2-09-15843 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 12. mail 2009.a, kell 16.00, Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-09-15843 M

§ 163

); leppetrahvinõuded on ka sisuliselt põhjendamatud – OÜ Maldone Invest pole toime pannud lepingurikkumisi, millele leppetrahvinõuded on rajatud; leppetrahvinõuete suurus (EUR 200 000) on ebamõistlik ja kui taolised leppetrahvinõuded formaalselt eksisteeriksidki (mida OÜ Maldone Invest eitab), kuuluksid need kohtu poolt vähendamisele

§ 162alusel.

Vaidlus leppetrahvinõude olemasolu ja leppetrahvi mõistliku suuruse üle välistab pankrotimenetluse. Tegemist on vaidlusega, mis tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (PankrS § 15 lg 2 p 1); leppetrahvinõuete aluseks olev leping on allkirjastatud poolte poolt samaaegselt kahes erinevas versioonis ning poolte vahel puudub üksmeel, kumb variant kajastab lepingu tingimusi; OÜ-l Maldone Invest on usalduskahjunõue OÜ Haveli Invest (isik, kellelt on väidetavalt omandatud pankrotiavalduses nimetatud nõuded) vastu summas 4 035 873 krooni, mis ületab pankrotiavalduses märgitud nõudeid. Kui pankrotiavalduses märgitud nõuded eksisteeriksid (mida OÜ Maldone Invest eitab), saaks OÜ Maldone Invest rahuldada nõuded tasaarvestusega (

§ 171

lg 3); pankrotiavaldus on esitatud pahatahtlikult ja kohut eksitavalt – avaldaja on jätnud olulise info kohtule avaldamata. Avaldaja on jätnud avaldusele lisamata OÜ Maldone Invest ja OÜ Haveli Invest vahelise varasema kirjavahetuse, mis puudutab investeerimislepingut ja sellega seotud erinevaid õiguslikke aspekte ja mis kinnitab, et pooltel on nõuete üle vaidlus. Avalduses on kohtule esitatud eksitav ja alusetu väide, justkui poleks OÜ Maldone Invest arusaadavalt põhjendanud, miks ta lepingu täitmisele ei ole asunud (TsMS § 328 lg 1, 200 lg 1 ja 2). Faktiliste asjaolude kohaselt 2007.a novembris sõlmisid osaühing Haveli Invest (edaspidi Haveli 4 2-09-15843 või investor) OÜ Aldera Invest (edaspidi ka Aldera) ning OÜ Maldone Invest (edaspidi ka Maldone) investeerimislepingu (edaspidi ka leping) Moldova pealinnas Kishinevis asuva hotelli National hoone renoveerimiseks, kinnisvara arendamiseks ja hotelli majandamiseks (edaspidi projekt). Investeerimislepingu preambula p (C) ja 1.1 kohaselt oli investor põhimõtteliselt huvitatud omandama kokku 68% (kuuskümmend kaheksa protsenti) ühingu (Maldone) osakapitalist ja osadega esindatud häältest, olles nõus nimetatud osaluse eest tasuma kokku EUR 4 500 000 lepingus toodud eeltingimustel. Investoripoolne osaluse omandamine pidi toimuma läbi ühingu osakapitali suurendamise ja läbi ühingu olemasolevast osast osa müügi investorile. Haveli tegi Alderale EUR 450 000 suuruse ettemaksu Maldone osaluse eest.

