam ei varjata. Seetõttu palub kaebuse esitaja kohtul võimalikult kriitiliselt suhtuda kolmandate isikute poolt esitatud väidetesse ja põhjendustesse, sest perekond Mursalite poolt kaebuse esitaja tagakiusamine ja tema mis tahes tegevuste peale kaebuste kirjutamine on toimunud juba mitu aastat. Kaebuse esitaja ei pea vajalikuks alljärgnevalt analüüsida ja esitada omapoolset vastuväidet igale kolmandate isikute poolt esitatud emotsioonile. Loodetavasti saab kohus aru sellest, et kolmandad isikud tuginevadki üksnes oma emotsioonidele, süüvimata sealjuures sisulistesse küsimustesse. Mursalid on näidanud oma soovi kaebuse esitajat mustata ja temale võimalikult suurt kahju tekitada ka Võru Kohtumajas toimuvas teevaidluses tsiviilasjas nr 2-06-
3. Kaebuse esitaja on olnud sunnitud juba 2006.a esitama hagi Mati Mursali ja Milvi Mursali vastu oma kinnistule juurdepääsu määramiseks, sest Mursalid sulgesid sihilikult Mardi kinnistut läbiva tee ja kaebuse esitaja juurdepääsu oma kinnistule. Seetõttu on kaebuse esitaja olnud sunnitud kahe aasta jooksul tegema suuri kulutusi naaberkinnistute ostmiseks ja sinna oma uue juurdepääsutee ehitamiseks, et koju pääseda. Lisaks püüavad Mursalid Võru Kohtumajas tänini jätkuva kohtuvaidluse käigus kaebuse esitajalt väidetavate kahjude ettekäändel valeütluste abil raha välja pressida. Mati ja Milvi Mursali 26.08.2008.a kirjalikke seisukohti on alustatud sooviga põhjustada kaebuse esitajale maksimaalset kahju sauna likvideerimise nõudega ega ole sellega enam püütudki oma nõudmisi kuidagi siduda kolmandatel isikutel esineva väidetava veevähesusega. Lisaks nr 1 olev dokument võib olla Mursalite endi poolt fabritseeritud ja tal puudub kodaniku elukohajärgse vallavalitsuse kinnitamistoimingute registreering tõestamistoimingute raamatus. Samuti on küsimus selles, mis liiki tõendiga on Riho Posfi poolt esitatud selgituse näol tegemist ja millise tõendina kohus seda käsitleks. Kui vaadata tõendi sisu, jääb arusaamatuks, missuguse kaebuse ja missugust tõendamiseseme asjaolu on kolmandad isikud antud tõendiga soovinud tõendada. Kaebuse esitaja 23 on arvamusel, et kohus ei saa vastu võtta mistahes menetlusosalise poolt esitatud tõendit, ilma et tõendi esitaja selgitaks, millist kaebusega seonduvat asjaolu ta soovib vastava tõendiga tõendada. Kaebuse esitaja palub kohtul jätta kolmandate isikute 26.08.2008.a kirjalike seisukohtade lisaks nr. 1 oleva tõendi asja materjalide juurde võtmata. Kolmandad isikud on 26.08.2008.a kirjalike seisukohtade lisana nr 3 esitanud tõendina kaardi. Esitatud kaardiga tutvudes ei ole kaebuse esitajal võimalik aru saada sellest, millist informatsiooni vastav kaart edastab. Kirjalikest seisukohtadest tulenevalt peaks tegemist olema maaparandussüsteemide kaardiga ning kaardilt peaks nähtuma kaevetööde-eelne olukord (ei ole võimalik täpselt aru saada, millisel kinnistul toimunud kaevetöid silmas peetakse). Kaebuse esitaja valduses olev koopia kaardist asub A4 suurusel lehel, mis koosneb omakorda neljast väiksemast kaardist. Kaardilt on võimalik tuvastada kohanimena üksnes „Laugamäe" ja „Laugamägi", mida aga kaebuse esitaja ei seosta kuidagi käesolevate vaidlustega. Seega palub kaebuse esitaja jätta haldusasja materjalide juurde tõendina antud kaart asja materjalide juurde võtmata. Täiesti asjakohatud on kolmandate isikute poolt esitatud omapoolsed ettepanekud, millise sisuga pidanuks vastustaja tegelikult kaebuse esitaja suhtes ettekirjutuse tegema. Taoliste seisukohtade ja ettepanekute kohtule avaldamine viitab veelkord sellele, et kolmandad isikud ei ole rahul millegagi - nendele on vastuvõtmatu nii kaebuse esitaja kui vastustaja kui ka vastava ala ametkonna tegevus. Samuti on arusaamatud kolmandate isikute poolt tehtud etteheited selles osas, et vastustaja on ettekirjutuse tegemisel pööranud vähem tähelepanu kohustatud subjekti kohustustele ja pole üldse arvestanud kolmandate isikute õigusega veele. Taoliste etteheidete esitamine näitab seda, et kolmandad isikud ei ole soovinud ega soovigi sisuliselt süüvida halduskohtus olevate vaidluste sisusse ning nende soov on iga hinna eest tuua esile nende õiguste väidetavaid rikkumisi