Obsah (8)

§ 660§ 661§ 187§ 430§ 432§ 173§ 168§ 433

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 06.mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Määruse tegemine nr 2-08-20003 Eve Väli versus AS Villero, AS Gal

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused Lõpetada tsiviilasjas menetlus ja kinnitada kompromissid alljärgnevatel tingimustel: Kostja 1 - AS Villero osas –

1. Kostja kohustub tasuma hagejale kutsehaiguse hüvitist järgmiselt: 1.
2. hüvitist sissetuleku kaotuse eest perioodi 09.01.2007 kuni 30.04.2009 eest ühekordses summas 11 156 krooni (üksteist tuhat ükssada viiskümmend kuus ) ning alates 01.05.2009 igakuiselt summas 478 krooni; 1.
3. lisakulutuste hüvitist ühekordses summas 66 krooni ning alates 01.05.2009 tekkivatest lisakulutustest 19 % summadest kuludokumentide alusel, mille hageja esitab kostjale.
4. Kostja hüvitab hagejale 1594 (üks tuhat viissada üheksakümmend neli) krooni hageja menetluskuludest.
5. Käesoleva kompromissilepingu punktis 1 ja 2 nimetatud summad kannab kostja hageja arveldusarvele nr 1102747480 (Swedbank) järgmiselt: 2.
6. sissetuleku kaotuse hüvitise 11 156 krooni, lisakulutuste hüvitise 66 krooni ja menetluskulude hüvitise 1594 krooni hiljemalt kümne päeva jooksul alates määruse jõustumisest, millega kohus kinnitab käesoleva kompromissilepingu; 2.
7. sissetuleku kaotuse igakuise hüvitis alates 2009.a. maist hiljemalt iga kalendrikuu
8. kuupäevaks; 2.
9. alates 01.05.2009 tekkivate lisakulutuste hüvitis kuludokumentide esitamisele järgneva kuu
10. kuupäevaks.
11. Sissetuleku kaotuse igakuise hüvitise suurus ja edasiste lisakulutuste hüvitise suurus kuulub ümberarvestamisele (suurendamisele või vähendamisele), kui AEK arstliku ekspertiisiga tuvastatakse kutsehaigusest tingitud püsiva töövõimetuse määra muutumine (suurenemine või vähenemine), mis käesoleval ajal on 60 %.
12. Hageja kohustub esitama kostjale esimesel võimalusel dokumendi püsiva töövõimetuse määra muutumise kohta. Juhul, kui hageja ei esita seda dokumenti õigeaegselt ja kostja maksab seetõttu hagejale suuremat hüvitist, siis on kostjal õigus teha järgmise kuu hüvitise maksmisel tasaarvestus ja enammakstud summa kinni pidada.
13. Kui kostja ei maksa hüvitist kokkuleppe punktides 2.1, 2.
14. ja 2.
15. ettenähtud tähtpäevadeks, siis on ta kohustatud tasuma viivist 0,1 % päevas maksmata summalt ning viivise maksmine ei vabasta kostjat hüvitise maksmise kohustusest. Kostja 2 - AS Galvi-Linda osas –
16. Kostja kohustub tasuma hagejale kutsehaiguse hüvitist järgmiselt: 1.
17. hüvitist sissetuleku kaotuse eest perioodi 09.01.2007 kuni 30.04.2009 eest ühekordses summas 35 000 krooni (kolmkümmend viis tuhat ) ning alates 01.05.2009 igakuiselt summas 1 500 krooni; 1.
18. lisakulutuste hüvitist ühekordses summas 206 krooni ning alates 01.05.2009 tekkivatest lisakulutustest 60 % summadest kuludokumentide alusel, mille hageja esitab kostjale.
19. Kostja hüvitab hagejale 5 000 (viis tuhat) krooni hageja menetluskuludest.
20. Käesoleva kompromissilepingu punktis 1 ja 2 nimetatud summad kannab kostja hageja arveldusarvele nr 1102747480 (Swedbank) järgmiselt: 2.
21. sissetuleku kaotuse hüvitise 35 000 krooni, lisakulutuste hüvitise 206 krooni ja menetluskulude hüvitise 5 000 krooni hiljemalt kümne päeva jooksul alates määruse jõustumisest, millega kohus kinnitab käesoleva kompromissilepingu; 2.
22. sissetuleku kaotuse igakuise hüvitis alates 2009.a. maist hiljemalt iga kalendrikuu
23. kuupäevaks; 2.
24. alates 01.05.2009 tekkivate lisakulutuste hüvitis kuludokumentide esitamisele järgneva kuu
25. kuupäevaks.
26. Sissetuleku kaotuse igakuise hüvitise suurus ja edasiste lisakulutuste hüvitise suurus kuulub ümberarvestamisele (suurendamisele või vähendamisele), kui AEK arstliku ekspertiisiga tuvastatakse kutsehaigusest tingitud püsiva töövõimetuse määra muutumine (suurenemine või vähenemine), mis käesoleval ajal on 60 %.
27. Hageja kohustub esitama kostjale esimesel võimalusel dokumendi püsiva töövõimetuse määra muutumise kohta. Juhul, kui hageja ei esita seda dokumenti õigeaegselt ja kostja maksab seetõttu hagejale suuremat hüvitist, siis on kostjal õigus teha järgmise kuu hüvitise maksmisel tasaarvestus ja enammakstud summa kinni pidada.
28. Kui kostja ei maksa hüvitist kokkuleppe punktides 2.1, 2.
29. ja 2.
30. ettenähtud tähtpäevadeks, siis on ta kohustatud tasuma viivist 0,1 % päevas maksmata summalt ning viivise maksmine ei vabasta kostjat hüvitise maksmise kohustusest. Muud otsustused
31. Seoses menetluse lõpetamisega: 2.1 jaotada menetluskulud ja jätta need kompromisslepingus märkimata summade osas poolte endi kanda; 2.2 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjatele kätte. Selgitused
32. Selgitada: 3.1

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2

§ 661

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 2 3.3

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingud. Seoses kompromissidega on pooled taotlenud menetluse lõpetamist. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (

§ 430lg 3).

Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (

§ 430lg 4).

Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430lg 5).

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (

§ 430lg 6).

Kompromiss võib olla tingimuslik (

§ 430lg 7).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Kohus ei leidnud kompromisslepingute tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). 3 Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromissid kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 168lg 3).

Määruse peale, millega kohus ei lõpeta asja menetlust seetõttu, et ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita kompromissi, võib esitada määruskaebuse (

§ 433lg 2).

Kalev Kuningas Kohtunik 4