lg 1 ja 3 tema kui müüja vastutuse eelduseks saab olla asja puuduse esinemine selle juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku hetkel. Hageja on aga pärast valduse saamist teinud hoones ümberehitustöid. Hagejad ei ole asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul teatanud
Väidetavat kirja aadressile Xxxxxx xx, kostja kätte saanud ei ole. Nimetatud aadressiga novembris 2006, kostja seotud ei olnud, vaid viibis lapsehoolduspuhkusel. Kui hagejad oleks tahtnud oma pretensiooni kostjale esitada, tulnuks see saata lepingus märgitud aadressile XXX XX-XX XXXXX. Esimese astme kohtu otsus 05.11.2008 otsusega Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Asja lahendamisel on kohus tuginenud Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-115-04 avaldatule. Vaidlus puudus selles, et poolte vahel sõlmiti 31.07.2006 asja müügileping. Hagejad on abikaasadena müügilepingust tulenevate nõuete osas ühisvõlausaldajad
Lepingust iseenesest ei tulene, nagu oleks hagejad ostnud kinnistul asuva elamu aastaringseks elamiseks. Lepingu p 1.2.
ega ka üldine võlaõigusseaduse lepingulise vastutuse süsteem ei näe vastutuse eeldusena ette kohustuse rikkuja teadmist oma kohustuse rikkumisest ega asja puudusest. Kostja vastutust ei välista ka tema viidatud lepingu punktid (mh 1.3.2.ja 1.3.3.), mille kohaselt on ostjad kinnistu üle vaadanud ja ostnud selle seisundis, millises see oli lepingu sõlmimise päeval ega oma pretensioone müüjale kinnistu suhtes lepingu sõlmimise päeva seisuga. Asja kohese ja põhjaliku ülevaatamise kohustust ei ole hagejatele pandud ka müügilepinguga. Hagejad on tõendanud puuduste teatamisest kostjale. Tunnistaja T. K. ütlustest nähtuvalt toimus varsti pärast 10.11.2006 kirja saatmist kostja tööaadressile intsident, millest sai teha järelduse, et nimetatud puuduste avastamise teade kostjale kohale jõudis. Tunnistaja kinnitas, 3
Tegemist on sisuliselt otsese varalise kahju hüvitamise nõudega, kusjuures nõude sisuks on hagejate poolt tulevikus kantavad kulutuste hüvitamine (
Xabos Grupp OÜ ja OÜ Ramise hinnapakkumised haakuvad Termopilt OÜ lisasoojustuse arvutustega, lagede jms pindade osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Õiguslikult põhjendatud oli ka kahju tuvastamiseks tehtud kulutuste väljanõudmine Termopilt OÜ arve summa ning täiendavalt tehtud elektrikulude osas, kuivõrd tegemist oli vastavalt kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks tehtud ning kahju tekitamisega seoses kantud kuludega. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Jana Lootus palub tühistada Harju Maakohtu 05.11.2008 otsus, teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kohus, kohaldanud
Kohus ei ole arvestanud seda, millist kostja kui kinnisasja müüja kohustust
lg 1 sättes tuleb silmas pidada ega ole arvestanud ka seda, kas nimetatud kohustuse täitmiseks anti hagejate poolt täiendav tähtaeg.
tuleneb, et müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse korral, mille eest müüja vastutab, on müügilepingu puhul ostjal primaarse õiguskaitsevahendina õigus nõuda üksnes lepingu täitmise nõue. Kahju hüvitamise nõude esitamine lepingu täitmise asemel (
lg 2 ja 3) on võimalik alles pärast ostja poolt müüjale müüdud asja parandamiseks või asendamiseks täiendava tähtaja andmist ja selle tulutut möödumist või pärast müüjapoolset (õigustamatut) keeldumist asja asendamisest või parandamisest. Kohus ei ole arvestanud ka asjaoluga, et kui hagejad esitavad nõude kostja vastu
lg 1 tuleneva kohustuse täitmise asemel hüvitise saamiseks, siis saavad nad nõuda üksnes selleks tegelikult tehtud mõistlike kulude hüvitamist (
Samas ei ole nad tõendanud ega ka mitte väitnud, et nad ise asja oleks parandada lasknud ning tegelikke kulutusi sellega seoses kandnud. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hagejad ei teadnud, et tegemist on renoveeritud aiamajaga, millel puudub kasutusluba. Hagejad pole müügilepingus märkinud, et soovad osta kinnisasjal asuva hoone seal aastaringselt elamiseks ning et kostja oli hagejate sellisest eesmärgist teadlik. Nimetatu on oluline, kuna pooled on kokku leppinud sellekohaste pretensioonide mitteesitamise. Seega vastas müüdud asi lepingutingimustele. Kostja ei vastuta väidetava asja lepingutingimuste mittevastavuse eest.