ja mustata iga hinna eest nii kaebuse esitajat kui ka vastustajat. Kui kolmandad isikud tutvuksid sisuliselt kaebuse esitaja suhtes tehtud ettekirjutustega, siis loeksid nad sealt välja ka selle, et ettekirjutustes ongi pööratud tähelepanu üksnes kaebuse esitaja kui kohustatud subjekti kohustustele ning kõrvale on jäetud kaebuse esitaja õigused. See on ka põhjus, miks kaebuse esitaja oli sunnitud oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. Allika kinnistu lääneservas asuva mullavalli kohta teatab kaebuse esitaja, et kinnistu piiril paiknev mullavall ja sellele istutatud okaspuud on hädavajalikud, sest on seal kaebuse esitaja kaitseks naaberkinnistult lähtuva katkematu jälitus- ja ahistustegevuse eest käesoleval ajal ja tulevikus. Kaebuse esitaja leiab, et mullavall ja sellele istutatud puud peavad tagama kaebuse esitaja põhiseadusliku õiguse kodu ja eraelu puutumatusele ja privaatsusele. Ka Allika kinnistul kohalkäinud Rõuge vallavolikogu esimees Jaak Pächter on öelnud, et mullavall ning sellele istutatud puudesalu on antud juhul naabrisuhetele vaid kasuks, kui osapooled teineteist ei näe ja seega pidevas otseses kokkupuutes ei ole. Keskkonnainspektsiooni poolt valdavalt loetamatu käekirjaga koostatud objekti kontrollimise protokolli nr 7-14/8/06-88, 06.10.2006 (toimiku lk 106) aluseks võttes on Mursalid arvatavasti püüdnud väita, et üheski kraavis ei tohikski ülevoolutoru olla kõrgemal kui 30 cm kraavipõhjast. Nende ja muude arusaamatute väidete kohta teatab kaebuse esitaja, et loogikast tulenevalt ei saa kõiki kraave ebaseaduslikuks pidada ja nende likvideerimist nõuda vaid seepärast, et ülevool on kõrgemal kui 30 cm. Taoline meelevaldne seadusetõlgendus viib kaebuse esitaja arvates absurdini ega ole millegagi põhjendatud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
4. novembri
5. a määrusele nr 342 „ Vooluveekogu tõkestamisele esitatavad nõuded" §-le 1 loetakse vooluveekogu tõkestamiseks jõe, oja, kraavi või kanali voolusängi tõkestamist rajatisega, millega tõstetakse tehislikult looduslikku veetaset rohkem kui 0,3 meetrit. Sellest määrusest tulenevalt ei ole seaduserikkumine ülevoolutoru asetsemine kraavipõhjast kõrgemal kui 0,3 m, kui looduslikku veetaset ei ole seeläbi tõstetud, vaid kraave on endist loodusliku veetaseme kõrgust säilitades puhastatud nagu Allika kinnistu kõnealuse kraavi puhul. 24 Mati ja Milvi Mursal tunnistavad oma 26.08.2008.a kirjalikes seisukohtades, et 7.08.2008.a kohtuistungil esitatud Mardi talu kaevu juures tehtud fotod tõendavad, et Mardi kinnistul veevähesust tegelikult ei olegi. Kohtuistungil leidis tõendamist Mursalite soov anda kohtule teadvalt valeütlusi väites, et 29.mail 2007.a, päev enne Rõuge valla ametnike tulekut Mardi kinnistule, oli veetase Mardi kinnistu kaevus vaid 50-60 cm. 26.08.2008.a kirjalikes seisukohtades tunnistavad Mursalid, et tegelik veetase Mardi kaevus oli 1,8 meetrit, millest tulenevalt oli 7.08.2008.a kohtuistungil antud ütluste puhul tegemist teadlike valeütlustega pahatahtlike ja ohtlike naabrite poolt. Täiendavalt peab kaebuse esitaja vajalikuks lisada, et fotod Mardi kinnistu kaevu veetasemest soovitati Rõuge valla poolt teha tegeliku vee-olukorra fikseerimiseks 29.mail 2007.a, kuna oli õigustatud alus arvata, et Mursalid võivad oma kaevu Rõuge valla ametnike kohaletuleku eel tühjaks pumbata. Mursalite hüpoteetiline väide Mardi kinnistu kaevu veetaseme seosest tiigi veetasemega ei vasta tõele. Kaebuse esitajal on Allika kinnistu suvila juurde kaevatud 15 meetri sügavune kaev, mille sügavus on allpool kõrvalasuva tiigi veepinda. Seetõttu on kaevus olev vesi spetsiifilise, tiigiveele omase lõhna, maitse ja värviga ega kõlba joogiks või toiduvalmistamiseks. Mursalite vähem kui 4meetrise sügavusega kaev paikneb elumaja kõrval künkal ning selle kaevu põhi on Mursalite mõlema tiigi pinnast kõrgemal - seega ei või see kaev kuidagi oma vett tiikidest saada ja kaevu veetase ei saa tiikide veetasemega seeläbi seotud olla, pealegi ei kõlbakski selline vesi kasutada. Samuti olid teadvalt valed ja pahatahtlikkusest kantud Mursalite poolt 07.08.2008.a. kohtuistungil antud ütlused, et käesoleval
