Obsah (10)

§ 84§ 13§ 68§ 146§ 99§ 138§ 151§ 143§ 90§ 98

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 200

) § 13 lg. l kohaselt on tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), tühine, välja arvatud juhul, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Hagi aluseks on faktilised asjaolud selle kohta, et hageja tegi 1. aprillil 2005. a. tehingu otsusevõimetuna. Seega on tehing tühine ja õige ei ole kostja väide, et hageja on vaidlustanud kehtiva tehingu. Kuivõrd vastavalt

§ 84

lõikele 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, siis ei saa rääkida ka hagi aegumisest. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Hageja müüs kinnistu tunduvalt alla selle turuhinna, tehes sellega enda jaoks ilmselt kahjuliku tehingu. Vastavalt

§ 13

lõikele 3, kui isik tegi 3 sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu mõju all olles endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta tegi tehingu otsusevõimetuna. Kui kohus tunnustab tehingu tühisust, siis muutub ebaõigeks kinnistusraamatu kanne. Kinnistusraamatu kande muutmiseks on vajalik kostja tahteavaldus, mida

§ 68lg.

5 kohaselt võib asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu.

§ 84lg.

1 kohaselt tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kuivõrd tagastamine antud juhul tehingu tühisuse tunnustamise korral saab toimuda ainult kinnistusraamatus omaniku kande muutmise teel ja selleks on vajalik kostja tahteavaldus, siis ongi hageja esitanud nõude, mis asendab kostja tahteavaldust. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja nõue on aegunud. Hageja väide tema otsusevõimetuse kohta on tõendamata. Müüja oli tehingu tegemise hetkel otsusevõimeline, tema tahteavaldus seetõttu kehtiv ning seda fakti tõendab ka asjaolu, et kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu koostanud ja tõestanud notar on notariaaltoimingut läbi viies tavapäraselt kontrollinud muuhulgas ka isiku arusaamist ja nõustumust notari poolt tõestatava tehinguga. Et hageja väide enda otsusevõimetuse kohta on paljasõnaline, tõendab ka asjaolu, et kõne all oleva kinnistu osas sõlmiti juba 23. märtsil 2005. a. hageja poolt palgatud maakleri vahendusel Aadu Pilvari ning Rafik Asadovi vahel leping, mille punkti 1 kohaselt kohustus Aadu Pilvar müüma kõne all oleva kinnistu Rafik Asadovile 35.000 krooni eest. Lisaks lepiti lepingu punktis 4 kokku, et notariaalne ostu-müügileping sõlmitakse hiljemalt kahe kuu jooksul maaklerilepingule allakirjutamisest. Et tugineda

§ 146lg.

1 toodud tähtajale, peab hagi sisuks olema võõrandamis- ja asjaõiguslepingust tulenevate kohustuste täitmine. Väites, et võõrandamislepingut ei ole vastavalt hageja tegelikule tahteavaldusele sõlmitud, oleks see olnud vastavalt

§ 13lg.

2 algusest peale kehtetu ning tehingust tulenevad nõuded puuduvad. Isegi juhul, kui hageja soovib tehingu kehtetuks tunnistamisel tugineda

§-le 97, siis

§ 99lg.

1 p. 1 alusel on nõue juba aegunud. Hageja seab võõrandamislepingu sõlmisel kahtluse alla kinnistu ostja heausksuse. Kõne all oleva lepingu sõlmimisel ei ole kostja kuritarvitanud

§ 138lg.

2 mõistes oma õigusi ega ole rikkunud ka oma kohustusi lepingupoolena, mistõttu ei ole mõeldav hea usu põhimõttele toetumine. Kostja heausksust tõendab ka asjaolu, et kostja omandas vaidlusaluse kinnistu hageja poolt palgatud maakleri vahendusel ning lähtus kinnistu ostmisel tehingu sõlmimise ajahetkel Hiiumaal kehtinud hoonestamata elamumaa keskmisest turuhinnast, mis on 10 kr/m² kohta.. Hageja on esitanud kohtule nõude tunnistada kehtetuks 1. aprillil 2005. a. sõlmitud leping. Kehtetuks saab tunnistada üksnes kehtivat lepingut (s. t. õiguslikult on hageja esitanud kohtule nõude tehingu tühistamiseks).

§ 99

sätestab tehingu tühistamiseks tähtaja 6 kuud tühistamise aluse põhjustanud asjaolu äralangemisest.

§ 99

on erinorm

§ 146lg.

1. Vaidlusalune tehing tehti
2. aprillil
3. a. ning hagiavaldus kannab
4. detsembri
5. a. kuupäeva. Seega on möödunud seaduses ettenähtud 6-kuuline tähtaeg, mille jooksul on isikul õigus tehingut tühistada.
6. aprilli
7. a. tehingu tühisus ei muudaks ebaõigeks kinnistusraamatu kannet. Ainuüksi tehingu tühisuse tuvastamine kohtu poolt ei anna seega alust kinnistusraamatu kande muutmiseks ja seega ei saa kohus tuvastada ka kostja vastava tahteavalduse tegemise kohustust. Hageja möönab ka ise, et tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Varasemalt ei ole hageja esitanud nõuet kinnistusraamatu kande muutmiseks ega ka alusetust rikastumisest tulenevat nõuet kinnistu tagastamiseks. Seega võib hageja poolt
8. mail
9. a. esitatud nõuet kinnistusraamatu kande muutmiseks vajaliku tahteavalduse kohustuse tuvastamiseks käsitleda alusetust rikastumisest tuleneva nõude 4 esitamisena kostja vastu, mis on täiesti uus nõue.

