Obsah (5)

§ 442§ 231§ 445§ 173§ 174

Tsiviilasi nr 2-07-2355 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 03.aprill 2008 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi AT(isikukood XXX eluk

§ 442lg 6, § 632 ja § 633).

I Hagejate/vastukostjate nõue ja põhjendused ning seisukoht vastuhagiavalduse osas Hagiavalduse kohaselt kuulub nii AT´ile (edaspidi hageja/vastukostja 1) kui SS´le (edaspidi 2 hageja/vastukostja 2) ¼ suurune mõtteline osa hoonestatud kinnistust asukohaga XXX ja ½ samast kinnistust MT´ele (edaspidi kostja/vastuhageja). Vaidlusalust kinnistut valdab kostja ja sel asuv elamu on kostja alaline elukoht. Kaasomanikud ei ole kaasomandi lõpetamise viisis kokkuleppele saanud. Samuti ei ole kaasomanikud kokku leppinud kaasomandi lõpetamise nõude välistamises asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 2 mõttes. Hagejad/vastukostjad on veendunud, et kaasomandi edasine jätkumine kostjaga on võimatu ning kaasomand tuleb lõpetada avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurustele. Vastuseks kostjale esitasid hagejad 19.03.2007 alternatiivse ettepaneku ja pakkusid jagamise viisiks kinnistu andmist tervikuna kostjale, pannes ühtlasi talle kohustuse maksta hagejatele välja nende osa rahas vastavalt Eri Kommertskinnisvara Lahenduste OÜ poolt tehtud eksperthinnangule. Menetluskulud paluvad hagejad/vastukostjad jätta kostja/vastuhageja kanda. Vastuhagile vaidlevad hagejad/vastukostjad vastu, kuna see välistaks hagejate õiguse kaasomandi lõpetamiseks. Hagejad/vastukostjad ei ole nõus nendevahelise kaasomandi säilimisega. Üksnes asjaolust, et hagejad on õde-vend, ei saa eeldada, et hagejad peaksid kahe peale leppima ühe omandiosaga. Hagejad elavad eraldi perekondadena, neil on üksteisest eraldi elukohad ja majanduslikud huvid. Samuti ei ole hagejad/vastukostjad nõus kandma täiendavaid kulutusi, mis kaasneksid kinnistu pooleks jagamisega (detailplaneeringu tellimine ja kulutused muude vajalike toimingute eest). Ka on ebaselge, milline oleks sellisel juhul rahas mõõdetav positiivne tulemus hagejate/vastukostjate jaoks. Arvestades kõigi kaasomanike vahelisi suhteid ning nende kõigi õigusi üksteisest sõltumatult igal ajal kaasomandi lõpetamist nõuda, oleks ebaõiglane kui kaasomandi lõpetamiseks tuleks hagejatel/vastukostjatel teha lisakulutusi, mille kandmisel ei osale kostja/vastuhageja või need kulutused ei ole kõigile kaasomanikele võimetekohased ega vajalikud seadusega neile tagatud õiguse realiseerimiseks. Sisulisel kohtuistungil jäid hagejad/vastukostjad esitatud nõude ja põhjenduste juurde, kuna hagejad/vastukostjad ei soovi, et ka nende kahe vahel jääks kaasomand kehtima. Hagejad/vastukostjad palusid kinnistu enampakkumine teha ülesandeks kohtutäitur K Põlts´ile ja enampakkumise alghinnaks määrata 2 100 000.00 krooni tulenevalt eksperthinnangust. II Kostja/vastuhageja seisukohad hagiavalduse osas ning vastunõue ja selle põhjendused Kostja/vastuhageja hagis ja hagejate/vastukostjate 19.03.2007 seisukohas väljatoodud kaasomandi lõpetamise viisidega ei nõustu ja esitas vastuhagi, milles palub kinnistu jagada reaalosadeks (kaheks kinnistuks) vastavalt vastuhagile lisatud plaanile. Kostja/vastuhageja on nõus kandma pool kulutustest, mis kaasnevad kinnistu pooleks jagamisel. Antud lahendus annaks kostjale/vastuhagejale võimaluse säilitada oma pikaaegne kodu ja hagejatele/vastukostjatele võimaluse talitada enda osadega vastavalt nende soovile. Krundi jagamisel lähtub kostja/vastuhageja alljärgnevast: krundi suurus on 1772 m