6. aastal ei ole veevoolu Allika kinnistult Mardi kinnistule toimunud. Veevool Mardi kinnistule on olnud pidev, seda tõendab muuhulgas ka Võrumaaa KKI 15.07.2008.a. paikvaatluse protokoll. Kaebuse esitaja palub kohtul jätta arvesse võtmata Mursalite poolt kohtule menetluskulusid tõendavate dokumentidena esitatud riigilõivu tasumise kviitungi ja advokaadibüroo arve. Vastavad dokumendid ei seondu käesoleva vaidlusega. Kummagi haldusasjaga ei ole seotud Advokaadibüroo Valge ja Uiga poolt väljastatud arve nr. 23 (17.01.2008.a) selgitusega „materjalidega tutvumine ja väide koostamine" summas 7080 krooni, sest kõnealune arve on väljastatud Advokaadibüroost Valge ja Uiga enne kaebuse esitaja poolt Tartu Halduskohtusse kaebuste esitamist. 16.
7. Kirjalik arvamus Võrumaa Keskkonnateenistuse arvamustele haldusasjas nr 3-08-258 ja nr 308-
8. Kaebuse esitaja leiab, et Võrumaa Keskkonnateenistuse poolt esitatud põhjendused ei anna alust kaebuse rahuldamata jätmiseks ning Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna 07.01.2008.a. ettekirjutuse nr 15000508 tühistamata jätmiseks. Ettekirjutuse nr 15000508 I osa punktist 2.6 tulenevalt on Allika kinnistu lõunaosas olevast tiigist väljuvale süvendatud kraavile püstitatud pinnasrajatis, milles on ülevoolutoru. Toru on kraavi põhjast 0,7 m kõrgemal, millega on tõkestatud vee looduslik äravool ja tagatud tiigi täitumine veega. Ettekirjutusest tulenevalt puudub kaebuse esitajal nimetatud tegevuseks kaitseala valitseja nõusolek ning samuti ei ole kaebuse esitajal vee erikasutusluba veekogude tõkestamiseks ega süvendamiseks. Võrumaa Keskkonnateenistus on leidnud, et isegi juhul, kui kaebuse esitaja asendas varasemalt olemas olnud toru uuega, siis oli selle näol tegemist ehitise rekonstrueerimisega, mille kohta pidanuks taotlema ehitusluba kohalikult omavalitsuselt. Taolise seisukoha puhul on tegemist täiesti uue seisukohaga, millele ei vastustaja ega ka Võrumaa Keskkonnateenistus ei ole varem viidanud. Kaebuse esitaja on jätkuvalt arvamusel, et algse ummistunud raudtoru asendamine betoontoruga ei ole käsitletav ehitise rekonstrueerimisena ehitusseaduse § 2 lg 8 tähenduses ning seadusandja mõte ei ole olnud selline, et iga väiksemagi ülevoolutoru asendamise puhul oleks 25 vajalik taotleda kohalikult omavalitsuselt ehitusluba. Taoline meelevaldne seadusetõlgendus viib kaebuse esitaja arvates absurdini ega ole millegagi põhjendatud. Kaebuse esitaja on vastustajale ka enne ettekirjutuse tegemist korduvalt selgitanud, et Allika kinnistu lõunaosa tiigist väljuv kraav oli rajatud ammu enne tiigi puhastamist ning kraavist ülepääsuks oli juba varem kasutusel vana kivirahnudest kuhjatud hobusetee peal olev muldkeha, milles ülevooluks oli paigutatud kerge pinnasekihiga kaetud raudtoru. Kuna raudtoru oli looduslike materjalidega (praht jms) ummistunud, asendas kaebuse esitaja selle täpselt samal kõrgusel betoontoruga ja pani sinna õhukese kihi kruusa peale, et vesi mulda minema ei uhuks. Seega ei ole kaebuse esitaja viidatud kohta rajanud uut pinnasrajatist, milleks oleks olnud vajalik taotleda kaitseala valitseja nõusolekut, vaid ta asendas olemasoleva varem paigaldatud ja ummistunud ülevoolutoru uuega, mis erinevalt ummistunud ülevoolutorust ei takista veevoolu naaberkinnistule. Ettekirjutusest tulenevalt on vaidlusaluse ülevoolutoru kõrgus kraavi põhjast 0,7 meetrit, mistõttu on tõkestatud vee looduslik äravool ja tiigi täitumine veega. Nagu juba eespool viidatud, asub kaebuse esitaja poolt asendatud ülevoolutoru kohas, kus see on juba varem paiknenud ning seetõttu ei saa äravoolutoru taolisel kõrgusel paiknemist käsitleda ka kaebuse esitaja poolt äravoolu tõkestamisena. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
9. novembri
10. a määrusele nr 342 «Vooluveekogu tõkestamisele esitatavad nõuded" §-le 1 loetakse vooluveekogu tõkestamiseks jõe, oja, kraavi või kanali voolusängi tõkestamist rajatisega, millega tõstetakse tehislikult looduslikku veetaset rohkem kui 0,3 meetrit. Sellest määrusest tulenevalt ei ole teemuldes ummistunud ülevoolutoru asendamine uuega käsitletav vooluveekogu tõkestamisena ega vee erikasutusena. 16.