§ 151lg.

1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Vaidlustatud tehing toimus

1. aprillil
2. a., sellel hetkel pidi hageja saama ka teada oma väidetavast alusetust rikastumisest tulenevast nõudest. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude on hageja esitanud esmakordselt
3. mail
4. a. Seega on nõue esitatud rohkem kui kolme aasta möödudes ajahetkest, mil hageja sai oma väidetavast nõudest teada ja nõue on aegunud ning nõudel puudub mistahes õiguslik alus. Esimese astme kohtu otsus
5. juuni
6. a. vaheotsusega jättis Pärnu Maakohus hagi müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks aegumise tõttu rahuldamata. Kohtukulud jättis kohus hageja kanda. Kohus tühistas maakohtu
7. jaanuari
8. a. määrusega hagi tagamiseks vaidlusalusele kinnistule hageja kasuks seatud keelumärke. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg. 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle koha vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

§ 143kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb rahuldada, kuna hageja nõue on aegunud. Õiguslikult on hageja esitanud kohtule tehingu tühistamise nõude. Hageja väitel tegi ta tehingu seoses alkoholijoobega otsustusvõimetuna ja tegi ka selle endale kahjulikuna, müües kinnistu tunduvalt alla omahinna, ning tugineb

§ 13

lõigetele 1 ja 3.

§ 99

sätestab tähtaja tehingu tühistamiseks – 6 kuud tühistamise aluse põhjustanud asjaolu äralangemisest.

§ 99

on erinorm

§ 146lg.

1 suhtes. Tehing tehti

1. aprillil
2. a., hagiavaldus tehingu tühistamise nõudega kannab
3. detsembri
4. a. kuupäeva ja esitati kohtule
5. detsembril
6. a. Seega on möödunud seaduses ettenähtud 6-kuuline tähtaeg, mille jooksul on isikul õigus tehingut tühistada. Nõue on

§ 99lg.

1 p. 1 alusel aegunud ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus Hageja palub Pärnu Maakohtu otsuse tühistada ning jätta Rafik Asadovi taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Maakohus on kostjaga nõustunud selles, et õiguslikult on hageja esitanud kohtule tehingu tühistamise nõude. Kohus ei ole põhjendanud, mille põhjal ta sellise järelduseni on jõudnud. Kohtuotsusest ei nähtu, mille alusel ja missuguse

§ 99lg.

1 p. 1 või 2 ettenähtud asjaolu (ähvardus, vägivald, raskete asjaolude kokkulangemine, pettus, eksimus) on kohus võtnud aluseks 6-kuulise hagi aegumise tähtaja kohaldamisel. Hagi ei ole esitatud

§ 90lg.

1, §-de 92 – 94, § 96 või § 97 alusel. Hageja tegi endale kahjuliku tehingu, olles otsusevõimetu, ning tugineb nõudes

§ 13lõigetele 1 ja 3 ning § 146 lõikele 1.

Puudub alus esitada nõuet tehingu tühistamiseks ning hageja seda teinud ei ole. Esialgses hagiavalduses esitatud nõude sõnastus andis ehk võimaluse oletada, et seda saab käsitleda tehingu tühistamise nõudena. Hagis toodud faktilised asjaolud ja õiguslikud põhjendused tõendavad aga üheselt, et juba algusest peale on esitatud just nimelt tehingu tühisuse tunnustamise nõue. Kui kohus leidis, et nõue on ebaselge või ei vasta seadusele ning hagis esitatud faktilistele ja õiguslikele alustele, oleks kohus pidanud vastavalt TsMS § 392 lg. 1 punktile 1 tegema hagejale ettepaneku ebaselguse (vastuolu) kõrvaldamiseks. Hageja on oma nõuet selgelt väljendanud kui tehingu tühisuse tunnustamise nõuet. Ka kohtuotsuse resolutsioonist nähtub, et kohus on teinud vaheotsuse mitte tehingu tühistamise 5 hagis, vaid hagis tehingu tühisuse tunnustamiseks ning kinnistusraamatu kande muutmiseks tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks. Sellest tulenevalt on ebaõige ka kohtu järeldus, et vaidlus puudub asjaolus, et hageja poolt on esitatud nõue tehingu tühistamiseks. Nõuet tehingu tühistamiseks hageja esitanud ei ole, esitatud tehingu tühisuse tunnustamise nõude puhul aga

§ 99lg.