1. Pool sellest on 886 m
2. Kostja/vastuhageja palub jätta kogu krundist enda omandisse 886 m2 ja hagejate/vastukostjate kaasomandisse krundi suurusega 886 m
3. Menetluskulud palub kostja/vastuhageja jätta hagejate/vastukostjate kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja/vastuhageja esitatud seisukohtade ning vastunõude ja põhjenduste juurde ning lisas, et ei temal ega ta sugulastel ei ole raha, et hagejate/vastukostjate osad välja osta. Kostja/vastuhageja esindaja lisas, et kostja/vastuhageja seisukohalt ta ei saaks enampakkumiselt saadava raha eest XXX kodu osta, kuna XXX linnas on korterid väga kallid. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte ja nende esindajate selgitused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et nii hagi kui vastuhagi kuuluvad kinnistu jagamise nõude mõttes rahuldamisele. Jagamise viisi osas kuulub rahuldamisele hagejate algne nõue enampakkumise teel müügi kohta.
4. Vaidluse lahendamisel kinnistu jagamise üle tuleb lähtuda otsuse tegemise ajal kehtivatest 3 AÕS-i ja maakorraldusseaduse (MaaKS) redaktsioonidest. AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Nimetatud sätte mõtte kohaselt ei ole vastava nõude esitamiseks vajalik põhjuse tõendamine/põhistamine. Sama seaduse § 77 lg-de 1 ja 2 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele ning kui nimetatud kokkulepet ei saavutata, siis otsustab jagamise viisi hageja nõudel kohus.
5. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolude üle, et vaidlusalune kinnistu on poolte kaasomandis mõtteliste osade suurusega vastavalt ¼, ¼, ja ½. Poolte vahel puudub ka vaidlus, et kaasomand tuleb lõpetada, kuid vaidluse all jagamise viis.
6. Kostja/vastuhageja poolt taotletava viisi (reaalosadeks jagamine) võimalus antud asjas tõendamist ei leidnud. Kostja/vastuhageja nõude kohaselt tuleks vaidlusalune kinnistu jagada kaheks reaalosaks, millest üks jääks ka edaspidi hagejate kaasomandisse. Kohus on asja sisulise tulemusena seisukohal, et asja lahendamisel ei saa kohus eirata hagejate vastuväidet, mille kohaselt on nemad pöördunud kohtusse selleks, et kaasomand lõppeks, sealhulgas ka nende vahel ja nad ei ole nõus kostja poolt pakutud viisiga; neil kummalgi on erinev isiklik elu ja omad majanduslikud huvid; ei saa omada tähtsust, et nad on õde-vend. Iga kaasomaniku näol on tegemist iseseisva omanikuga, kel on õigus tema omandisse kuuluvat asja vallata, kasutada ja käsutada ning kelle õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega (AÕS § 68 lg-d 1 ja 2). Vaidluse lahendamine selliselt, et ka peale hagejate poolt kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamist jääks nende vahel kaasomand kehtima ei ole võimalik ilma nende vastava tahteta. Hagejad on aga väljendanud selgesõnalist vastuseisu nende vahel kaasomandi edasisele kestmisele. Vastavasisuline tahe väljendub ka nende poolt taotletavates jagamise viisides. Nii enampakkumisel müügi kui kostja ainuomandisse jätmise ja hagejatele nende osade rahas hüvitamise korral lõppeks kaasomand täielikult, sealhulgas ka hagejate vahel. Kohus nõustub hagejate seisukohaga, et nendevaheline lähisugulus ei saa olla aluseks nendevahelise kaasomandi säilitamisele nende tahte vastaselt. Vaidlusaluse kinnistu kolmeks reaalosaks jagamise maakorralduslik võimatus on tõendatud XXX Linnavalitsuse vastavasisulise kirjaliku selgitusega kohtule 31.01.2008 (t lk 145). Kohaliku omavalitsuse teatel sätestab XXX linna ehitusmäärus uue moodustatava elamukrundi suuruseks mitte vähem kui 800m
7. Vaidlusaluse kinnitu kogusuuruseks on aga vaid 1772m2, millest ¼, see on osa, mis kuuluks kummalegi hagejale, moodustab vaid u 591m