11. Põhjendamatud on ka Võrumaa Keskkonnateenistuse seisukohad seonduvalt ettekirjutuse resolutiivosa punktis 2 tooduga, s.o. likvideerida täielikult kaitseala valitseja nõusolekuta püstitatud ehitis (suitsusaun) Allika kinnistu põhjaosas asuva tiigi saarelt. Selles osas jääb kaebuse esitaja kaebuses ja hilisemalt menetluse käigus toodud põhjenduste juurde. Võrumaa Keskkonnateenistus on ettekirjutuse resolutiivosa punktis 3 toodu osas leidnud, et kaebuse esitaja ei ole ise näidanud üles initsiatiivi muldvalli osas võimalike lahenduste leidmiseks. Taoline seisukoht on ebaõige ja eksitav. Kaebuse esitaja tähelepanu juhiti asjaolule, et tema poolt rajatud muldvall võib olla vastuolus Haanja Looduspargi põhieesmärkidega seetõttu, et tema suhtes algatati väärteomenetlus ja koostati väärteoprotokoll. Kuni selle ajani ei tehtud Erik Poolile ühtegi ettekirjutust ega antud soovitust selle kohta, kuidas tekkinud olukord lahendada. Seega ei saanudki Erik Pool näidata üles initsiatiivi olukorra lahendamiseks, sest väidetavast rikkumisest teda ei teavitatud. Ka Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakond on aktsepteerinud vastulauses esitatut ning leidnud, et tõepoolest ei ole enne väärteoprotokolli koostamist Erik Poolile vastavasisulisi ettepanekuid tehtud ja võimalikke lahendusi välja pakutud. Seega on asjakohatud ja põhjendamatud sellesisulised väited, nagu ei oleks Erik Pool tundnud huvi asja lahendamise vastu. Ettekirjutuse resolutiivosa punkti 4 osas jääb kaebuse esitaja samuti kaebuses ja menetluse käigus selle punkti kohta esitatu juurde. Käesoleva vaidluse seisukohalt on aga olulise tähendusega dokument, mille vastustaja ja kaasatud isikud on tähelepanuta jätnud, nimelt ettekirjutuse nr 15000508 toimikus lk 67 olev keskkonnaministri Rein Randveri poolt allkirjastatud kiri nr 11-10/14439-2 (26.03.2007.a), mis käsitleb Haanja Looduspargis Allika maaüksusel toimuvat. Nimetatud kirjas teatatakse, et kehtivas

eaduses on veekogu defineeritud kui püsiv või ajutine voolava (vooluveekogu - jõgi, oja

1. jm)või aeglaselt liikuva (seisva) veega (seisuveekogu - meri, järv, veehoidla
2. jm)täidetud pinnavorm.

eadusega on sätestatud nõuded veekogu kaitsele ja kasutamisele, looduskaitseseadusega on sätestatud piirangud veekogu ranna ja kalda kasutamisele.