1. veebruaril 2008.a sai Maldone Havelilt
2. veebruari 2008.a pretensiooni (edaspidi I pretensioon), milles Haveli tegi Alderale ja Maldonele ettepaneku asuda viivitamatult nõuetekohaselt täitma poolte vahel sõlmitud investeerimislepingut, s.h täita investeerimislepingu p-dest 2.1.8, 2.1.9 ning 3.1 tulenevad kohustused ning esitada
3. veebruariks 2008.a Havelile dokumentaalsed tõendid, mis kinnitaks, et: 1) Hotelli National alune maa on erastatud ja hoone on registreeritud lepingus nimetatud projektitütarühingu Moldova Tuur nimele (lepingu p 2.1.8); 2) Projektile on väljastatud vastavad projekteerimis- ja ehitusload (lepingu p 2.1.9); 3) on teostatud Maldone, Alfa Engineering OÜ ja Moldova Tuur finantsaruannete audiitorkontroll, Haveli poolt määratud audiitori poolt (lepingu p 3.1).
4. veebruari
5. a vastuses I pretensioonile avaldas Maldone, et Haveli etteheited on põhjendamatud, investeerimisleping on tühine kohustusliku notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu. Maldone põhjendas üksikasjalikult Haveli nõuete alusetust, s.h et projekti arendamine on takistatud objektiivsetel põhjustel ning tegi Havelile ettepaneku koostöö jätkamiseks astuda läbirääkimistesse uue investeerimislepingu ettevalmistamiseks ja sõlmimiseks, uue lepingu sõlmimata jätmisel aga hüvitada Haveli poolt teistele lepinguosalistele tekitatud usalduskahju. Samasisulise vastuse esitas Havelile ka Aldera. Kohe pärast kirjeldatud lahkheli tekkimist tagastas Aldera Havelile investeerimislepingu alusel tasutud ettemaksu EUR 450 000 (neljasaja viiekümne tuhande euro) ulatuses.
6. märtsil 2008.a said Maldone ja Aldera Haveli
7. märtsi 2008.a pretensiooni (edaspidi II pretensioon), milles Haveli esitas esmakordselt Maldonele ja Alderale solidaarse nõude 3 leppetrahvi tasumiseks summas EUR 200 000 ulatuses: EUR 50 000 – maa erastamata jätmise eest; EUR 50 000 – projekteerimis- ja ehitusõiguse saamata jätmise eest; EUR 100 000 – kahe audiitorhinnangu esitamata jätmise eest OÜ Maldone Invest, Alfa Engineering ning Moldova Tuur finantsaruannete suhtes seisuga 30.09.2007.a ja 31.12.2007.a. Haveli jättis II pretensioonis Maldone
8. veebruari
9. avastuse argumendid olulises osas tähelepanuta. Seejuures ei selgitanud Haveli ka seda, miks ta ei arvesta Maldone seletusi lepingu tühisuse ning projekti realiseerimist takistavate asjaolude kohta. Haveli II pretensiooni põhjendused on võetud aluseks ja kajastatud tervikuna ka VS Inkasso pankrotiavalduses. Lisaks esitas Haveli
10. märtsil 2008.a Alderale adresseeritud nõudes täiendava EUR 450 000 suuruse leppetrahvinõude.
11. aprilli 2008.a vastuses II pretensioonile avaldas Maldone, et ei nõustu II pretensioonis esiletoodud etteheidetega ning vaidleb leppetrahvi nõudele vastu. Maldone jäi
12. veebruari 2008.a vastuses esitatud seisukohtade juurde ning rõhutas, et investeerimisleping on tühine notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu. Lisaks jättis Maldone endale kooskõlas oma
13. veebruari 2008.a kirja punktiga 10.5 õiguse nõuda Havelilt tehingu ettevalmistamisega seotud usalduskahju hüvitamist. Sarnase vastuse esitas Havelile ka Aldera.
14. veebruaril 2009.a sai Maldone avaldajalt VS Inkassolt
15. veebruari 2009.a pretensiooni ja pankrotihoiatuse (edaspidi III pretensioon), milles VS Inkasso teatas Maldonele Havelilt 5 2-09-15843 eeldatava EUR 200 000 suuruse leppetrahvi nõude omandamisest, nõudis Maldonelt nimetatud leppetrahvi tasumist ning hoiatas kavatsusest esitada avaldus Maldone pankroti väljakuulutamiseks. VS Inkasso ja Haveli on sidusettevõtted, mõlemaid kontrollib täielikult Toonart Rääsk, kes on mõlema ühingu juhatuse liikmeks.
16. veebruari 2009.a ühises vastuses III pretensioonile kinnitasid Aldera ja Maldone, et vaidlevad jätkuvalt leppetrahvi nõudele vastu ning jäävad nende vastuväidete juurde, mis on esitatud Aldera
17. märtsi
18. a vastuses Haveli
19. veebruari 2008.a pretensioonile ning Aldera
20. aprilli 2008.a vastuses Haveli
21. märtsi 2008.a pretensioonile.
22. märtsil 2009.a esitas Aldera Haveli vastu nõude usalduskahju hüvitamiseks summas 4 435 368 krooni. Aldera nõude kohaselt sisaldas investeerimisleping Maldone osast osa müügi eellepingut. Investeerimislepingu lahutamatuks osaks olev Maldone osast osa müügi eelleping tuli sõlmida notariaalselt tõestatud vormis, mida pole tehtud ja mis tõi kaasa kogu investeerimislepingu tühisuse kohustusliku tehingu vormi järgimata jätmise tõttu. Haveli kui investeerimislepingu ettevalmistamiseks kohustunud pool peab hüvitama Alderale kahju, mis tekkis seetõttu, et viimane uskus, et leping on kehtiv. Haveli minetas kõik võimalused investeerimislepingu tühisusest tekkinud usalduskahju heastamiseks ja peab hüvitama 4 035 873 krooni suuruse usalduskahju. Kuivõrd VS Inkasso pankrotiavaldus põhineb täies ulatuses Haveli
23. märtsi 2008.a II pretensioonis esitatud argumentidel, jääb Maldone nende vastuväidete juurde, mis on esitatud Maldone
24. veebruari 2008.a vastuses ning Aldera ja Maldone
25. aprilli 2008.a vastustes Haveli II pretensioonile. Aldera ja Maldone vastuste sisu on VS Inkassole ja tema juhatuse liikmele Toonart Rääskile teada. VS Inkasso ja väidetav varasem võlausaldaja, investeerimislepingu pooleks olev Haveli on sidusettevõtted, mõlemaid kontrollib täielikult Toonart Rääsk, kes on ühtlasi mõlema ühingu juhatuse liikmeks. Poolte esindajad on pidanud läbirääkimisi vaidluse lahendamiseks, mis on praeguseks peatunud. Samad vastuväited on refereeritud ka allpool. Lisaks poolte varasemas kirjavahetuses esitatud vastuväidetele, tugineb Maldone täiendavalt sellele, et: leppetrahvinõuete suurus (EUR 200 000) on ebamõistlik ja leppetrahvinõue kuuluks kohtu poolt vähendamisele

§ 162alusel. Vastavat vaidlust saab lahendada ainult ja üksnes väljaspool pankrotimenetlust, hagimenetluses (Pankr

