Obsah (8)

§ 218§ 217§ 692§ 230§ 220§ 222§ 116§ 1028

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.novembril 2007.a.

§ 218lg 1).

3 Asi ei vasta lepingutingimustele

§ 217lg-tes 1 ja 2 p-des 1-6 toodud asjaolude ilmnemisel.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas teistkordselt tagastatud käigukast ei vastanud lepingutingimustele, kuivõrd see ei sobinud hageja autole Hunday-Lantra. Vaidluse lahendamiseks on oluline kindlaks teha, kas pooled pidasid läbirääkimisi asja lepingutingimustele vastavuse osas, millised andmed hageja kostjale asja lepingutingimustele vastavuse hindamiseks esitas ja kas pooled saavutasid kokkuleppe asja lepingutingimustele vastavuse osas. Sellest sõltub, kas pooled leppisid kokku, et asjal peavad olema kokkulepitud omadused või kui vastavasisuline kokkulepe puudus asja omaduste kohta, ei sobinud asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (

§ 217lg 1 ja 2 p-d 1-6).

Tunnistaja TT ütlustega (tl 50-51) loeb kohus tõendatuks, et hageja ütles müüjale suuliselt auto mootori kubatuuri ja aastaarvu, mille järgi müüja otsustas käigukasti sobivuse üle oma teadmiste põhjal, mingeid katalooge ega arvuti andmeid müüja ei kasutanud ja mingeid autodokumente ostja ei esitanud. Tunnistaja väljastas hagejale garantiikirja, kus oli peal summa, detaili nimetus ja tunnistaja allkiri. Tunnistaja leppis ostjaga kokku, et juhul, kui detail ei sobi, on see võimalik garantii alusel ringi vahetada nädala jooksul. Tulles kliendile vastu vahetati esialgselt müüdud käigukast tunnistaja ja kostja kokkuleppel hiljem kui 7-päevase tähtaja möödumisel. Hageja esitas esmakordsel käigukasti tagasitoomisel tunnistajale tunnistaja poolt väljastatud garantiikirja ja oli kaasa võtnud ka käigukasti. Hageja väitis, et talle sobib teist tüüpi käigukast, kuid tuli hiljem kui nädalase garantii möödumisel vahetama ka seda. Nimetatud ütlustest teeb kohus järelduse, et nendeks andmeteks, millest müüja sai lähtuda, olid mootori kubatuur ja auto väljalaskeaasta automargil Hunday-Lantra. Kohus on seisukohal, et pooled leppisid kokku käigukasti vastavuses lepingutingimustele nagu vastavalt seda liiki asju tavaliselt kasutatakse tuginedes müüja erialastele oskustele või teadmistele (

§ 217lg 2 p 2).

Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et asi ei vastanud lepingutingimustele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et müüja võttis käigukasti tagasi. Edasi lahknevad poolte seisukohad selles, kas nimetatud tagasivõtmisega taganes müüja müügilepingust või sõlmiti poolte vahel komisjonileping. Tunnistaja TT(tl 51) ütlustega loeb kohus tõendatuks, et teistkordsel (tunnistaja ütlustes kolmas kord, kui hageja tagasi pöördus) käigukasti tagastamisel nõudis klient raha tagasi, aga garantiiaeg oli möödas ja tunnistaja ütles, et raha tagasi ei maksta, kuid vastu tulles kliendile võeti käigukast komisjonimüüki, tunnistaja võttis hageja kontaktandmed, müügitasus kokku ei lepitud. Nimetatust ei saa teha järeldust, et pooled oleksid sõlminud komisjonilepingu, kuivõrd komisjonitasus kokku ei lepitud (

§ 692lg 1).

Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlustega tõendatud antud vaidluses kokkulepitud müügilepingust tulenev nädalane garantiiaeg (

§ 230

lg 1) ei välista ega piira ostja õigust kasutada muid seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid (

§ 230lg 5).

Kostja ei saanud tugineda garantiitähtajale, kuivõrd hagejal on õigus tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele kahe aasta jooksul (

§ 218

lg 2) ja hagejal on kohustus teatada kahe kuu jooksul asja lepingutingimustele mittevastavusest pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada (

§ 220lg 1).

Asjaolu, et hageja teavitas kostjat nimetatud tähtaja piires, kostja vaidlustanud ei ole. Arvestades asjaolu, et tegemist oli kasutatud varuosaga, mis lepingutingimusele ei vastanud, tunnistaja TT ütluste kohaselt muid asenduseks pakutavaid käigukaste müüjal ei olnud, asja parandamise või asendamise võimalust kostja ei pakkunud, ei saanud hageja nõuda lepingu täitmist ega ostuhinna alandamist õiguskaitsevahendina (

§ 222lg 1, § 224 p 2).

Vaidlust ei ole selles, et kostja võttis käigukasti hagejalt, kuid raha selle eest ei maksnud. Vaidlust ei ole selles, et kostja on ettevõtte müünud ja koos sellega on üle läinud ka käigukast (tl 28). 4 Käigukasti tagasiandmine hageja poolt ja raha selle eest tagasinõudmine on vaadeldav hagejapoolse lepingust taganemisena (

§ 116lg 1).

Kuivõrd teine pool teatas, et ta oma kohustust ei täida, ei olnud hagejal kohustust anda müüjale ka täiendavat tähtaega taganemiseks (

§ 116lg 4 viimane lause).

Seega on hageja nõue summas 6000.- krooni põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (

§ 1028lg 1).

Hageja nõuab ka tehtud kulutusi käigukasti transportimiseks Saaremaale ja tagasi. Kostja ei ole eitanud, et hageja teavitas teda asjaolust, et vajab käigukasti Saaremaal asuvale autole. Kostja ei vaielnud vastu ka sõidukulude suurusele, leides, et need on mõistlikud arvestades hageja arvutuskäiku (tl 17). Nimetatud hageja õigus nõuda transpordikulusid summas 2’047.- krooni tuleneb mõlemakordse käigukasti müügi korral

§ 222lg-s 5 sätestatust.

Seega on nõue ka nimetatud osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei analüüsi hageja väiteid tarbijakaitseseaduse rikkumisest seoses ostukviitungi mitteväljastamisega, kuna sellest tulenevalt ei ole hagejal nõuet tekkinud käesoleva vaidluse raames ja kohus väljuks nimetatuga hagi piiridest. Samuti ei analüüsi kohus hageja ja kostja kirjavahetust tarbijakaitseametiga (tl 5, 8-9, 10) kuivõrd see ei oma tähendust käesoleva vaidluse lahendamisel. Kohus ei analüüsi praamipileteid (tl 11), kuna need on esitatud näitlikustamaks praamipiletite hinda ja kostja ei vaidlustanud hageja sõidukulusid. Tunnistaja RL ütluste kohaselt oli ta küll käigukasti ostmisel kaasas, kuid otseselt ei näinud, mida hageja müüjale dokumendina auto omaduste kohta näitas või milles kokku lepiti, tunnistaja oli ka käigukasti teistkordse vahetamise ajal hagejaga kaasas, kuid istus autos ja hageja ning müüja kõnelust pealt ei kuulnud. Seega ei tea tunnistaja RL poolte kokkuleppe asjaolusid ja tema ütlused jätab kohus analüüsimata. Tunnistaja kirjalikud ütlused (tl 34) on aga vastuolus tema poolt kohtuistungil antud ütlustega, et ta vestluse sisu ei kuulnud ja esitatavaid dokumente ei näinud, mistõttu kohus ei pea nimetatud tõendit usaldusväärseks ja seda asja lahendamisel ei arvesta. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv Kohtunik 5