8. Seega puudub vajadus analüüsida, kas teine tingimus uute kruntide moodustamiseks (isiklik ligipääs avalikult kasutatavale teele) on täidetud või mitte.
9. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et mõistlik ega hagejate suhtes õiglane ei ole jagada kaasomandit ka selliselt, et jätta kogu kinnisasi kostja omandisse, pannes talle kohustuse maksta hagejatele välja nende osad rahas. Sellise lõpetamise viisi korral peab olema tagatud hagejatele kohese ja õiglase rahalise hüvitise saamine omandi kaotamise eest. Kostja on aga kogu menetluse kestel korduvalt teatanud kohtule ja vastaspoolele, et temal ja tema sugulastel puuduvad rahalised vahendid hagejatele hüvitiste maksmiseks. Seega ei oleks tagatud hagejatele kohese ja õiglase hüvituse saamine ning kohtuotsuse täitmine toimuks lõppkokkuvõttes ikkagi kinnistu enampakkumisel müügi ja sellest saadud rahaliste vahendite jagamise tulemusena. 4
10. Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et mõistlik ja kõigi kaasomanike suhtes õiglane on lõpetada kaasomand selliselt, et müüa see avalikul enampakkumisel. Nimetatud viisi tulemusena kaotab kostja küll oma senise kodu, kuid antud vaidluses tõendamist leidnud asjaolusid arvestades ei ole selle maatüki, millel asub kostja kodumaja, kaasomandi lõpetamine muul viisil võimalik ega hagejate, see on teiste kaasomanike, suhtes õiglane. Kohus peab kaaluma võrdselt mõlema poole huve ega saa oluliselt eelistada kumbagi poolt. Kohus andis menetluse kestel korduvalt kostjale võimalusi (oma sugulaste abiga) leida rahalisi vahendeid, maksta hagejatele nende osad välja ja seeläbi jääda oma senise alalise elukoha ainsaks omanikuks. Kuna kostja selliseid võimalusi ei leidnud ja reaalosadeks jagamine antud juhul võimalik ei ole (vt põhjendused otsuse p-s 2), siis tuleb arvestada ka hagejate huve, kel on õigus oma omandit koheselt kasutada/käsutada. Kohus on peale tutvumist erinevate kinnisvara pakkumistega internetis seisukohal, et põhjendatud ei ole kostja väide nagu ei oleks tal võimalik omandada enampakkumise tulemusena saadava tema mõttelisele osale vastava rahasumma eest elamisväärset eluruumi XXX linnas. Näiteks aadressil www.kinnisvara.ee oli kohtuistungi toimumise päeva seisuga müügil XXX linnas 1-2 toalised korterid hinnaga alates 515 000.00 krooni (tegemist üldtuntud asjaoludega

§ 231lg 1 mõttes).

5. Hagejad esitasid kohtuistungil taotluse määrata kohtuotsuses selle täitmise kord selliselt, et määrata enampakkumist läbi viima Tallinna ja Harjumaa kohtutäituri K Põltsi ning avaliku enampakkumise alghinnaks vastavalt kohtumenetluses läbiviidud ekspertiisile (eksperdi arvamus t lk 60-83) 2 000 000.00 krooni. Kohus on

§ 445

lg 1 alusel seisukohal, et puuduvad seaduslikud takistused nimetatud taotluse rahuldamisele. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel määrata kindlaks muuhulgas otsuse täitmise viisi ja korra. 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg-de 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg-de 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt eelpool kajastatud kohtu otsustustele kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses (sealhulgas siis ka jagamise viisi osas), vastuhagi aga osaliselt (küll lõpetamise osas, kuid mitte viisi osas). Samas ei ole võimalik hagiavalduse ja vastuhagiavaldusega seotud menetluskulusid mõistlikult eristada. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hagejate menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja kanda, kostja kulud aga tema enda kanda. Imbi Sidok kohtunik