lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesoleval juhul ei eksisteeri OÜ-1 A mingitki nõuet APi vastu. Lisaks on OÜ A nõuded OÜ N ees tagatud eelmainitud hüpoteekidega kogusummas 6 500 000 krooni ning seetõttu ei ole alust väita, et AP kui väidetav käendaja on maksejõuetu. Puuduvad mistahes alused APi suhtes pankrotimenetluse algatamiseks. Vastavalt
§-dele 1 lg 2 ning 15 lg 2 p 1 jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik ei ole maksujõuetu, vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Tuginedes eelloetletule vaidleb AP OÜ A nõudele põhjendatult vastu. AP ei ole maksujõuetu ja OÜ-1 A puudub nõue APi vastu. 3 Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 10 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.
lg 2 p 1 sätestab, et võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja tuginema muuhulgas ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul.
15 lg 1 sätestab, et pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus 10 päeva jooksul, tehes selle kohta määruse. Kui pankrotimenetluse algatamine tuleb otsustada eelistungil, otsustab kohus 10 päeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest istungi toimumise aja ja edastab kutsed.
lg 1 sätestab, et kui pankrotiavalduse esitas võlausaldaja, peab kohus pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks eelistungi, kuhu kutsutakse pankrotiavalduse esitaja ja võlgnik.
lg 4 sätestab, et kui võlgnik ei ilmu eelistungile, võib kohus pankrotimenetluse algatamise otsustada võlgniku osavõtuta.
lg 1 sätestab, et pankrotimenetluse algatamisel nimetab kohus ajutise halduri ja määrab kohtuistungi aja pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Võlausaldaja OÜ A on 16.10.2007 esitanud Harju Maakohtule avalduse AP pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul tasumata kohustusi summas 2 627 406.87 krooni. Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust sellega, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja on palunud välja kuulutada võlgniku pankroti. Harju Maakohtu 22.10.2007 määrusega on kohus võtnud menetlusse OÜ A avalduse AP pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus on määranud pidada eelistung 06.12.2007 ja 27.05.2008. Kohus juhindub
lg 1 kohaselt otsustatakse pankrotiavalduse esitamisel võlausaldaja poolt pankrotimenetluse algatamine eelistungil. Võlausaldaja on esitanud oma nõude olemaolu tõendavad dokumendid ning on põhistanud pankrotiavaldust
Võlgnik vaidleb nõudele vastu ja on seisukohal, et äriühing ei ole maksejõuetu ning esitatud nõue on põhjendamata ja tõendamata ning tegemist on nõudega, mis tuleb lahendada hagimenetluses. Kohus ei saa anda pankrotimenetluse algatamise küsimuse raames hinnangut sellele, kas võlausaldajal on nõue võlgniku vastu ning kas võlgnik on selle nõude täitnud. Nimetatu on lahendatav ja hinnatav tsiviilkohtumenetluses hagimenetluse raames. Ka Riigikohus on 20.12.2004.a. otsuses nr 3-2-1-150-04 leidnud, et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei tohi toimuda sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendab kohus hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Samuti on Riigikohus oma 06. märtsi 2002.a. lahendis nr 3-2-1-17-02 leidnud, et kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks 4 ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Seega on võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamine võimalik vaid olukorras, kus avalduses toodud nõuete osas puuduvad võlgnikul sisulised vastuväited. Samuti pole piisavalt põhistatud väide võlgniku püsiva maksejõuetuse kohta. Kuigi Riigikohtu 22.03.2005.a. lahendis nr 3-2-1-20-05 on leitud, et olukorras, kus võlausaldaja nõue ei ole selge, puudub vajadus edasiseks võlgniku maksejõulisuse kontrollimiseks, juhib kohus siiski võlausaldaja tähelepanu asjaolule, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust ning seda, et ta ei suuda võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlgnik lihtsalt ei tunnista nimetatud nõudeid ja vaidleb neile vastu.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega on pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku püsiv suutmatus majanduslike vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. 27.05.2008 toimunud eelistungil võlgnik vaidleb nõudele vastu, kuna nõue on pandiga tagatud. Kuna võlgnik on ka nõudele eelmärgitud alusel vastu vaielnud, on kohus seisukohal, et
lg 2 p 2 tuleb menetlus algatamata jätta, kuna nõue on pandiga täielikult tagatud. Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2008.a. määrusega tühistati Harju Maakohtu 11.06.2008.a. määrus ja saadeti asi esimese astme kohtule uuesti menetlemiseks. Tallinna Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole põhjendanud, mille alusel ta leiab, et võlausaldaja nõue on pandiga tagatud, ega ole andnud hinnangut kinnistusraamatu väljatrükile, millest nähtub, et võlausaldaja ei oma mitte ühtegi võlgniku poolt viidatud hüpoteeki. Hüpoteeke omab siiani AS SEB Pank. Esimese astme kohus leiab, et võlausaldaja väide, et tema nimele ei ole hüpoteeki kantud (tl 48-50), on küll tõene, kuid kohtule esitatud nõude loovutamise lepingust (tl 12-14) nähtub, et loovutuse saajale lähevad nõude loovutamisel üle selle tagamiseks seatud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Seega leiab kohus, et kinnistusraamatus hüpoteegipidaja muutmine on loovutaja ja loovutuse saaja vaheline probleem, mis ei puuduta käendajat. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et OÜ A on oma väidetavate õiguste kaitseks valinud ebakohase viisi. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik PanksS § 15 lg 2 p 2 järgi pankrotimenetlust algatada. Pankrotiavalduse asemel tulnuks väidetava võla väljamõistmiseks esitada hagiavaldus.
lg 4 kohaselt kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja.
lg 2 tulenevalt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus käesolevas lahendis ära vaid menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Pankrotiavalduse esitaja poolt pankrotimenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud 32 000 krooni kuulub lahendi jõustumisel tasujale tagastamisele. 5 Pankrotiavalduse esitajal või tema esindajal tuleb kohtule esitada vastavasisuline taotlus summa tagastamiseks, kus on ära märgitud arveldusarve number, kuhu summa tagastada. Lukiina Vismann kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.