KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 18.03.2009.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-22075 Tsiviilasi J L hagi ML vastu abielulahutuse nõudes. Menetlusosalised Hageja J L (isikukood xxx, elukoht xxx); kostja ML (isikukood xxx, elukoht xxx). 27.02.2009.a., Tallinn Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud Hageja J L Kostja ML Kohtuotsuse resolutsioon
- Lahutada J L (isikukood xxx) ja ML (isikukood xxx) vahel xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuametis registreeritud abielu, mille kohta on tehtud kanne nr xxx.
- Poolte abielu lõpeb abielu lahutamise kohtuotsuse jõustumisest.
- Poolte menetluskulu jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud Hagiavalduse kohaselt hageja soovib poolte abielu, milline on xxx.a. sõlmitud Tallinna Perekonnaseisuametis, lahutada. Pooled elavad lahus 2002.a. juunikuust, ühist majapidamist pooltel ei ole kunagi olnud. Poolte abielu ei toimi iseloomude sobimatuse tõttu. Hagejal on uus elukaaslane 2005.aastast. Hageja leiab, et abielu säilitada ei ole võimalik. Varasemalt on abielulahutuse avalduse tagasi võtnud, kuna kostja poolt pandi hageja sundseisu. Kostja seisukoht 30.08.2007.a. esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Kostja hagi ei tunnista ning ei nõustu abielulahutusega. Hageja ja kostja abiellusid xxx.a. ja on koos elanud kuni 2007.a. juunikuuni. Käesolevaks ajaks on hagejal tuvastatud raske puue ja ta ei ole võimeline üksinda hakkama saama. Kohtuistungil 27.02.2009.a. kostja kinnitas, et poolte abielu on nn visiitabielu ja ühist majapidamist pooltel olnud ei ole. Kinnitab, et pooled elasid peale pulmi koos kaks kuud. Leiab, et poolt abielu saab pidada tavapäraseks ja seda saab säilitada. Abielu lahutamise korral soovib jätta perekonnanime L. Kohtu põhjendused Hageja esitas kohtule avalduse abielu lahutamiseks 08.06.2007.a. Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et poolte abielu sõlmiti xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud kanne nr xxx. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et peale abiellumist xxx.a. pooled elasid koos paar kuud ega selles, et nendel puudub ühine majapidamine. Pooled ei vaidle selle üle, et pooltel on erinevad elukohad. Hageja väitel on temal uus elukaaslane 2005.aastast, kes elab temaga koos tema elukohas. Eelnevast järeldub, et pooled ei ela pikka aega koos ja nendel puudub ühine majapidamine. Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud asjaolu, et hageja ei pea võimalikuks abielu säilitamist kuivõrd poolte kooselu ei ole laabunud poolte erinevate iseloomude tõttu ja soovib abielu lahutada. Hagejal on 2005.aastast elukaaslane. Kostja seletuste kohaselt kostja leiab, et abielu saab säilitada ja ta ka soovib abielu säilitada. Eelnevast järeldub, et pooltel puudub ühine soov abielu jätkamiseks. Kohus ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et hagi abielu lahutamise nõudes on kohtu menetluses 2007.aastast, mis on pikk aeg jõudmaks veendumusele abielu säilitamise soovis ja võimalikkuses. Poolte abielu jätkamine eeldab selleks eelkõige poolte ühist tahet. Arvestades asjaolu, et hagejal puudub tahe abielu jätkata ja poolte kooselu on kestnud üksnes mõned kuud, kui ka asjaolu, et tegelikkuses on pooltel puudunud ühine elukoht ja majapidamine ning et hagejal on uus elukaaslane, asub kohus seisukohale, et poolte abielu säilitada ei ole võimalik. Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et poolte abielu tuleb lahutada sõltumata kostja tahtest abielu jätkata. Kuivõrd abielu kooskõlas PkS § 2 lg 1 sõlmitakse abiellujate ühisel soovil siis saab ka abielus olla poolte ühisel soovil. Antud juhul puudub pooltel ühine soov abielus olla. Kostja perekonnanimeks jätta abiellumisel võetud perekonnanimi „L“. Poolte menetluskulu jätta poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Ene Tsefels Kohtunik