1 kohaldamisele ei kuulu. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ei ole õige ja tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 3 tühistada, tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks esimese astme kohtule. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusaluse tehingu tegid pooled

1. aprillil
2. a. ning et hagi esitas hageja kohtusse
3. detsembril
4. a. Maakohus leidis otsuses, et hageja on esitanud nõude tehingu tühistamiseks, ei ole aga oma taolist järeldust põhjendanud. Ka ei ole õige otsuse põhjenduses sisalduv tõdemus, nagu oleks vaidlustamata asjaoluks see, et tegemist on tehingu tühistamise nõudega. Nii on hageja ise pidanud oma vaidlusaluseid lepinguid puudutavat nõuet tehingute tühisuse tuvastamise nõudeks. Sõnaselgelt on hageja oma nõude selliselt formuleerinud
5. mai
6. a. kuupäeva kandvas ja
7. mail kohtule hagi täpsustamiseks esitatud avalduses (tl. 134). Et hageja soovib just tehingute tühisuse tuvastamist, on mõistnud
8. mai
9. a. istungil ka kostja, kes ei ole esitanud nõude täpsustamisele vastuväiteid (tl. 135). Esialgses hagiavalduses oli hageja küll sõnastanud oma nõude kui müügi- ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamise nõude, kuid ka selles avalduses oli hagi põhjendatud väitega hageja otsusevõimetusest vaidlusaluse tehingu tegemise ajal ning tuginetud

§ 13lõikele 1, mis näeb ette otsusevõimetuna tehtud tehingu tühisuse.

Seega oli hageja ka esialgses hagiavalduses pidanud silmas tehingu tühisust ning ainuüksi nõude ebaõnnestunud sõnastusest ei saanud järeldada, et tegemist on tehingu tühistamise nõudega. Seda enam, et tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele (

§ 98lg.

1), mitte hagi esitamisega kohtule. Tehingu tühistamiseks ja selle tühisuse tuvastamiseks on erinevad materiaalõiguslikud alused. Tehingu tühistamise mõiste on sätestatud

§ 90lõikes 1, milles esitatud aluste loetelu on ammendav.

Faktilistele asjaoludele, mis vastaksid ühelegi osundatud sättes loetletud tehingu tühistamise aluse tunnustele, ei ole hageja oma nõude alusena tuginenud. Kui maakohus leidis, et tegemist on tehingu tühistamise nõudega, siis oleks ta pidanud hageja nõude kvalifitseerima, tuvastades, millisele konkreetsele nõude alusele hageja nõue vastab. Maakohus seda ei teinud. Kohus on hageja nõude määratlemisel olnud ka ebajärjekindel, sest leidnud otsuse sissejuhatuses ja põhjenduses, et tegemist on lepingute kehtetuks tunnistamise nõudega, on kohus resolutsiooni kohaselt lahendanud hageja nõude lepingute tühisuse tunnustamiseks. Otsuse põhjendus ei sisalda järeldusi tehingute tühisuse tuvastamise nõude aegumise kohta. Et tegemist ei ole tehingu tühistamise nõudega, siis ei ole

§ 99vaidluse lahendamiseks asjakohane.

Siiski on ebaõige maakohtu järeldus, nagu oleks

§ 99

erinorm

§ 146lg.

1 suhtes, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Nii on

§-s 99 sätestatud tähtajad õigust lõpetavad, mitte aegumistähtajad, ja tegemist ei ole üld- ning erinormi vahekorraga. Hageja poolt tehingute tühisuse tuvastamiseks esitatud hagi on õigussuhte tuvastamiseks esitatud tuvastushagi, mis ei allu aegumisele. Siiski võib õigussuhte tuvastamiseks tuvastushagi esitamine iseenesest olla põhjendamatu. TsMS § 368 lg. 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kui tuvastatavast õigussuhtest tulenevad nõuded on 6 aegunud, võib hageja olla kaotanud õigusliku huvi õigussuhte tuvastamise vastu. Hageja soovis tuvastada vaidlusaluste tehingute tühisust, et teha kinnistusraamatusse kanne tema omandi kohta. Kinnistusraamatusse kande tegemiseks tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks esitatud nõude rahuldamata jätmise kohta ei sisalda maakohtu otsus üldse mingit põhjendust. Nii ei sisalda otsus põhjendust ka selle kohta, milline on selle nõude materiaalõiguslik alus ning kas see nõue on aegunud, samuti ei sisalda otsus faktilisi asjaolusid, millest võiks teha järeldusi nõude aegumise kohta. Et vaidluse peab esmalt lahendama esimese astme kohus (TsMS § 9 lg. 3), apellatsioonimenetluses ei ole aga võimalik tuvastada esmalt olulises ulatuses vaidluse lahendamiseks tähtsaid faktilisi asjaolusid, sest sel juhul oleks kassatsioonimenetluse eripära arvestades rikutud menetlusosaliste õigust tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale edasi kaevata, tuleb tsiviilasi saata kooskõlas TsMS § 656 lg. 1 punktiga 5 uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Margo Klaar Urmas Reinola Malle Seppik Kohtulahend parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2009 määrusega RESOLUTSIOON: 1. Parandada viga Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2009. a. kohtuotsuses ja lugeda selle sissejuhatuses, kirjeldavas osas ja resolutsioonis märgitud Pärnu Maakohtu otsuse kuupäevaks 2. juuli 2008. a. 2. Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.