S § 15 lg 2 p 1); avaldaja varjas tahtlikult investeerimislepingu poolte vahelist kirjavahetust seoses VS Inkasso (OÜ Haveli Invest) leppetrahvinõuetega ning Maldone kirjalikke vastuväiteid, esitades kohtule teadvalt eksitava väite, et Maldone justkui pole arusaadavalt põhjendanud, miks ta lepingu täitmisele ei ole asunud (TsMS § 328 lg 1, 200 lg 1 ja 2). Pankrotiavalduse aluseks olevaid leppetrahvinõudeid ei eksisteeri, sest nad põhinevad tühisel lepingul. Leping on tühine kohustusliku notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu. Investeerimisleping sisaldas Maldone osast osa müügi eellepingut. Investeerimislepingu preambula p (C) ja 1.1 kohaselt on investor põhimõtteliselt huvitatud omandama kokku 68% (kuuskümmend kaheksa protsenti) ühingu (Maldone) osakapitalist ja osadega esindatud häältest, olles nõus nimetatud osaluse eest tasuma kokku EUR 4 500 000 lepingus toodud eeltingimustel. Investoripoolne osaluse omandamine pidi toimuma läbi ühingu osakapitali suurendamise ja läbi ühingu olemasolevast osast osa müügi investorile. Investeerimislepingu p-de 6.1 ja 6.2 kohaselt kohustus osanik (Aldera) müüma investorile tema nõudmisel enne ühingu osakapitali suurendamist või samaaegselt ühingu (Maldone) osakapitali suurendamisega ühingu (Maldone) osast osa nimiväärtuses EEK 20 800. Arvestades ühingu (Maldone) osakapitali suurendamisel investori poolt omandatavat osa pidi investor kokku eelpoolt nimetatud tehingute tulemusel omandama ühingu osa nimiväärtuses EEK 40 800, mis, arvestades ühingu tulevikus tekkivat osakapitali suurust EEK 60 000, pidi moodustama 68% ühingu osakapitalist ja osadega esindatud häältest. Ühingu (Maldone) osast osa müügilepingu sõlmimise kohustust ei pidanud 6 2-09-15843 tekkima, kui osanik (Aldera) ja ühing (Maldone) ei esita õigeaegselt investorile või tema määratud isikule kontrolli läbiviimiseks vajalikke dokumente, andmeid või informatsiooni, millisel juhul tähtaeg pidi pikenema kuni kontrolli reaalse lõpetamiseni. Investeerimislepingu p-d 1.2, 6.1 ja 6.2 kujutavad endast Maldone osast osa müügi eellepingut. Haveli ega VS Inkasso ei vaidlustanud varasemas kirjavahetuses ega ka mitte pankrotiavalduses Aldera ja Maldone väidet, et investeerimislepingu p-d 1.2, 6.1 ja 6.2 kujutavad endast osast osa müügi eellepingut.

§ 33

kohaselt on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis Investeerimislepingu lahutamatuks osaks olev Maldone osast osa müügi eelleping tuli sõlmida notariaalselt tõestatud vormis, mida pole tehtud ja mis tõi kaasa kogu investeerimislepingu tühisuse kohustusliku tehingu vormi järgimata jätmise tõttu. ÄS § 149 lg 4 kohaselt peavad osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Seda nõuet ei kohaldata Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamisel. ÄS § 152 lg 3 kohaselt peab osa jagamisel järgima äriseadustiku §-s 148 ja § 149 lõikes 4 ning §-s 150 sätestatut. Haveli ja hiljem VS Inkasso endi väitel sõlmisid pooled investeerimislepingu

1. novembril
2. a. Tol ajal ei olnud Maldone osad veel registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Seega laienes Maldone osa (osast osa) võõrandamislepingule, s.h müügi eellepingule notariaalselt tõestatud vorm. Haveli isegi möönis II pretensioonis, et investeerimisleping sisaldab kokkuleppeid, millele kohaldub kohustuslik notariaalne vorm. Nii nt õigustab Haveli leppetrahvi nõudeid sellega, et kõik investeerimislepingus sätestatud leppetrahvi tasumise kohustused on seotud investeerimislepingu punktidega, mille puhul ei ole tehingu notariaalne tõestamine nõutav. Sellega möönis Haveli, et investeerimislepingus on ka selliseid sätteid, mille kehtivuse eelduseks on notariaalne tõestamine.

§ 11

lg 3 ja 5 kohaselt kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Sellest tulenevalt pidanuks notariaalselt tõestatud vormis olema sõlmitud ka kokkulepped leppetrahvide kohta. Investeerimisleping ei ole sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehing seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tühine. Sellest tulenevalt on investeerimisleping (osast) osa müügi ja sellega seotud leppetrahvide osas tühine ega too kaasa õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 85 kohaselt ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Investeerimisleping on põhimõtteliselt jagatav kaheks osaks: (

1. i)suunatud emissiooni eellepinguks, millega Maldone ainuosanik Aldera loobub ÄS § 193 lg 3 alusel osade omandamise eesõigusest osakapitali suurendamisel Haveli kasuks ja osast osa müügi eellepinguks. Osast osa müügi eelleping on tühine. Investeerimisleping ei oleks sõlmitud ilma osast osa müügi eellepinguta. Ka seda ei ole Haveli ega VS Inkasso vaidlustanud. Osast osa omandamata poleks pooled saavutanud investeerimislepingu preambula p-s (C) ja p-s 1.1 nimetatud eesmärki jaotada ühingu osakapital vastavalt investeerimislepingus sätestatud osalusproportsioonile Maldone osakapitalis. Lepingu p-st 1.2.2 ja 6.1 kohaselt oli osast osa müük vältimatu tehing investori (Haveli) osaluse omandamiseks ja suurendamiseks 68 protsendini Maldone osakapitalist. Seega toob Maldone osast osa müügi eellepingu tühisus kaasa kogu investeerimislepingu tühisuse. Asjaolu, et Maldone osa hiljem (23. novembril 2007.
2. a)Eesti väärtpaberite keskregistris registreeriti, ei muuda olematuks seadusest tuleneva tehingu vorminõude rikkumist ega muuda tühist tehingut kehtivaks. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 1028

lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Maldone tegi

1. veebruari 2008 vastuse p-s 10.4 Alderale 7 2-09-15843 ettepaneku Haveli poolt investeerimislepingu alusel tasutud ettemaksu tagastamiseks põhjusel, et investeerimisleping on tühine vormi järgimata jätmise tõttu ning kuna Haveli on deklareerinud, et tal ei ole enam huvi investeerimislepingu täitmise vastu. Aldera nõustus Maldone ettepanekuga ja tagastas koheselt Havelile nimetatud ettemaksu EUR 450
2. Lepingu tühisus toob kaasa ka selle alusel esitatavate leppetrahvinõuete kehtetuse.