eaduses sätestatud veekogu mõiste on rakendamisel tekitanud probleeme, kuna on väga lai ja mitmeti käsitletav. Seetõttu on Keskkonnaministeerium asunud seisukohale, et veekoguna käsitletakse eelkõige vaid riigi 26 veekatastrisse või keskkonnaregistrisse kantud veekogusid, jättes seejuures haldusorganite õiguse haldusmenetluse seaduse kohaseks kaalutlusõiguseks. Piirangute seadmisel veekogude ja nende kaldaalade kasutamisele on lähtutud keskkonnakaitselisest aspektist. Selliste piirangute seadmine kunstlikult rajatud veekogudele ei ole põhjendatud, kuna tehisveekogudel puudub keskkonnakaitseline väärtus. Seega ei ole sellistel veekogudel vaja ka reguleerida tegevusi (süvendamine, tõkestamine, veetaseme muutmine) keskkonnateenistuse poolt välja antavate vee erikasutuslubade abil ja selliseid tehtud tegevusi ei saa ka seetõttu ebaseaduslikeks pidada. Eeltoodust tulenevalt puudus inspektor Ain Ruthel alus kaevetööde peatamiseks ja ettekirjutuse nr 15004008 tegemiseks, sest keskkonnaminister Rein Randveri poolt alla kirjutatud kirjas öeldakse selgelt, et // ... sellistel veekogudel (st tiikidel) ei ole vaja reguleerida tegevusi (süvendamine, tõkestamine, veetaseme muutmine) keskkonnateenistuse poolt välja antavate vee erikasutuslubade abil ja selliseid tehtud tegevusi ei saa ka seetõttu ebaseaduslikeks pidada.//. Seega olid põhjendamatud kaebuse esitajale tehtud ettekirjutused temale kuuluval kinnistul asuva tehisveekogu süvendamise, tõkestamise jms seonduvalt. Kaebuse esitaja leiab, et olukorras, kus keskkonnaminister on andnud konkreetse juhise selles osas, mis on käsitletav veekoguna

eaduse tähenduses ja millistele veekogudele laienevad

eaduses sätestatud piirangud konkreetselt Haanja Looduspargis, on taoline keskkonnaministri juhis vastavatele ametkondadele siduvaks. Nimetatud keskkonnaministri kirjal on pealegi osundus - „Teadmiseks: Võrumaa keskkonnateenistus, Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakond"; samuti on kirjal käsikirjaline märge: „A.Ruthe, L.Palmre-teadmiseks! 29.03.2007". Keskkonnaministri eelviidatud juhisest tulenevalt puudus Ain Ruthel alus 18.veebruaril 2008.a Allika kinnistul toimunud kaevetööde peatamiseks vee erikasutuslubade ja nendega seonduvate nõusolekute puudumise alusel. Kaevetöid peatada käskides ei kontrollinud ega küsinud Ain Ruthe kaebuse esitajalt kui kinnistu omanikult Rõuge valla kaeveloa olemasolu, pärides kinnistu omanikult Erik Poolilt üksnes keskkonnateenistuse vee erikasutuslubade olemasolu kohta. Samuti ei küsinud Ain Ruthe Rõuge valla kaevetööde luba ega mingit muud luba Allika kinnistul töötanud ekskavaatori)uhilt Kalle Haavapuult, kellele ta andis vaid lühida kaevetööde peatamise käsu. Kalle Haavapuu asjassepuutuvad vastavasisulised kirjalikud ütlused lisatakse käesolevatele kirjalikele seisukohtadele. Ka ettekirjutuse nr 15004008 / osas Ettekirjutuse aluseks olevad asjaolud on öeldud, et kohustatud subjektil puudub kaitseala valitseja nõusolek veekogu kaldajoone muutmiseks ja veetaseme alandamiseks, samuti ei ole isikul vee erikasutusluba veetaseme alandamiseks, veekogu süvendamiseks ega kohaliku omavalitsuse nõusolekut vee erikasutuseks. Seega ei ole ettekirjutuse aluseks olevaks asjaoluks olnud ega ole ka ettekirjutuse nr 15004008 / osas Ettekirjutuse aluseks olevad asjaolud ära märgitud Rõuge valla kaeveloa puudumine. Sellest tulenevalt on inspektor Ain Ruthe poolt antud kaevetööde peatamise korraldus õigustühine, kuna selle aluseks olevaid asjaolusid (vee erikasutuslubade ja nendega seonduvate nõusolekute puudumine) ei saa kaebuse esitaja poolt toodud asjaoludele tuginedes seaduserikkumisteks pidada. Kaebuse esitaja tahab kohtu tähelepanu juhtida sellele, et vaneminspektor Ain Ruthe otsus kaevetööde peatamisest oli vale otsus, sest inspektor tunnistas eelnevatel kohtuistungitel ja ka kirjalikult, et kaebuse esitajal oli olemas kaitseala valitseja nõusolek tiigi kaevamiseks. Kuna vee erikasutuslubade olemasolu ei ole tehisveekogu kaevetööde puhul nõutav, ületas inspektor kaevetöid peatades oma võimupiire ja põhjustas kaebuse esitajale olulist otsest ja kaudset kahju kohalolnud rasketehnika pikaajalise sunnitud tööseisaku ja tiigi kasutuselevõtu edasitukkumise tõttu. 