KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-12088 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht 23

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1. 17.05.2006 esitas K. T. hagi M. T. vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks ja lastele elatise saamiseks.
2. 17.04.2007 osaotsusega lahutas kohus poolte abielu ja mõistis M. T.lt laste ülalpidamiseks välja elatise K. T. kasuks. Selles osas on kohtuotsus jõustunud.
3. Poolte ühisvaraks on veoauto Ford Transit reg.nr XXX XXX, veoauto Peugeot Expert reg.nr XXX XXX, sõiduauto Nissan Almera reg.nr XXX XXX ja koduse sisustuse esemed.
4. 2001 kinkis V. L. A. RY pooltele nende laste elu kindlustamiseks rahasumma 100 000 FIM ehk 263 000 krooni. Hageja paigutas oma osa kingitusest kostja lahusvaraks oleva kinnistu (XXXXXXXXXXX X, XXXXXXX küla, XXXXXX vald) mõttelise osa renoveerimisse selliselt, et nimetatud summaga tasuti renoveerimiseks 29.09.1997 Eesti Hoiupangalt ühiselt võetud pangalaen 200 000 EEK. Kuna M. T. lahusvaraks oleva kinnistu mõttelise osa väärtus on abielu ajal oluliselt suurenenud teise abikaasa rahaliste kulutuste arvel, taotles hageja ühisvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest.
5. Pooled võtsid 03.08.2004 Hansapangalt laenu elamu ehitamiseks. Laen kanti osade kaupa M. T. arvele, kes finantseeris sellest ehitustegevust. Pärast kinnistu müüki poolte kokkuleppel tasuti laen pangale müügist saadud ühistest vahenditest. Laenust viimast kolme makset aga M. T. ei kasutanud sihtotstarbeliselt, kuna sel ajal ehitustöid ei teostatud. Samal ajal kustutati võlg ka selle summa ulatuses ühistest vahenditest.
6. Hageja tegi ettepaneku ühisvara jagamiseks selliselt, et veoautod Ford Transit ja Peugeot Expert jätta M. T. omandisse, sõiduauto Nissan Almera jätta K. T. omandisse, kohtuotsuse tegemisel kummagi poole valduses olevad koduse sisustuse esemed jätta nende omandisse ja hageja loobub selles osas kompensatsiooni nõudest. M. T.lt K. T. kasuks välja mõista kompensatsioon, mis võrdub poolega V. L. A. kingitud summast s.o. 131 500 krooni ja pool summast (300 069.-), millega kaeti ühiste vahendite arvel M. T. Hansapanga laenu arvelt tehtud isiklikud kulutused s.o. 150 034.
7. Kokku kompensatsiooni suurus 281 534.50 krooni. Kostja vastuväited
8. Mootorsõidukite ja koduse sisustuse esemete jagamise osas kostja vastuväiteid ei esitanud. V. L. A. RY poolt on 100 000 FIM M. T. arvele kinkena kantud augustis 2001 s.o. enne abielu sõlmimist. Nimetatud rahasumma ei kuulu abielu ühisvara hulka ega kuulu ühisvarana jagamisele. Pangalaenu väljamaksed on tehtud kostja arvele abielu ajal ja kostja kasutas neid ühisvaraks olnud kinnistul asuva elamu ehitamiseks. Kinnistu müüdi poolte kokkuleppel ja poolte kokkuleppel tegeles müügiga kostja. Kinnistu võimalikult parema hinnaga müügiks tegi kostja kulutusi objekti korrastamiseks, remonttööde lõpetamiseks, samuti projektide kinnitamiseks ja 2

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama hagimenetluses reeglina neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, on siin tegemist negatiivse asjaolu tõendamisega, mida on raske teha. Ka Riigikohus on korduvalt rõhutanud, sh otsuses 3-2-1-7-03, et sellisel juhul lasub tõendamiskoormis hoopis kostjal. M. T. seisukoht

