3-09-328/11

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. aprill 2009, Jõhvi 3-09-328 Dmitri Sulimovi kaebus Ida Politseiprefektuuri poolt tekitatud kahju hüvitamiseks
2. aprill 2009 Dmitri Sulimov ning Ida Politseiprefektuuri esindaja Urmas Sibrits Resolutsioon 1.Jätta D. S kaebus täies ulatuses rahuldamata 2.Jätta kaebaja 5000 krooni suurune riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 11.02.2009 esitas D. S Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja Ida Politseiprefektuuri peale kaebuse (tl. 1) ja palus, et kohus määraks talle hüvise Kohtla-Järve arestimaja poolt tekitatud mittevaralise kahju eest. Kaebaja väitis, et seal viibimine rikkus tema inimõigusi ja ohustas tervist, sest keldris asunud hügieeninõuetele mittevastavas kambris nr. 5 oli tuuletõmbus ja niiskus, aken ja kraanikauss puudusid, radiaator tilkus ning jalutuskäikudele ei viidud. Ida Politseiprefektuuri kirjalikus vastustes (tl. 21-22) paluti kaebust mitte rahuldada ning märgiti, et ajavahemikul, mil D. S viibis kambris nr. 5, ei esitanud selle asukad administratsioonile ühtegi kaebust halbade kinnipidamistingimuste kohta ja kaebaja pöördumised tervishoiutöötajal poole polnud seotud võimaliku kambris külmetamisega. Veel märgiti, et kuigi aken ja kraanikauss puudusid, oli kamber varustatud päevavalguslambi, kraani ja ämbriga, seal oli sundventilatsioon ning liigse niiskuse põhjuseks võis olla ventilatsiooniavade tahtlik sulgemine vahistatute endi poolt, radiaatori riket või leket aga ei saanud vahistatud näha, sest soojustussüsteem asus naride all seina sees metallist katte taga. Kohtuistungil jäi D. S oma väidete ja nõude juurde ning väitis, et alguses hakkas tal tuuletõmbusest üks hammas valutama, siis läksid igemed paiste, lisaks tulid ka nohu, allergia ja unehäired, kuid abi ta ei saanud. 1 1 Ida-Politseiprefektuuri esindaja jäi samuti kirjalikult esitatu juurde ja väitis, et Kohtla-Järve arestimaja meditsiinitöötaja oli väga kohusetundlik, kaebajale oli abi tagatud, samuti oli olukord kambrites tervisekaitsetalituse pideva kontrolli all. KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on käsitletud riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja
3. Kehtestatu kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui see tekitati avaliku võimu kandja õigusvastase ja isiku õigusi rikkuva tegevuse või tegevusetusega ning kahju polnud võimalik vältida ega kõrvaldada muul viisil. Sama seaduse § 12 lg 2 kohaselt loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks üksnes vastavaid ülesandeid täitnud isiku poolt vahetult põhjustatud kahju. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on kehtestatud riigivastutuse seaduse § 9 lg
4. Nende kohaselt võib mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda ainult süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. D. S väidetest võib järeldada, et Kohtla-Järve arestimaja tingimused kahjustasid tema tervist ja alandasid inimväärikust. Ühtegi muud eelnimetatud alustest pole neist võimalik tuletada. Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimist reguleerivad vangistusseadus ja selle alusel vastu võetud muud õigusaktid. D. S kaebuses on viidatud Kohtla-Järve arestimaja sellistele puudustele nagu kambri asumine keldris, selle halb sanitaarne olukord, niiskus, tuuletõmbus ning akna, kraanikausi ja jalutamisvõimaluse puudumine. Kaebaja poolt vaidlustatud perioodil kehtinud vangistusseaduse § 45 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli kinnipeetava eluruumi suhtes kehtestatud üksnes, et see peab vastama ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele ja olema varustatud aknaga. Sel ajal kehtinud siseministri 01.12.2000 määrusega nr. 71 kehtestatud „Arestimaja sisekorraeeskiri” ei sisaldanud üldse mingeid kambritele kehtivaid nõudeid. Alates 25.01.2008 siseministri 08.01.2008 määrusega nr. 3 kehtestatud sisekorraeeskirja § 9 lg 1, 2 ja 3 pole samuti sätestatud enamat kui, et kamber võib olla ühe- või mitmekohaline, sellel peab olema väljastpoolt lukustatav uks ja 2,5 m2 põrandapinda kinnipeetu kohta. Sama sisekorraeeskirja § 10 lg 1 on loetletud kõik see, mis peab kuuluma kambri sisustusse, aken selles loetelus puudub ning pesemiskoha ja WC olemasolu tuleb tagada üksnes võimaluse korral. Õigus vähemalt ühe tunni pikkusele jalutuskäigule värskes õhus oli kuni 25.01.2008 ette nähtud vastava sisekorraeeskirja § 15 p 4, kambri puhtuse eest hoolitsemine oli aga vangistusseaduse § 45 lg 2 ja sisekorraeeskirja § 17 lg 1 p 6 kohaselt seal viibivate isikute endi kohustus. Arstiabi korraldamist arestimajas reguleeris kaebaja seal viibimise ajal kehtinud sisekorraeeskirja §