§ 163

kohaselt on lepingu kehtetuse korral kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta. Seega põhineb pankrotiavaldus leppetrahvinõuetel, mida ei eksisteeri. Haveli loovutas VS Inkassole olematud nõuded ja VS Inkassol puuduvad nõuded Maldone vastu. VS Inkasso pole tõendanud nõuete olemasolu. Pankrotiavaldus tuleb seega jätta rahuldamata kooskõlas PankrS § 15 lg 2 p-dega 1 ja 4 ning Maldone pankrotimenetlus tuleb jätta algatamata. VS Inkasso leppetrahvinõuded on ka sisuliselt alusetud. Maldone ja Aldera pole toime pannud lepingurikkumisi, mille eest VS Inkasso nõuab leppetrahvide tasumist. Maldone ja Aldera ei pea tasuma Havelile (VS Inkassole) lepptrahvi maa erastamise venimise eest, kuna nad pole garanteerinud Havelile, et projekti alune maa erastatakse igal juhul hiljemalt 1. märtsil 2008.a või muu kindla tähtaja jooksul.

§ 24

lg-te 1 ja 3 kohaselt võib lepingupool olla lepinguga kohustatud saavutama teatud tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Kui lepingus ei ole otse väljendatud, kas lepingupool on kohustatud teatud tulemuse saavutama või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku, tuleb selle väljaselgitamisel arvestada muuhulgas lepingus kohustuse väljendamise viisi ja loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust. Aldera või Maldone pole lepingus garanteerinud ning Alderalt ja Maldonelt kui Eesti äriühingutelt ei saanud mõistlikult oodata, et nad tagaksid Moldova ametiasutuste poolt läbiviidava haldusmenetluse – maa erastamise – positiivse tulemuse ja võtaksid endale Haveli ees varalise vastutuse selle tulemuse mittesaavutamise puhuks. Investeerimislepingust tuleneb Aldera ja Maldone kohustus teha maa erastamiseks ning projekteerimis- ja ehituslubade väljastamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Pooled ei ole kokku leppinud ning poolte vahel sõlmitud investeerimislepingu tingimuste sõnastus ei anna alust väita, et Maldone ja/või Aldera oleks garanteerinud ja võtnud endale kohustuse saavutada leppetrahvi ähvardusel maa erastamise ja/või projekteerimis- ja ehituslubade väljastamise igal juhul hiljemalt