27 Nimetatud kaevetööde peatamise korraldus ei olnud proportsionaalne saavutatavat õigushüve ja kaebuse esitaja õiguste riivet silmas pidades ning tekitas kaebuse esitajale liigseid koormisi. Kuna ettekirjutuse aluseks olnud kaevetööde peatamise suuline korraldus oli selle andmise ajal, s.o. 18.veebruaril 2008.a alusetu ja seeläbi õigustühine, palub kaebuse esitaja kohtult inspektor Ain Ruthe suulisele korraldusele tugineva Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna ettekirjutuse nr 15004008 tühistamist. Eeltoodust lähtuvalt leiab kaebuse esitaja, et Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna ettekirjutused nr 15000508 ja 15004008 on põhjendamatud, nende tegemisel ei ole arvestatud kaebuse esitaja poolt esitatud oluliste faktiliste asjaoludega ning nendes esitatud ettekirjutused on kaebuse esitaja õigusi põhjendamatult koormavad. Kõigest eelpooltoodust tulenevalt jääb kaebuse esitaja esitatud kaebuste juurde ning palub tühistada Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna 07.01.2008.a ettekirjutuse nr 15000508 ja 05.03.2008.a ettekirjutuse nr 15004008. Kaebuse esitaja esitab ka kuludokumendid menetluskulude osas. 17. Vastustaja esitas kirjalikus menetluses antud tähtajaks järgmised seisukohad. Keskkonnainspektsioon jääb oma seisukohtade juurde ja leiab, et ettekirjutused 15000508 ja 15004008 tagavad avalike huvide ja puudutatud isikute õigushüvede kaitse. Alljärgnevalt Keskkonnainspektsiooni arvamus M. Mursali ettepanekutele ja seisukohtadele. 17.1. Allika kinnistu põhjaosas ilma projekti ja ehitusloata tiigi rajamine. Praegu on tööd põhjaosa tiigil peatatud. Selgunud on keskkonnamõju hindamise vajadus, kuna tehakse töid mahus, mis vajab vee erikasutusluba ja keskkonnamõju hindamist. Vee erikasutuseks peab olema KOV nõusolek

eaduse § 3 lg 2 p 1 järgi. Veekogu kinniajamise vajaduse peaks saama teada KMH tulemustest. Kohalik omavalitsus on ehitusjärelevalve teostaja (sh ehitusloa ja kasutusloa väljastaja) oma haldusterritooriumil. Ehitusloata püstitatud ehitiste likvideerimist käsitleb ehitusseaduse § 40 lg 2, mille järgi õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Pädevus sellise ettekirjutuse tegemiseks on kohalikul omavalitsusel, kes korraldab ka tähtajaks lammutamata jäänud ehitise lammutamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Omavoliliste ehitiste likvideerimiseks ettekirjutuse tegemise õigus on keskkonnajärelevalve seaduse järgi ka Keskkonnainspektsioonil. See õigus ei laiene kõikidele ehitistele, vaid puudutab ehitisi, mis on vastuolus looduskaitsealaste õigusaktidega. Põhjaosa tiigi rajamiseks on antud kaitseala valitseja nõusolek. Kehtiva looduskaitseseaduse sätete järgi on kaitseala valitseja nõusolekul veekogude rajamine kaitseala piiranguvööndis lubatud. Tiigist väljuvale kraavile püstitatud pinnasrajatise likvideerimiseks ei näe vajadust kaitseala valitseja Võrumaa Keskkonnateenistus, kes on oma kirjades seda korduvalt kinnitanud (44-61/3201, 44-6-1/44479-2). Sisuliselt mingit vooluvee tõkestamist selle rajatise abil ei toimu, kuna veetase tiigis on olnud madalam äravoolukraavi põhja tasapinnast. Tiikide täitmist ei pea Keskkonnainspektsioon jätkuvalt otstarbekaks, kuna pole teada selle tegevuse mõjud keskkonnale ja veerežiimile, sama seisukohta on väljendanud Keskkonnainspektsioonile kaitseala valitseja Võrumaa Keskkonnateenistus. 28 17.

1. Ettekirjutuse 15000508 reolutsiooni punkti 3 täitmiseks on antud kohustatud subjektile võimalus valida pinnase äraveo või planeerimise vahel. Pinnase planeerimine eeldab Rõuge valla kaevetööde eeskirja järgi kohustatud isiku suhtlemist kohaliku omavalitsusega ja kaevamisloa saamist. Kohalik omavalitsus saab kaeveloaga seada tingimused, mille täitmisel ei oleks kahjustatud kolmandate isikute huvid. 17.
2. Lähtudes Mati ja Milvi Mursali viidetest maaparandussüsteemidele, juhib Keskkonnainspektsioon tähelepanu asjaolule, et meie kliimavöötmes on maaparandussüsteemide puhul reeglina tegu kuivendusvõrguga. Ka Kokõ külas rajatud maaparandussüsteemi osad (tiigid ja kraavid) peaksid tagama ümbritsevate alade kuivendamise ja liigvee ärajuhtimise. Joogiveekaevu veetaseme sidumine kuivendussüsteemis vee olemasoluga ei ole põhjendatud. Erik Pooli poolt keskkonnateenistusele antud selgitused sauna asukoha muutmise vajaduse kohta lähtuvalt ala liigniiskusest annavad alust arvata, et kuivendussüsteem pole toiminud eesmärgipäraselt. 17.