5. Sellest ei tulenenud, et arestimajas pidi üldse olema raviteenust osutav meditsiinitöötaja ning ette oli nähtud ainult kinnipeetule esmaabi osutamise ja kiirabi kutsumise kohustus. Kohtla-Järve arestimaja meditsiiniabi žurnaali väljavõtte (tl. 73-82) kinnitab, et D. S on korduvalt meditsiinitöötaja poole pöördunud, kurtnud hamba-, igemete- ja peavalu, köha, nohu ja unehäireid ning saanud iga kord vastavaid ravimeid. Kiirabi väljakutsumist tingida võinud haigestumist žurnaalist ei nähtu. Värskes õhus jalutamise võimaluse ja akna puudumisega on küll rikutud kaebaja vastavaid õigusi, kuid sellest üksi ei piisa, et kohus saaks tema nõude rahuldada. Ka kraanikausi puudumine, WC kasutamisest põhjustatud ebamugavus ning väidetav niiskus ja tuuletõmme ei saa selleks alust anda. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on lisaks õiguste rikkumisele vajalik veel kahju tekitaja süü ning põhjuslik seos kahju tekkimise ja seda põhjustanud õigusvastase tegevuse vahel. D. S juhtumi puhul pole need aga millegagi tõendatud, sest kohtule esitatu ei kinnita, et Kohtla-Järve arestimaja halb olukord oli loodud Ida Politseiprefektuuri süülise ja õigusevastase tegevuse tulemusel, just kaebaja tarbeks ning teenisid tema väärikuse alandamise või tervise halvendamise eesmärki. Isegi juhul, kui Ida Politseiprefektuuri süü ja seos väidetavasse kahjusse oleksid olemas, tuleks arvestada veel ka sellega, et põhiseaduse § 25 tulenev õigus isikule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele ei tähenda mittevaralise kahju tingimusteta ja ainult rahas hüvitamist. Väärikuse alandamise puhul 2 2 saab selline hüvitus olla põhjendatud vaid siis, kui kohtumenetluses leiab kinnitust mõne ametiisiku süü isiku sellises kohtlemises, mis seisneb tema teadlikus panemises alandavatesse või teotavatesse oludesse või muudes tegudes, mille eesmärk on inimese au ja väärikustunde riivamine, tema piinamine, alandamine, kahjustamine või teotamine. D. S möönis kohtuistungil, et viibis arestimajas seoses kuriteo eeluurimisega ja kõik seal olnud isikud olid samades tingimustes (tl. 89). Seega oli kaebaja arestimajas temast endast tuleneval põhjusel ning talle ei saanud osaks mingit teistest erinevat kohtlemist. Tõendid puuduvad ka tervise kahjustamise kohta esitatud väidete kinnituseks. D. S on nii kaebuses kui kohtuistungil antud seletustes ise väitnud, et arestimajas viibimine ühtegi raskemat haigestumist ei põhjustanud, seal tekkinud terviseprobleemid möödusid lühikese ajaga ning ravi saab ta ainult seoses aastal 2003 tuvastatud HIV-ga (tl. 1 ja 89-91). Samuti möönis ta, et hiljem Tartu Vanglas toimunud hammaste eemaldamise põhjus oli arsti väidetel nende ammune hooletusse jätmine (tl. 89). Seega võis ka hambavalu ja igemete paistetus olla tingitud just sellest, varem tuvastatud HIV haigusest või nende koosmõjust ning arestimaja tingimused ei pruukinud olulist või üldse mingit tähendust omada. Hambaravi pikad järjekorrad on üldteada asjaolu. Kuna kaebaja viibis Kohtla-Järve arestimajas nendega võrreldes suhteliselt lühikest aega, on igati mõistetav, miks ei väljutud esmaabi osutamise kohustuse raamidest ja raviti teda üksnes arestimaja meditsiinitöötaja poolt. Eeltoodust tulenevalt ei ole D. S kaebus põhjendatud ning tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Ida Politseiprefektuuri esindaja menetluskulude hüvitamiseks taotlust ei esitanud (tl. 91) ja kaebaja on kohtumäärusega vabastatud riigilõivu tasumisest (tl. 10). Seega jäävad vastustaja võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg 1 kohaselt ta enda kanda ja kaebaja 5000 krooni suurune riigilõiv Eesti Vabariigi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3 3