1. märtsil
2. a või muu kindla tähtaja jooksul ning et maa erastamata jätmise korral oleks Maldone ja/või Aldera kohustatud tasuma Havelile leppetrahvi, sõltumata maa erastamata jätmise põhjusest. Seega Haveli seisukoht, et Aldera ja Maldone kinnitasid ja avaldasid, et maa erastatakse ning registreeritakse kehtivate seaduste kohaselt Moldova Tuur nimele
3. märtsiks
4. a või mõneks muuks kindlaks tähtpäevaks, on ekslik. Üldtuntud on tõsiasi, et maa erastamine on keerukas protsess, mille kulgemine ja tulemused sõltuvad suures osas haldusorganite, antud juhul Moldaavia asutuste tegevusest ja diskretsioonist, samuti kohalikest iseärasustest, sealsete ametiasutuste haldustavadest ja -suutlikkusest, mida Maldone ja Aldera mõjutada ei saa. Projekt pälvis Moldovas avalikkuse tähelepanu ja sellest sai koguni poliitiliste spekulatsioonide objekt, mis takistas projekti arendamist vastavalt algselt kavandatud graafikule. Maldone ja Aldera tegid kõik endast oleneva maa erastamise menetluse algatamiseks ja positiivseks lahendamiseks. Vastavalt Moldovas praktiseerivate konsultantide selgitustele võtab Moldovas maa erastamise protseduur reeglina 2-3 kuud kõigi vajalike dokumentide esitamisest arvates. Erandjuhul võib maa erastamine venida 1 aastani.
5. mail 2007.a vastu võetud Moldaavia Vabariigi avaliku omandi haldamise ja erastamise seaduse §-ga 53 on tühistatud dokumendid, mille alusel erastatud objektide ja eraettevõtete omanikud valdavad ja kasutavad nende juurde kuuluvaid maatükke, v.a rendilepingud. Sellest tulenevalt, peab Moldova Tuur seadustama uuesti õiguse maale, mis kuulub Moldova Tuur omandis olevate hoonete juurde. Moldovas praktiseerivate konsultantide kinnitusel on maa erastamise eeldusteks maa kasutusõiguse ümbervormistamine vastava rendilepingu sõlmimise teel. Moldova Tuur on esitanud pädevatele asutustele kõik dokumendid ja teinud kõik toimingud, mis on vajalikud maa rendilepingu sõlmimiseks ja selle erastamiseks. Pädevad ametiasutused ei ole Moldova Tuur poolt esitatud dokumente veel läbi vaadanud ega lahendanud maa erastamise taotlust. Maldone ja Aldera ei 8 2-09-15843 vastuta Moldova ametiasutuste tegevusetuse tõttu. Maldone ja Aldera ei saa sundida Moldova ametiasutusi erastama viivitamatult hotelli arendamiseks vajalikku maad Moldova Tuuri omandisse ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa seda Maldonelt ja Alderalt ka oodata. Maldone ja Aldera on korduvalt teatanud Havelile maa erastamise üksikasjadest ning Moldaavia ametiasutuste tegevusetusest maa erastamise avalduse läbivaatamisel. Haveli juhatuse liige Toonart Rääsk kohtus Kišinjovi linnapeaga maa erastamise küsimuste arutamiseks ning on väga hästi teadlik maa erastamise arengutest ning asjaolust, et Maldone ja Aldera on teinud kõik toimingud, mis on vajalikud maa rendilepingu sõlmimiseks ja selle erastamiseks. Investeerimislepingu p 15.1 kohaselt ei kanna pool vastutust lepingu rikkumise eest juhul, kui kohustuste täitmine on põhjustatud ettenägematusest või poole tegevusest mitteolenevatest asjaoludest, st vääramatust jõust. Moldaavia ametiasutuste tegevusetus Moldova Tuur maa erastamise avalduse läbivaatamisel on käsitletav ettenägematuse ja vääramatu jõuna, mis välistab vastutuse maa erastamise tähtaja väidetava rikkumise eest. Haveli poolne maa erastamise ning projekteerimis- ja ehitusõiguse vormistamise käsitlus II pretensioonis kinnitab, et Maldone ja Aldera ei garanteerinud Havelile investeerimislepingus, et maa erastatakse ning projekteerimis- ja ehitusload vormistatakse igal juhul hiljemalt
6. märtsil 2008.a või muu kindla tähtaja jooksul. Nii märgib Haveli II pretensioonis, et Aldera ja Maldone pidid korraldama äriühingule Moldova Tuur omandiõiguse alusel kuuluvate Projektide aluse maa erastamise enne
7. märtsi 2008.a, samuti korraldama äriühingule Moldova Tuur projekteerimis- ja ehituslubade väljastamise. Haveli poolne investeerimislepingu tõlgendus maa erastamise ning projekteerimis- ja ehituslubade taotlemise osas, eriti Haveli poolt kasutatav termin „korraldama“ kinnitabki seda, et Aldera ja Maldone kohustusid tegutsema äriühingu Moldova Tuur huvides maa erastamise ning eelviidatud lubade saamise eesmärgil. Niisugusele kohustuse sisule viitab ka kokkulepitud teenuste iseloom, kuna maa erastamise ning projekteerimis- ja ehituslubade väljastamise menetlus eeldab Moldova ametiasutuste tegevust. Aldera ja Maldone on teinud kõik mõistliku maa erastamiseks ning on korraldanud esialgsete projekteerimis- ja ehitusõiguste saamise, mis oleksid küllaldased projekti arendamiseks vastavalt investeerimislepingule Haveli osavõtul. Maldone ja Aldera pole garanteerinud Havelile, et projektile väljastatakse projekteerimis- ja ehitusload igal juhul hiljemalt
8. märtsil
9. a või muu kindla tähtaja jooksul. Maldone pole garanteerinud Havelile ka projekteerimis- ja ehituslubade saamist. Sarnaselt maa erastamisega on projekteerimis- ja ehituslubade saamise protseduur keerukas protsess, mille kulgemine ja tulemused sõltuvad suures osas haldusorganite, antud juhul Moldaavia asutuste tegevusest ja diskretsioonist. Pealegi ei saanud Aldera ja Maldone kuidagi vormistada projekteerimis- ja ehituslubasid, lahendamata eelnevalt projekti aluse maatüki ning sellel paiknevate ehitiste kuuluvuse ja kasutusõiguse aluse ja kehtivuse tähtajaga seonduvat. Faktilistel asjaoludel ei põhine Haveli ja VS Inkasso etteheide, et Maldone ja Aldera ei saanud projekteerimis- ja ehitusõigust. Maldonel ja Alderal on olemas esialgsed projekteerimis- ja ehitusõigused, mis oleksid küllaldased projekti arendamiseks vastavalt investeerimislepingule Haveli osavõtul. Aldera ja Maldone ei rikkunud Maldone, Alfa Engineering OÜ ja Moldova Tuur finantsaruannete audiitorhinnangu esitamise kohustust. Maldone ei nõustu Haveli seisukohaga, et Aldera ja Maldone on rikkunud Maldone, Alfa Engineering OÜ ja Moldova Tuur finantsaruannete audiitorhinnangu esitamise kohustust. Finantsaruannete audit on viibinud Haveli süül. Kooskõlas investeerimislepingu p-ga 3.1 kohustuvad osanik ja ühing tellima investori poolt määratud rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorbüroolt audiitorhinnangu ühingu (Maldone), Alfa Engineering OÜ ja Moldova Tuur finantsaruannetele. Lepingu p-de 3.2 ja 3.3 kohaselt määrab kontrolli teostaja, kontrolli ulatuse ja põhjalikkuse investor (Haveli). Haveli võttis II pretensioonis sisuliselt omaks asjaolu, et vastupidiselt investeerimislepingu p-dele 3.1-3.3, ei ole Haveli määranud rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorbürood Maldone, Alfa Engineering OÜ ja Moldova Tuur finantsaruannete kontrollimiseks ja hindamiseks. Seejuures ei avaldanud Haveli ei I ega II pretensioonis ega hilisemas kirjavahetuses, kas ja keda ta soovis määrata audiitoriks aruandluse kontrollimiseks. Maldone ja Aldera on korduvalt teinud Havelile ettepaneku audiitori 9 2-09-15843 määramiseks ja edastanud audiitorühingute KPMG ja Deloitte Touche Tohmatsu hinnapakkumised audiitorkontrolli läbiviimiseks investeerimislepingus sätestatud ulatuses. Sellest hoolimata hoidus Haveli audiitori määramisest kõrvale, millega tegi võimatuks investeerimislepingu täitmise ning asjasse puutuvate ühingute finantsaruannete kontrolli investori (Haveli) poolt määratud isiku poolt. Ka pretensioonis ei nimetanud Haveli audiitorit, kes oleks õigustatud kõnealust kontrolli Haveli huvides läbi viima. Seega on lepingu p-s 3 sätestatud audiitorkontroll viibinud Haveli süül. Haveli II pretensiooni väide, et Aldera ja/või Maldone pidanuks ise valima audiitori aruandluse kontrollimiseks on vastuolus investeerimislepingu eesmärgi ja audiitorkontrolli läbiviimist reguleerivate sätetega. Ekslik on Haveli seisukoht, et investeerimislepingu p 3 sisaldab lahtist lepingutingimust audiitori isiku osas. Audiitorkontrolli läbiviimist reguleerivad sätted on piisavalt täpsed ja pooled ei jätnud mõnedes audiitorkontrolli läbiviimise tingimustes kokku leppimata. Investeerimislepingu p-dest 3.1, 3.2 tuleneb üheselt, et audiitorkontrolli läbiviija, samuti audiitorkontrolli põhjalikkuse ja ulatuse määrab Investor. Lepingu p-de 3.3 ja 3.4 kohaselt on investoril või tema poolt määratud audiitoril õigus tutvuda kogu vajaliku informatsiooni ja dokumentatsiooniga, samuti on investoril või tema määratud isikul õigus nõuda dokumentide ja andmete esitamist. Investeerimislepingu sätted on piisavalt konkreetsed ega jäta midagi lahtiseks, kuna leping sätestas üheselt, et audiitori pidi määrama investor. Seega on Haveli viited

