Obsah (10)

§ 660§ 661§ 187§ 430§ 432§ 173§ 150§ 1741§ 168§ 433

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 07.aprillil 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Määruse tegemine nr 2-08-49376 Salva Kindlustus AS versus Wo

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1. Pooled soovivad lõpetada tsiviilasja nr 2-08-49376 menetluse kompromissiga. Pooled lepivad kokku ja tunnistavad vastastikku, et hageja nõude suuruseks on 9 415 (üheksa tuhat nelisada viisteist) krooni ja 24 senti. Nimetatud summa koosneb kindlustushüvitisest, käsitluskulust, viivisest ning riigilõivust. Kostja kohustub tasuma 9 415,24 krooni igakuiselt osamaksetena, igakuiselt 800 krooni. Kõik osamaksed tasub kostja kuni võla täieliku tasumiseni iga vastava kalendrikuu 30-ndaks kuupäevaks hageja arvelduskonto nr 221001144883 Swedbank AS-is (maksekorraldusele märgib kostja „kahjujuhtumi nrS27074831“). Esimese osamakse tasumise tähtpäev on
2. aprill 2009.a.
3. Hageja kinnitab, et alates Kompromissi jõustumisest puuduvad tal igasugused
4. detsembril 2007.a. Viljandimaal Kõpu vallas, Kõpu mõisa parklas toimunud õnnetusjuhtumist tulenevad nõuded kostja vastu. Hageja kinnitab, et pärast Kompromissi jõustumist ei ole temal seoses hagiavalduses nimetatud kindlustusjuhtumiga mingeid uusi ega täiendavaid nõudeid kostja vastu – ka neid, mida saaks esitada teistel alustel.
5. Poolte menetluskulud jäävad Poolte endi kanda, välja arvatud riigilõiv, millest kostja tasub hagejale 162,50 krooni. Riigilõiv kajastub ka punktis 1 nimetatud summas.
6. Kompromiss jõustub Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt tehtava Kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava määruse jõustumisel. Pooled kinnitavad, et nad on täielikult teadlikud kõigist Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamisega kaasnevatest materiaalõiguslikest ja protsessuaalsetest tagajärgedest. Pooled on teadlikud kompromissi lõplikust iseloomust ja hageja on teadlik sellest, et tal ei ole pärast käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetamist õigust pöörduda kostja vastu hagiga kohtusse samal alusel sama hagieseme suhtes. Muud otsustused Seoses menetluse lõpetamisega: määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 325 krooni, mis laekus hageja kontolt nr 10002043701008 AS-s SEB Pank
7. novembril 2008 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 viitenumber 2900072699 hageja kontole nr
8. AS-s SEB Pank (selgitusse märkida kahjujuhtumi nr S27074831); jaotada menetluskulud ja jätta need kompromisslepingu kohaselt veerandi riigilõivu osas kostja kanda; ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda; toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused Selgitada:

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

§ 661

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (

§ 430lg 3).

Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (

§ 430lg 4).

Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430lg 5).

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (

§ 430lg 6).

2 Kompromiss võib olla tingimuslik (

§ 430lg 7).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (

§ 150lg 2 p 1).

Asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks (

§ 1741lg 1).

Enne menetluse lõpetamise otsustuse tegemist on kohus andnud menetlusosalistele võimaluse menetluskulude nimekirja ja kulude olemasolu kohta tõendite esitamiseks. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 168lg 3).

Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist, kostja nõustus tasuma kompromissi kohaselt riigilõivust veerandi. Pooled menetluskulude nimekirju muude menetluskulude osas ei esitanud. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 433lg 1).

Kalev Kuningas Kohtunik 3