3. Erik Pool on veekogude süvendamise, laiendamise ja vooluveekogudele tõkete rajamisega muutnud lähialade veerežiimi. Pinnastõkked tõkestavad vee vaba äravoolu ja tõstavad veetaset, suunates vee Allika kinnistu lõunaosas asuvasse tiiki. Samuti tõkestab veevoolu Allika kinnistule viiva tee muldkeha, milles paiknev läbivoolutoru on jäänud süvendatud kraavi põhjast kõrgele ning on takistatud kividega. Ettekirjutuse 15000508 resolutsiooni punkti 1 täitmisega tagatakse vee vaba pääs kraaviosasse, mis ulatub teemuldeni. Mardi kinnistult tulevast kraavist ja Allika kinnistu tiigist väljavoolav vesi täidab teemulde ees oleva kraaviosa ning vesi hakkab läbi teemuldes oleva toru voolama Mardi kinnistu suunas. Kõrguste vahe tõttu peaks ettekirjutuse resolutsiooni punkt 4 sõnastuses „Tagada vee takistusteta läbipääs Allika kinnistule viiva tee muldkehas olevast truubist“ olema piisav vee looduslikku äravoolu tagamiseks. Vee takistuseta läbipääsuks teemuldest on vaja eemaldada läbivoolutoru mõlemat otsa katvad kivid. Kohtu põhjendused ja otsus
4. HKMS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Kohtule esitatud kaebustes on kaebajad vaidlustanud haldusakte, mille õiguslik alus tuleneb keskkonnaõigusest. Kuna keskkonnaõigus kuulub avaliku õiguse valdkonda, siis on vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses. HKMS § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist, mille tõttu on kaebajate nõue menetlusõiguslikult lubatav. Kõigi kolme kaebuse puhul on järgitud kohtusse pöördumiseks HKMS § 9 lõigetes 1 ja 3 sätestatud 30 päevalist kaebuse esitamise tähtaega, kuna Erik Pool on kaebused esitanud vahetult kohtule ja Mati Mursal ja Milvi Mursal on kohtusse pöördunud pärast vaidemenetluse läbimist. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 3 lõike 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. HKMS § 7 lõike 1 esimese lause kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HKMS § 26 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha 29 võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. RVastS § 3 lõike 1 ja HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku subjektiivseid õigusi rikkuva õigusvastase haldusakti tühistamine.
5. Halduskohus, tutvunud kaebuste ja vastuste, kaasatud isikute arvamustega ning uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel seisukohal, et kaebused ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
6. 07.01.2008.a ettekirjutus nr
7. Kohus on seisukohal, et vaidlusalune ettekirjutus ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi.
8. Kaebaja E. Pool on arutledes selgitanud, miks ta peab ettekirjutust ebaõigeks. Ettekirjutust kummutavaid tõendeid esitatud ei ole. Kohus ei nõustu, et ettekirjutuse punkt 1 on eksitav. Kohus möönab, et kaasatud isik Võrumaa Keskkonnateenistus on nii haldus- kui kohtumenetluses avaldanud, et ta ei saa legaliseerida tagantjärgi ebaseaduslikku olukorda. Kohus on aga seisukohal, et nimetatud menetlusõiguslik ettekirjutuse puudus ei anna alust ettekirjutuse tühistamiseks, kuna ettekirjutuse eesmärgiks on üheselt kraavidele püstitatud rajatiste likvideerimine. Vastustaja on tõendanud ja selgitanud, et vastavat käitumisjuhist on taotlenud kaebaja ise. Ettekirjutus ei saa kuuluda tühistamisele põhjusel, et vastustaja on andnud kaebajale veelkordse võimaluse taotleda keskkonnateenistuselt asjakohast luba. Kaebaja ei ole esitanud selliseid tõendeid, mille alusel kohus saaks teha järelduse, et vastustaja järeldused üleveetoru kõrguse osas on ebaõiged. Vastustaja on tunnistajate kirjalike ütlustega tõendanud, et tegemist on uue rajatisega. Saunasse puutuvalt tunnistab kaebaja ise, et ta tõi 2005.a tiigisaarele üle sauna, mis varem asus kinnistu lõunaosas oja kaldal. Seega oli tal tarvis selleks vastavaid lubasid, millele on osundatud ettekirjutuses. Rõuge valla ehitusmäärus, millele osundab kaebaja E. Pool, ei muuda ega saagi muuta asjakohastes seadustes isikutele pandud kohustusi, millele on osundatud ettekirjutuses. Kaitseala valitseja nõusolek oli vajalik. Kohus jagab vastustaja poole seisukohta, et praegusel juhul ei moodusta saun teiste hoonetega, mis asuvad elamumaal ühtset kompleksi, mille tõttu ei tulene ettekirjutuse õigusvastasus Maakatastriseaduse § 18 lg 8, nagu osundab kaebaja E. Pool. Ettekirjutus on täidetav sauna osas kõigis punktides, mida on kinnitanud ka kaasatud isik Võrumaa Keskkonnateenistus. Muldvalli osas märgib kohus, et ettekirjutuse õigusvastasus ei saa mingil juhul tuleneda väärteomenetluse otsusest, sest väärteomenetluses on vastustaja langetanud otsuse väärteo suhtes. Väärteo suhtes tehtud otsus ei piira kuidagi vastustaja järelevalvemenetluse käigus tehtavaid ettekirjutusi. Vastustajal on pädevus otsustuseks kuidas ta õigusvastase tegevuse lõpetab. Kui vastustaja leiab, et piisav on haldusõiguslike meetmete kasutamine, siis ta kasutab haldusõiguslikke meetmeid. Kui ta aga leiab, et on tarvis ka karistusõiguslike meetmeid rakendada, siis see toimub vastavas korras. Väärteomenetluse otsus ja vaidlusalune ettekirjutus ei ole vastuolus. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja E. Pooli väited väärteomenetluses toimunud väidetavate minetuste suhtes, kuna esiteks on tegemist jõustunud otsusega ja teiseks alluvad kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsused maakohtute mitte halduskohtulikule kontrollile. Ettekirjutus on pinnasrajatise osas õiguspärane ja täidetav. Kaebaja väited truubi osas ei anna alust selles osas ettekirjutuse tühistamiseks, kuna vaidlust ei saa olla selles, et vee takistusteta läbipääs tuleb tagada. Kohus nõustub vastustaja ja kaasatud isiku seisukohtadega, et ettekirjutuses kajastatud kaebaja tegevus on lõppkokkuvõttes viinud sellele, et vee läbipääs on takistatud, seda just 70 cm kõrgusel asuva truubi tõttu. 30
9. Vastuseks Mati Mursali ja Milvi Mursali kaebusele märgib kohus täiendavalt, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vastustaja haldusakti puhul on tegemist kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga. Kohtul ei ole mingit alust kahelda, et kui vastustaja ettekirjutus täidetakse, siis on ettekirjutuse eesmärk saavutatud ja seda ka kaebajate veeprobleemi osas, niipalju, kui veeprobleem saab olla seotud vaidlusaluse ettekirjutuse esemega. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul kontrollib kohus seda, kas on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohus on seisukohal, et ettekirjutus ei eira neid põhimõtteid. Halduskohus märgib vastuseks menetlusosalistele, et halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Halduskohus ei saa ümber hinnata kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ega ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta. Ei kohtul ega kaebajatel ole pädevust seada ennast ettekirjutuse andja rolli. Naabri huve tuleb küll arvestada, kuid neid ei saa enamikel juhtudel absolutiseerida, kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on menetlus olnud õiglane nii ettekirjutuse kohustatud subjekti kui kolmandate isikute suhtes. Vaidlusalune ettekirjutus ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi ja arvestab kaebajate ehk kolmandate isikute õigustega.
10. 05.03.2008.a ettekirjutus 15004008 Kohus on seisukohal, et vaidlusalune ettekirjutus ei riku kaebaja E. Pooli subjektiivseid õigusi.
11. Esitatud kaebuses on kaebaja E. Pool põhiliselt analüüsinud seda, kas vaidlusalune haldusakt on õiguspärane või mitte esitades omapoolsed seisukohad. Vaidlusalune ettekirjutus ei ole kaebajale põhjendamatult koormav. Kohus nõustub kaebajaga, et ettekirjutus sisaldab teatud puudusi haldusakti õigusliku aluse äranäitamises, kuna alati ei ole viidatud asjakohase õigusakti paragrahvi lõigetele või punktidele. Samas nähtub kaebusest, et haldusakt on olnud kaebaja jaoks kontrollitav, kuna kaebuses on toodud nii faktilisi kui õiguslikke asjaolusid. Ka kohtu jaoks on ettekirjutus kontrollitav, mille tõttu puudub alus haldusakti tühistamiseks motivatsiooni puudulikkuse tõttu. Vastuseks kaebaja E. Poolile märgib kohus, et tema poolt teostatud tööd olid sellised, milleks on tarvis vee erikasutusluba ja kaevamisluba, mille tõttu oli vastustaja õigustatud ja kohustatud ettekirjutuse tegemiseks. Vastustaja poolt on tõendatud, et kaebaja teostas veekogu süvendamist, kuna tema tegevuse tulemusel toimus veekogu põhja profiili muutmine veekogu olemasolevast põhjast pinnase eemaldamisega väljakaevamise teel, kusjuures eemaldati ka mineraalset pinnast. Käesoleva vaidluse puhul ei ole sedavõrd oluline, kas ja kuidas defineeritakse tiiki, vaid oluline on teostatud süvendamistööde maht ja asjaolu, et tegevus toimus kaitsealal. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punkt 17 kohaselt on tegemist olulise keskkonnamõjuga, kui muud veekogu süvendatakse alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit. Taolise tegevuse puhul on KeHJS § 3 punkti 1 kohaselt keskkonnamõju hindamine kohustuslik. Kuna kaebaja poolt teostatav tegevuse puhul oli tegemist olulise keskkonnamõjuga, siis saab taoline tegevus vaieldamatult toimuda vastavate lubade alusel, kuna loa andjal on enne loa andmist kohustus kontrollida tegevuse mõju keskkonnale. Seetõttu peab kaebaja

eaduse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel taotlema vee erikasutusluba ning