§-le 26 asjakohatud. Ka juhul, kui audiitori määramist puudutavad investeerimislepingu sätted oleks käsitletavad lahtise tingimusena, ei oleks Havelil alust väita, et kooskõlas

§ 26

lg-ga 7 oleks Aldera ja Maldone pidanud määrama lahtise tingimuse, valides audiitorbüroo omal äranägemisel. Haveli viidatud

§ 26lg 7 ei sätesta teise poole kohustust lahtise tingimuse määramiseks.

Teine pool ei ole kohustatud ise määrama lahtist tingimust õigustatud poole asemel. Seega tulenevalt

§ 26lg-st 7 ei pidanud Aldera või Maldone määrama audiitorbürood ise.

Pealegi ei muuda lahtise tingimuse määramata jätmine olematuks Haveli kui võlausaldaja vastuviivitust audiitorkontrolli läbiviimise osas ega sellest tulenevaid õiguslikke tagajärgi. Alderalt ja Maldonelt ei saanud mõistlikult oodata, et nad ise määravad audiitori ja audiitorkontrolli ulatuse Haveli huvides. Investeerimislepingus sätestatud audiitorkontroll ei olnud vajalik mitte Alderale või Maldonele, vaid esmajoones Havelile, kellele oli kooskõlas lepingu p-ga 3.2 tagatud võimalus veenduda kontrolli läbiviimise teel, et Projekti kaasatud ühingute tegevuses ja aruandluses ei esine „olulisi negatiivseid asjaolusid, mida investorile seni ei olnud avaldatud”. Seega pidi Haveli kui investor määrama, kes on tema jaoks usaldusväärne ja pädev spetsialist raamatupidamisliku, õigusliku ja audiitorkontrolli läbiviimiseks ning kui suures ulatuses kontroll läbi viia, tagamaks Havelile kui investorile selle tulemuste veenvus ja piisavus. Haveli hoidus audiitori ja audiitorkontrolli ulatuse määramisest kõrvale, millega tegi võimatuks investeerimislepingu täitmise ning asjassepuutuvate ühingute finantsaruannete kontrolli. Kuivõrd Haveli oli vastuviivituses, siis vastavalt

§ 119

lg-le 1 ja 101 lg-le 3 ei saa ta tugineda audiitorhinnangu esitamata jätmisele.

§ 119

lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga.

§ 101

lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumine põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kuivõrd Haveli ei määranud kooskõlas investeerimislepingu p-dega 3.1-3.3 rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorbürood Maldone, Alfa Engineering OÜ ja Moldova Tuur finantsaruannete kontrollimiseks ja hindamiseks ja sellega oli vastuviivituses, ei vastuta Maldone ja Aldera audiitorkontrolli läbiviimata jätmise eest. Lisaks juhib Maldone investori tähelepanu asjaolule, et audiitori nimetamata jätmine kujutab endast investeerimislepingu olulist rikkumist, mille puhul peab investor kooskõlas tema enda pretensioonis osundatud lepingu p-ga 13.2 tasuma Maldonele ja Alderale kummalegi EUR 50 000 (viiskümmend tuhat eurot). Leppetrahvinõuete suurus (EUR 200 000) on ebamõistlikult suur ja leppetrahvinõude kehtivuse 10 2-09-15843 korral kuuluks summa vähendamisele

§ 162alusel, milline vaidlus saab olla ainult ja üksnes hagimenetluse esemeks.

Maldonelt nõutav leppetrahv EUR 200 000 (EEK 3 129 320) on ebamõistlikult suur.

§ 162

lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Antud juhul ei saaks mõistlik leppetrahv mingil juhul ületada 25 000 krooni ning ka selle saaks Maldone tasaarvestada oma kahjunõudega. Projekti ärajäämisest ei tekkinud Havelil otsest kahju. Haveli pole ka väitnud ega nõudnud kahju hüvitamist seoses projekti edasilükkamise või ärajäämisega. Haveli poolt tasutud ettemaks on Havelile tagastatud kohe pärast lahkheli ilmsiks tulekut. II pretensioonis kinnitas Haveli, et tema ei ole huvitatud investeerimislepingu täitmisest ega projekti realiseerimisest. Kuivõrd Havelil puudub huvi projekti realiseerimise vastu ning Haveli ei toetanud Maldone

