Kindlustusmaksete tasumist nõuab hageja kostjalt lepingu p 11.
lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.
lg järgi on liisinguvõtja kohustatud tasuma liisingeseme kasutamise eest tasu.
lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuna kohus tuvastas ülalpool, et kostja jäi hagejale liisingumaksete ja kindlustusmaksete tasumisega võlgu, on ta rikkunud nii liisinglepingust kui kindlustuskokkulepe lepingust tulenevaid maksete tasumise ja kindlustusmakse tasumise kohustust hageja ees, mis ei ole lubatud ja seega on hageja nõue märgitud liisingmaksete võla 20145,68 kr ja kindlustusmakse võla 2030 krooni osas tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele
lg 1 ja 101 lg 1 p1 ja 108 lg 1 p 1 alusel.
lg 1 p 4 on sätestatud õiguskaitsevahend, milleks on võlgnikupoolse lepingu rikkumise korral lepingu ülesütlemine Kuigi kostja märkis, et ta sai lepingu lõpetamisest teada alles OÜ R kaudu, ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et leping poleks lõppenud, sj ei ole kostja vaidlustanud hageja poolt esiletoodud asjaolu, et kostjat teavitati kirjaga 08.06.06 200.1002-030 (lk 24) temal esinevas võlast ja et talle tehti ettepanek hiljemalt 14 päeva jooksul võlg ära tasuda ja märgiti, et võla mittetasumisel öeldakse leping üles. Kostja ei ole vaidlustanud ka lepingu ülesütlemise aluseks olnud asjaolu, st seda et kostja oli lepingulist liisingmaksete tasumise kohustust rikkunud. Seega on asjas tõendatud, et leping on hageja poolt kostjapoolse kohustuse rikkumise tõttu üles öeldud ennetähtaegselt. Nimetatu on lubatav lepingu üldtingimuste p 7.1, 7.1.2 alusel, mis lubab lepingut üles öelda enne tähtaega, kui liisingvõtja on võlgnevuses kolme üksteisele järgneva liisingu osamakset või kaks viimast osamakset või ühe viimase osamakse või on neid tasunud mittetäielikult.
367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega, lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel ja lg 4 järgi peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest 3 tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Vaidlus puudus selles, et pärast liisinglepingu ülesütlemist on liisingandja kandud täiendavaid kulusid, milleks on 1) sõiduki realiseerimisega seotud kulud 9690 krooni ja müügi ettevalmistamisega soetud kulud 472 krooni, mille on hageja tasunud AS-le S, ja 2) samuti sõiduki tagastamise kulud 2950 krooni, mille on hageja hüvitanud OÜ-le R . Kuna nende üle vaidlus puudus, on need asjaolud tõendatud ja seega ei pea kohus andma täiendavat hinnangut hageja esitatud SAS ja OÜ R arvetele ning hageja konto väljavõttele. Üldtingimuste p 3.7 alusel on hagejal õigus nõuda ja liisingvõtjal, st kostjal kohustus hüvitada liisinguandjale liisinguesme võõrandamisest tekkinud kulud. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda
lg 1, 4 alusel märgitud kulutuste, so summas 11111,65 krooni tasumist, st et märgitud osas on nõue tõendatud ja põhjendatud. Vaidlus tõusetus vaid selles, et kostja arvates on asi on võõrandatud liiga odavalt st turuväärtusest madalama hinnaga, muid vastuväiteid kostja selle nõude osas ei esitanud.
lg 3 alusel lähtutakse hüvitamisele kuuluvate kulude arvestamisel liisingese väärtusest selle tagastamise hetkel, mis tähendab selle turuväärtust. Kohtule hageja poolt vara üleandmis-vastuvõtu aktist nähtub, et vara tagastati hagejale OÜ R abil 07.09.06 ja sõidukil oli defektne tagastange, küljekarp, tagatiib. Vastavalt vara hindamise aktile oli vara turuväärtus 14.09.06 170000 krooni, millega alustati vara võõrandamist. Ostja ostis vara 161500 (sh käibemaks, hind käibemaksuta vastavalt 136864,41 kr) krooni eest 14.09.06. Seega oli hind vaid 8000 krooni vähem kui arvatav turuväärtus tagastamise ajal ja oli sellest erinev vaid 5%. Vaidlus puudus selles, et vara jääkmaksumus lepingu ülesütlemisel oli 163223,30 kr. Kohus leiab, et sõiduki võõrandamine turuhinnast 5% madalama hinnaga ei ole kuidagi ebamõistlik ja on kohtu arvates reeglina arvestades sõiduki vigastusi ning autoturul valitsevat situatsiooni, tavaline ja seega ei ole õige kostja väite, et sõiduk müüdi lubamatult madala hinnaga alla turuväärtust. Kostja ei ole tõendanud, et vara turuväärtus oleks olnud kõrgem vara tagastamise ajal ja ajal kui sõiduk ära müüdi. Eeltoodu tõttu on sõiduki jääkväärtusest ja sõiduki müügihinnast tulenev vahe 26358,89 krooni, mis on kohtu arvates hageja kahju vara ostu finantseerimisel ja hilisemal realiseerimisel tulenevalt sellest, et kostja rikkus lepingulisi kohustusi, ja nimetatud kahju on seega tõendatud ja põhjendatud ja tuleb
Sama tuleneb ka lepingu üldtingimuste p-st 3.7, mille alusel peab liisinguvõtja hüvitama liisinglepingu ülesütlemisel ja selle eseme müümisel liisingandjale liisingeseme võõrandamisest tekkinud kahju, st liisingueseme võõrandamist saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa. Eeltoodu alusel kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista kokku 59646,22 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud selle kanda, kelle kahjuks otsus tehti.. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hagejate menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.