2-07-39540/17

2-07-39540 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL OSAOTSUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg

1. detsember 2008.a. Tsiviilasja number 2-07-39540 Tsiviilasi L T hagi P T vastu väljamõistetud elatise suurendamise ja ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja L T (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja esindaja jurist Nancy Vojeikin Kostja P T (isikukood xxx, elukoht xxx). Kostja esindaja jurist Roman Maksimenko esindajad Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. detsember
3. a. Tallinnas avalikul kohtuistungil Kohtuistungil viibisid hageja L T, tema esindaja Nancy Vojeikin, kostja P T ja tema esindaja Roman Maksimenko. RESOLUTSIOON
4. Hagi rahuldada.
5. Muuta Harju Maakohtu 04.01.2007.a. määrusega kindlaksmääratud ja tütre D T ülalpidamiseks L T kasuks P T poolt makstava elatise suurust ja välja mõista elatis 3500.- (kolm tuhat viissada) krooni igakuiselt tütar D T - sünd.xxx.a. ülalpidamiseks alates 05.11.2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. xxx.a. L T kasuks. Kohtukulude jaotus 2 Jätta menetluskulud poolte endi kanda. . Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja ühine tütar D T on sündinud xxx.a. ja elab peale vanemate lahutust koos emaga. Harju Maakohtu 04.01.2007.a. määrusega on kinnitatud poolte vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt P T maksab poolte ühise tütre ülalpidamiseks elatist 2000 krooni kuus. Kostja ülalpidamiskohustust ei täida ja hageja leiab, et kokkulepitud summast ei piisa täisväärtusliku inimese kasvatamiseks. Kuna laps on vanemate abielu ajal olnud majanduslikult hästi kindlustatud ja õppinud erakoolis, ei pea hageja põhjendatuks, et lapse elukorraldus peaks peale vanemate lahutust muutuma. Taotleb muuta kindlaksmääratud elatise suurust ja välja mõista kostjalt elatis tütre ülalpidamiseks 5000 krooni kuus. Lapse kulutused kuus moodustavad 8000 krooni, millest 4500 kulub toidule, 1000 riietele, kulutused inglise keele õppele 1194 krooni, iluuisutamisele 200 krooni, muusikaringile 560 krooni, kultuuriüritustele 300 krooni, taskuraha 750 krooni ja eluasemekuludeks 724 krooni kuus. Kulutused on tervishoiule, transpordile ja koolitarvetele. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Hageja poolt näidatud lapse kulutused on ülepaisutatud. Söögile ja riietusele võib teha tunduvalt väiksemaid kulutusi. Kulutused inglise keelele, muusikale, ujumisele ja taskurahale on mittevajalikud ja põhjendamata. Oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda maksta suuremat elatist, sest käesoleval ajal tema kulutused ületavad sissetulekuid. Leiab, et suudab tütre ülalpidamiseks maksta elatist seaduses ettenähtud minimaalsuuruses. Tasub pangalaene nelja laenulepingu alusel. Arvestades tema enda kulutustega elukindlustusele, samuti kommunaal-, side – ja transpordikulutusi, moodustavad kostja kulutused kuus iseendale üle 25 000 krooni. Täiendavalt on vaja toetada ka elukaaslase kahte last. Kohtu põhjendused ja järeldus Perekonnaseaduse § 60 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 sätestab, et kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lg.4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. P T maksab elatist poolte ühise tütre D ülalpidamiseks vastavalt Harju Maakohtu 04.01.2007.a. määrusega kinnitatud kokkuleppele 2000 krooni kuus. Kuna kostja ei ole kohustust regulaarselt täitnud, on tekkinud võlgnevus ja määrus on hageja poolt läbi kohtutäituri pööratud sundtäitmisele. Kokkuleppe põhjal ei ole võimalik tuvastada, millistest asjaoludest pooled kokkuleppe sõlmimisel 3 lähtusid. Makstava elatise suurendamise vajaduse hindamiseks peab kohus lähtuma lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist. Hageja väitel moodustavad lapse vajadused kuus keskmiselt 8000 krooni. Suurimad kulutused on ette nähtud toidule, riietusele ja eluasemele. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt on 12-aastase lapse vajadused ilmselt ülepaisutatud ning kulutuste tegemisel tuleb arvestada eelkõige vanemate võimalustega. Kohus arvestab, et vastavalt palgatõendile on hageja keskmine töötasu kuus 6029 krooni ja kostjal vastavalt palgatõendile 29 000 krooni kuus. Kohus ei arvesta kostja väiteid kulutuste tegemise kohta pangalaenudele ja elukaaslase lastele. Lapse ülalpidamiskohustus on iga lapsevanema prioriteetne kohustus ja väiteid pangalaenude tasumise kohta saab kohus arvestada vaid poolte ühisvara jagamise küsimuse lahendamisel. Elukaaslase laste ülalpidamiskohustus lasub laste vanemail, kelleks kostja ei ole. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates peab kohus väljamõistetava elatise põhjendatud suuruseks 3500 krooni. Suurendatud elatis kuulub väljamõistmisele alates hagiavalduse esitamisest s.o. 05.novembrist 2007.a. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Ühisvara jagamise nõudes jätkab kohus menetlust. Kohtunik