1. veebruari
2. a kirjas sisalduvat ettepanekut uue investeerimislepingu sõlmimiseks, ei ole Havelil ka mingit mõistlikku põhjust pretensioonide esitamiseks seoses projekti realiseerimise venimisega, iseäranis projekti aluse maa erastamata jätmise või projektiühingute finantsaruannete audiitorkontrolli teostamata jätmisega. Võttes arvesse asjaolu, et Havelile on tagastatud tema poolt tühise investeerimislepingu alusel tasutud ettemaks EUR 450 000 ulatuses, on poolte vahelised suhted seoses Haveli huvi puuduse ja ettemaksu tagastamisega lõppenud. Arvestades jooksvat majanduskriisi ning pankade eriti konservatiivset laenupoliitikat, oleks projekti arendamine Moldovas, kus valitseb suhteliselt ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord, eelmisel aastal suure tõenäosusega seiskunud ning investeeringute tagasiteenimine määramata tulevikku edasi lükkunud ebapiisava finantseerimise tõttu, s.t ka siis, kui maa oleks erastatud, kõik vajalikud haldusload saadud ja finantsaruanded kontrollitud. Kui leppetrahvinõuded eksisteerikski (mida Maldone eitab), kuuluks vaidlus leppetrahvi mõistliku suuruse üle lahendamisele väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotimenetluse algatamiseks pole alust. Lepinguosalised on allkirjastanud Haveli poolt ette valmistatud lepingu samaaegselt kahes erinevas versioonis ning lepinguosaliste vahel puudub üksmeel, kumb variant kajastab lepingu tingimusi, s.h kohustuste täitmise tähtaegu. Alusetud on Haveli ja VS Inkasso pretensioonide väited maa erastamise, projekteerimis- ja ehitusõiguse saamise ning Maldone, Alfa Engineering OÜ ja Moldova Tuur finantsaruannete audiitorhinnangu esitamise tähtaegade kohta. Haveli pretensioonide ning VS Inkasso pankrotiavalduse kohaselt on Maldone ja Aldera justkui kohustatud maad erastama ning projekteerimis- ja ehitusõiguse saama hiljemalt
3. märtsil 2008.a. Ühtlasi väidavad Haveli ja VS Inkasso, et Maldone ja Aldera pidid esitama Havelile hiljemalt
4. detsembril 2007.a audiitorhinnangu Maldone, Alfa Engineering OÜ ja Moldova Tuur finantsaruannetele seisuga 30.09.2007.a ning hiljemalt
5. veebruaril 2008.a esitama audiitorhinnangu samade ühingute finantsaruannetele seisuga 31.12.2007.a. Maldone käsutuses oleva, Haveli poolt ettevalmistatud, pooltele allakirjutamiseks esitatud ning lepingu kõigi poolte poolt allkirjastatud leping ei näe ette selliseid kohustusi. Maldone käsutuses oleva investeerimislepingu p 2.1.8 kohaselt erastatakse maa ning registreeritakse kehtivate seaduse kohaselt Moldova Tuur nimele enne käesolevas lepingus sätestatud tähtaja möödumist, kusjuures kõik nimetatud kohustuste täitmisega seotud kulud kannab Omanik. Maldone juhtis Haveli tähelepanu lepingu eksemplaride, s.h kohustuste täitmise tähtaegade erinevusele juba esimeses vastuses I pretensioonile, kuid Haveli ja VS Inkasso püüavad järjekindlalt minna Haveli nõustajate poolt ette valmistatud lepingu eksemplaride erinevuse küsimusest vaikimisi mööda. Pooltel puudub üksmeel, kas ja millised tähtajad poolte poolt kokku lepitud on, mis annab tunnistust lepingul põhinevate nõuete ebaselgusest ja välistab pankrotiavalduse rahuldamise. Leppetrahvinõuded on ilmselgelt vastuolus hea usu põhimõttega, VS Inkasso esindajad käituvad nõuete esitamisel pahatahtlikult. Avaldaja varjas pankrotiavalduses poolte vahelist kirjavahetust, millest nähtub vaidlus nõude üle. Haveli ja VS Inkasso käitumine Aldera ja Maldone suhtes seoses leppetrahvinõuetega annab tunnistust sellest, et VS Inkasso püüavad maksma panna teadvalt põhjendamatu nõude kohtu eksitamise teel. Esmajoones rõhutab Maldone, et VS Inkasso 11 2-09-15843 jättis pankrotiavaldusega esitamata pooltevahelise kirjavahetuse seonduvalt VS Inkasso (OÜ Haveli Invest) leppetrahvinõuetega. VS Inkasso jättis kohtule esitamata Maldone vastused Haveli ja VS Inkasso pretensioonidele, millest nähtub Maldone õiguslik positsioon pankrotiavalduse aluseks olevate leppetrahvinõuete suhtes ja millest on ilmne, et poolte vahel on nõuete osas tsiviilõiguslik vaidlus. Esitades kohtule teadvalt eksitava väite, et Maldone justkui pole arusaadavalt põhjendanud, miks ta lepingu täitmisele ei ole asunud, püüdis VS Inkasso ilmselt tekitada eksliku mulje, et poolte vahel ei ole vaidlust pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete kehtivuse üle ning justkui oleks VS Inkasso nõuded selged. Aldone arvates on tegemist õiguste kuritarvitamisega. TsÜS § 138 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. TsMS § 200 lg 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Haveli ja VS Inkasso on käitunud Aldera ja Maldone suhtes pahauskselt ka varem – juba I pretensiooni esitamisel.
6. veebruariga 2008.a kuupäevastatud pretensioonis, mis on saadetud Maldonele ümbrikul olevast postitemplist nähtuvalt neljapäeval,
7. veebruaril 2008.a, nõudis Haveli investeerimislepingu täitmist kinnitavate dokumentide esitamist juba esmaspäevaks,
8. veebruariks 2008.a. Taolise ebamõistliku nõude esitamine lepingupartneri vastu ei olnud kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ning andis tunnistust sellest, et Haveli tegutses eesmärgipäraselt selleks, et pretensiooni adressaat Maldone sattus viivitusse pretensioonis esile toodud nõuete täitmisega isegi juhul, kui oleks soovinud neid täita täies ulatuses. Tegelikult edastati Haveli pretensioon Maldonele alles
