Obsah (5)

§ 138§ 144§ 162§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (vaheotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht 27.juuni 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-9039 Tsiviil

) § 449 järgi ainult hagi aegumist. Vaidlus puudub selles, et Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi kaudu) ja hageja sõlmisid 01.10.2002.a Detsentraliseeritud Programmi Toetuslepingu nr 063 või EE0002.01.004, mille objektiks oli Eesti keskkonnamõju hindamise dokumentide koostamine elektrituulikute ja tuuleparkide kohta Phare ACCESS programmi raames summas 62 500 eurot tähtajaga 02.04.2004 (t lk 8-43). Vaidlus puudub selles, et Phare ACCESS programmi rakendusasutuseks on Sotsiaalministeerium, kes on Eesti Vabariigi nimel Rahandusministeeriumilt lepingu lõpetamise üle võtnud. Vaidlus puudub selles, et hageja on esitanud 01.01.2004 lõpparuande ja arve lõppmakse 5 000 euro tasumiseks Rahandusministeeriumile (t lk 44-60). Vaidlus puudub selles, et Rahandusministeerium on 18.11.2004 teavitanud hagejat, et puudub alus teha lõppmakset summas 5 000 eurot (t lk 75). 6 Vaidlus on poolte vahel selles, kas hageja on õigustatud saama lõppmakset summas 5 000 eurot ja kas hagi on aegunud. Hageja on 19.11.2004 kirjaga kinnitanud, et ta on kätte saanud Rahandusministeeriumi 18.11.2004 kirja (t lk 151). Asjakohane on kostja osundamine TsÜS §146 lg 1, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 2 järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kohus ei nõustu hageja positsiooniga, et lõppmakse osas kestis kirjavahetus poolte vahel veel 2005.a ja vaidlus oli kohtus abikõlblike kulutuste üle ning vaidlus tuleneb lepingu rikkumisest kuna Rahandusministeeriumi 08.09.2005 kiri Sotsiaalministeeriumile puudutab programmi EE002 tagasimakset 73 140 krooni Euroopa Komisjonile ega oma puutumust kostjalt saadava lõppmaksega (t lk 154-155). Kohus asub seisukohale, et hageja 01.01.2004 arve esitamisega Rahandusministeeriumile väidetava lõppmakse saamiseks algas nõude aegumistähtaeg 31.12.2004 tuginedes TsÜS § 147 lg

1. Järgnevalt analüüsib kohus, kas aegumine on peatunud. Vastavalt TsÜS § 167 lg 1 ja 2 nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Kohus leiab, et kuna hageja esitatud arve lõppmakse saamise üle läbirääkimisi poolte vahel pole toimunud, siis ei tõusetu nõude aegumise peatumise küsimust. Meelevaldne on hageja arusaam, et vaidlus lepingu rikkumise üle tsiviilasjas nr 2-06-17394 peatab hagi aegumise, kuna märgitud kohtuvaidlus puudutas lepingust tulenevaid abikõlblikke kulutusi ega ole siduv lõppmakse nõudega. TsÜS § 136 lg 2 järgi kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Seega pidanuks hagi olema kohtule esitatud hiljemalt 31.12.
2. Käesolev hagi on kohtule esitatud 10.03.
3. Kohus leiab, et hagi on aegunud ja jätab aegumise tõttu hagi rahuldamata. 7 VÕS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Seega on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt

§ 144

p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 162lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson 8