Obsah (6)

§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 178

2-09-4591 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsivii

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik BAS (edaspidi hageja) esitas 04.02.2009 kohtule hagi JR`a (edaspidi kostja) vastu 75 953.20 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.01.2007 tarbijakrediidilepingu , mille alusel hageja andis kostjale 48 409.47 krooni krediiti, kostja kohustus aga tasuma nimetatud summa ja intressi 29,04% aastas. Kostja ei ole lepingust tulenevat maksekohustust täitnud. Hageja ütles 01.08.2007 avaldusega lepingu üles. Hageja esitas 06.11.2007 kostja ja käendaja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 94 470.40 krooni nõudes. Harju Maakohus tegi 10.01.2008 põhivõlgnikule ja käendajale makseettepaneku, mis on käendajale 29.08.2008 kätte toimetatud. 31.12.2008 Harju Maakohtu määrusega nõuti käendajalt sisse makseettepanekus nimetatud summa. Põhivõlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, millest tulenevalt ei saa põhivõlgniku suhtes maksekäsku teha. Seisuga 04.02.2009 võlgneb kostja hagejale 75 953.20 krooni, millest põhivõlg on 47 235.20 krooni, intress 6 402.82 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu 850 krooni ja seisuga 05.02.2009 viivis 21 465.18 krooni. Kohus on kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud 23.02.2009. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on osaliselt hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 31.01.2007 sõlminud tarbijakrediidilepingu . Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud ning leping on lõppenud hageja poolt lepingu ülesütlemisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on kokku leppinud intressimääras 29.04 % krediidisummalt ühe aasta kohta ning tulenevalt VÕS § 415 lg 2 2-09-4591 1 on hageja õigesti arvestanud viivisemääraks 29.04 % põhivõlalt aastas. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 05.02.2009 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 06.02.

1. Kohus leiab, et õiguslikult põhjendamata on võla sissenõudmisega seotud kulud 850 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulude nõude aluseks on üldtingimuste p 9.
2. Võla sissenõudmisega seotud kulu – kulud, mida laenuvõtja peab tasuma lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel – kujutab oma olemuselt lepingu rikkumisega seotud kahju. VÕS § 113 lg 5 kohaselt võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise. Eeltoodud seisukohti on väljendanud ka Riigikohus (19.12.2007 otsus nr 3-2-1-122-07, punkt 14). Kohtu hinnangul on üldtingimuste p 9.3 tühine tüüptingimus tulenevalt VÕS § 42 lg 3 p 5 ning VÕS § 113 lg 5, kuna ette nähtud hüvitis on ebamõistlikult suur ning teiselt lepingupoolelt on sellega võetud võimalus tõendada tegeliku nõudekirjade väljastamisega kaasnenud kulu suurust. Samuti on selle sättega kokku lepitud VÕS § 113 lg 5 sätestatust erinevalt, mis samas on aga tarbijat kahjustav. Hagi summas 75 103.20 krooni kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1 ja § 402 alusel.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub suuremas osas rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 472.35 krooni, hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 7 500 krooni, digitaalselt saadetud menetlusdokumentidest väljatrükkide tegemise tasu 100 krooni, kokku 8 072.35 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 8 072.35 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Meeli Kaur kohtunik 3