1. M. T. palub jätta K. T. apellatsioonkaebuse rahuldamata. M. T. apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
2. M. T. palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega temalt mõisteti välja rahaline kompensatsioon ja jätta selles osas hagi rahuldamata. Kohtukulud jätta K. T. kanda.
3. Kohus on tõlgendanud valesti toimikus olevaid dokumente ja faktilisi asjaolusid. 03.08.2001 V. L. A. poolt tehtud kinge kanti üle M. T.le. Tõenditest ei nähtu, et tegemist on hagejale üleandmiseks mõeldud summadega. Osapoolte vahel puudub võimalik võlaõiguslik suhe.
4. Kostja vanematele kuuluvas elamus XXXXXXXXXXX XXX X on tehtud võimalikud kulutused enne pooltevahelist abielu, mistõttu ei ole tegemist võimaliku lahusvara parendustega, nii nagu seda väidetakse kohtuotsuses. 29.09.1997 Eesti Hoiupanga pangalaenu kustutamine ei ole toimunud ühisvara ega ka hageja rahaliste vahendite arvelt, mistõttu puudub kohtul alus poolte võrdsuse printsiibist kõrvale kaldumiseks kohtuotsuses toodud alustel.
5. Kostja loobus nõudest vallasvara jagamiseks, mistõttu jäi hagejale vara rohkem, kuid kostja nõustus antud olukorraga tingimusel, et vaidlusalune raha laekumine V. L. A. RY poolt on kostja lahusvara ning tegemist ei ole ühisvaraga. Kohus, kaldudes kõrvale poolte võrdsuse pritsiibist, tekitas teisele poolele võlakohustuse. K. T. seisukoht
6. K. T. palub jätta M. T. apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud mõista välja M. T.lt. Ringkonnakohtu seisukoht 21.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, see on XXXXXXXXXXX X kinnistu osaliselt ühisvaraks tunnistamise ja selle arvelt rahalise kompensatsiooni väljamõistmise ning AS Hansapank ees võetud laenukohustuse jagamise osas. 22. Tsiviilkolleegium kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osas, milles maakohus luges ½ mõttelise osa XXXXXXXXXXX X kinnistust osaliselt ühisvaraks ja mõistis kostjalt välja selle osa kostja omandisse jäämisel hüvitise. Tühistatud osas tuleb asi saata 4

§ 657lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Ülejäänud osas on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste tuvastatud asjaolude üle: - 29.09.1997 võtsid M. T. ja K. P. ühiselt laenu AS-st Eesti Hoiupank majavalduse ehitamiseks a/ü K. krundile nr XX, mis asub XXXXXXX külas XXXXXX vallas, uus aadress XXXXXXXXXXX XXX X. Aianduskrundil asus M. T. vanematele kuuluv suvila, mida pooled hakkasid ühisel kokkuleppel ja M. T. vanemate nõusolekul renoveerima endale elamiseks. Suvila ümberehitus elamuks toimus ajavahemikul 1997 kuni 2001, oktoobris 2001 kolisid pooled valminud elamusse sisse. - 03.08.2001 sõlmisid V. L. A. RY, M. T. ja K. P. kinkelepingu, mille kohaselt V. L. A. RY kinkis M. T.le ja K. P.ile 100 000 FIM nende laste elu kindlustamiseks. Kinke eelduseks oli, et kinnistu (maatükk ja elamu) , mille jaoks M. T. ja K. P. on võtnud pangast ehituslaenu, omandiõigus oleks vormistatud poole nimele. - 04.09.2001 kinkisid M. T. vanemad ½ mõttelise osa XXXXXXXXXXX XXX X kinnistust M. T.le. - 13.09.2001 M. T. ja K. P. abiellusid. - 03.10.2001 kandis V. L. A. RY kinkesumma 100 000 FIM M. T. pangaarvele, mille eest tasuti AS-st Eesti Hoiupank võetud laen. - 03.08.2004 võtsid pooled ühiselt laenu AS-st Hansapank kinnistule XXXXXXXXX X XXXXXXXXX küla XXXXX vald elamu ehitamiseks, mis kanti osade kaupa M. T. pangakontole, neist viimased kolm osa 19.08.2005, 12.09.2005 ja 17.01.
2. - Septembris 2005 poolte abielulised suhted lõppesid ja oktoobris 2005 kolis K. T. koos lastega XXXXXXXXXXX XXX X elamust välja. - 27.02.2007 võõrandasid pooled XXXXXXXXX X kinnistu. Pooled tasusid saadud rahast eluasemelaenu AS-le Hansapank ja ülejäänud summa jagasid omavahel võrdselt. -
3. aastal võõrandas M. T. talle kuulunud ½ mõttelise osa XXXXXXXXXXX XXX X kinnistust.
4. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõude AS-st Hansapank saadud laenu arvelt rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks. Tegemist oli sihtotstarbelise eluaseme laenuga, mille eest ehitati poolte ühisvaraks olev elamu, mille pooled on omavahel kokkuleppel juba jaganud. Kui hageja väidab, et M. T. on laenuks saadud raha ebasihipäraselt üksnes enda huvides kasutanud, siis on see

§ 230lg-st 1 tulenevalt tema tõendamiskoormis.

Tegemist ei ole negatiivse tõendamiskoormisega, nagu hageja leiab, hageja peab tooma välja asjaolud, millest nähtub raha ebasihipärane kasutamine ja selle kohta tõendid esitama.

1. Maakohtu otsuses puuduvad põhjendused, mille alusel kohus jõudis järeldusele, et XXXXXXXXXXX X kinnistu tuleb lugeda ühisvaraks osas, mis võrdub hageja poolt selle parendamiseks tehtud kulutustega summas 131 500 krooni ning selles ulatuses tuleb ühisvara jagamisel hageja kasuks kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest.
2. PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara nende ühisvara. PKS § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. PKS § 14 lg 2 kohaselt võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Kolleegiumi arvates tuvastatud asjaoludest ei tulene, et kostja poolt lahusvarana omandatud mõtteline osa kinnistust oleks poolte abielu kestel oluliselt suurenenud. 5