9. veebruaril 2008.a, s.t pärast pretensioonis määratud tähtaja möödumist. Haveli I pretensiooni vorm, retoorika ja nõuete sisu pakkus Maldonele ebameeldiva üllatuse ja kutsus esile arusaamatust Haveli tegelike eesmärkide osas. Poolte vaheline investeerimisleping oli suunatud pikemajalisele koostööle suuremahulise rahvusvahelise projekti arendamiseks, mille lõpuleviimisel pidid Haveli ja Aldera Maldone osanikena juhtima heauskses koostöös selle ühingu tegevust, korraldades ühtlasi ka Moldovas asuva hotellimajandust. Pretensiooni hulgalised viited leppetrahvi sätetele ning kohtusse pöördumise ähvardus annavad tunnistust sellest, et Haveli ei soovinud tegutseda investorina ega panustada Moldovas asuva hotelli arendamisse, vaid Haveli tegevus oli algusest peale suunatud näilike eelduste loomisele alusetute sanktsioonide rakendamiseks. Ka hilisemas kirjavahetuses eirasid Haveli ja VS Inkasso Aldera ja Maldone seisukohti ja ettepanekuid, vaid nõudsid järjekindlalt leppetrahvide tasumist ebamõistlikult suures ulatuses. Muuhulgas ei ole Haveli kuidagi reageerinud ettepanekule läbirääkimiste uuendamiseks, projekti realiseerimise plaani tegelikkusega vastavusse viimiseks ning investeerimislepingu sõlmimiseks nõuetekohases, notariaalselt tõestatud vormis. Pealegi hoidus VS Inkasso kõrvale Aldera ja Maldone
10. märtsi 2009 vastuse kättesaamisest III pretensioonile. VS Inkassole tema enda poolt avaldatud aadressil tähitult saadetud kiri tuli tagasi, märkega, et saaja ei asu nimetatud aadressil. Maldone esindaja küsis täiendavalt VS Inkassolt ja tema esindajatelt VS Inkasso õiget aadressi, kuid vastutust kirjale ei ole saanud. Haveli ja VS Inkasso käitumine leppetrahvinõude esitamisel annab tunnistust sellest, et avaldaja kasutab pankrotivaldust pahatahtlikult eesmärgiga avaldada Maldonele survet ja tekitada viimasele kahju. Eelistung Eelistungil jäi võlausaldaja esindaja pankrotiavalduse juurde ja taotles pankrotimenetluse algatamist. Võlgniku esindaja jäi esitatud vastuväidete juurde. Kõik need vastuväited juba aasta tagasi esitatud, siis kui vaidlus tekkis. Võlgnik esitas vastunõude ja sellele ei ole vastaspool kirjalikult vastu vaielnud. Pankrotimenetluses tuleb selge nõue esitada, kuid seda täna ei ole. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega, kuulanud ära võlausaldaja ja võlgniku esindajate selgitused, leiab, et Osaühingu Maldone Invest pankrotimenetlus tuleb jätta 12 2-09-15843 algatamata. Kohus tuvastas, et võlausaldaja on esitanud pankrotiavalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, seoses
11. novembri 2007.a. OÜ Aldera Invest, OÜ Haveli Invest ja OÜ Maldone Invest vahel sõlmitud investeerimislepingust, mille kohaselt lepiti kokku Moldova pealinnas Kishinevis asuva hotelli National hoone renoveerimises, kinnisvara arendamises ja hotelli majandamises, tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu tekkinud õigusest nõuda leppetrahvi.
12. veebruaril 2009.a. nõude loovutamise lepingu alusel loovutas OÜ Haveli Invest VS Inkasso OÜ-le nõude OÜ Maldone Invest vastu summas 200 000 eurot, mis tuleneb
13. novembril 2007.a. sõlmitud investeerimislepingust. Investeerimislepingu preambula p (C) ja 1.1 kohaselt oli OÜ Haveli Invest huvitatud omandama kokku 68% OÜ Maldone Invest osakapitalist ja osadega esindatud häältest, olles nõus nimetatud osaluse eest tasuma kokku 4 500 000 eurot lepingus toodud eeltingimustel. Investoripoolne osaluse omandamine pidi toimuma läbi ühingu osakapitali suurendamise ja läbi ühingu olemasolevast osast osa müügi investorile. Investeerimislepingu punkti 2.1.
14. kohaselt OÜ Aldera Invest ning OÜ Maldone Invest kinnitasid ja avaldasid, et äriühingule Moldova Tuur omandiõiguse alusel kuuluvate projektide (so hotelli National ja ärihoone) alune maa erastatakse ning registreeritakse kehtivate seaduste kohaselt Moldova Tuur nimele enne sätestatud tähtaega, kusjuures kõik nimetatud kohustuste täitmisega seotud kulud pidi kandma OÜ Aldera Invest. Investeerimislepingu punktis 2.1.
15. järgi OÜ Aldera Invest ning OÜ Maldone Invest kinnitasid ja avaldasid, et äriühingule Moldova Tuur väljastatakse enne sätestatud tähtaega Moldaavia vastavate riigi- või kohalike organite poolt vastavas vormis projekteerimis- ja ehitusõigus projektide teostamiseks investori poolt heakskiidetud mahus ning kujul (mahus vähemalt 65 000 m2). Investeerimislepingu punktis 3.
16. oli poolte vahel täiendavalt kokku lepitud, et OÜ Aldera Invest ning OÜ Maldone Invest kohustuvad tellima Osaühingu Haveli Invest poolt kooskõlastatud rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorbüroolt audiitorhinnangu OÜ Maldone Invest, Alfa Engineering ning Moldova Tuur finantsaruannetele seisuga 30.09.2007.a ning esitama nimetatud audiitorhinnangu tulemused Osaühingule Haveli Invest hiljemalt 31.12.2007.a. Samuti kohustusid OÜ Aldera Invest ning OÜ Maldone Invest tellima Osaühingu Haveli Invest poolt kooskõlastatud rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorbüroolt audiitorhinnangu OÜ Maldone Invest, Alfa Engineering ning Moldova Tuur finantsaruannetele seisuga 31.12.2007.a. ning esitama nimetatud audiitorhinnangu tulemused Osaühingule Haveli Invest hiljemalt kolmkümmend