lg 1 kohaselt müüja vastutuse aluseks on see, et asja puudus peab esinema riisiko ülemineku ajal. Hagejad väidavad, et on teinud pärast valduse saamist hoones ümberehitustöid. Kostjal ei ole mingit kindlust selles, et hagejad ümberehituse käigus lihtsalt eemaldasid varasema soojustuse või tegid mida iganes, sest kostjale midagi ei teatatud, parandamist ei nõutud ega kutsutud ümberehituse või termopildi tegemise juurde. Hagejad peavad tõendama, et vastavad puudused olid olemas riisiko ülemineku ajal. Kohus ei saa siin eeldada selle olemasolu. Samuti ei ole esitatud kostjale teadet puuduste avastamise kohta. Kostja ei ole hagejate 4
lg 1, mille järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele ka kvaliteedi osas.
§-de 100, 101 ja 218 lg 1 järgi on just asja lepingutingimustele mittevastavus aluseks müüja võimalikule vastutusele. Maakohus leidis õigesti, et asja lahendamisel on esmalt oluline tuvastada, kas kostja (müüja) on rikkunud pooltevahelist müügilepingut, andes üle lepingutingimustele mittevastava asja.
lg 2 p l järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi.
lg 2 p 2 järgi ei vasta müüdud asi lepingutingimustele lisaks ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Põhjendatud ei ole kaebuses toodud väited, mille kohaselt ei ole hagejad tõendanud asja mittevastavust lepingutingimustele. Maakohus on kõiki hageja poolt asjas esitatud tõendeid hinnanud ja nende alusel õigesti tuvastanud, et kinnistul asuv aiamaja ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Üheks tõendiks on Termopilt OÜ poolt teostatud termograafilise ülevaatuse akt vaidlusaluse hoone XXXXXXX XX soojustuse kontrollimiseks (t.l.33-51). Maakohus on õigesti leidnud, et nimetatud mõõtmistulemusi ei tee iseenesest valeks asjaolu, et kostja mõõtmise juures ei olnud. Kostjale on selgitatud kohustust oma vastuväiteid tõendada. Kostja seda teinud ei ole. Ka ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et ei taotlenud asjas ekspertiisi läbiviimist. Samas kostja ise kinnitas ringkonnakohtu istungil, et kui tema vaidlusaluse kinnistu ostis, siis juba müüdi seda kui kinnistut, millel asus aastaringseks elamiseks mõeldud aiamaja. Kaebusest ei nähtu, millistele kostja poolt esitatud tõenditele maakohus hinnangu andma on jätnud ja mis võisid viia nii ebaõige otsuse tegemiseni. Asjaolu, et hagejatele oli teada kasutusloa puudumine hoonel, ei tähenda, et vaidlusalune hoone ei pidanudki sooja pidama, mis võimaldaks seal aastaringselt elada, ega välista hagi rahuldamist. Asjakohane on ka hagejate väide, mille kohaselt müüja ise avaldas AS Arco Vara Kinnisvarabüroo poolt eksperthinnangu koostamise käigus enne müüki, et kinnistul asub suvilast ümberehitatud elamu, mis on aastaringseks kasutamiseks (t.l.22-23). Hindamine on teostatud 26.07.2006, seega enne ülalnimetatud lepingute sõlmimist. Kui kostja leidis, et ka nimetatud hindamisakt on ebaõige, siis pidanuks ta esitama vastavad tõendid. Kaebuses on esitatud vaid paljasõnalised vastuväited. 5
lg 1 p 3 kohaselt kostjat mõistliku aja jooksul müügieseme puudustest ja kostja sellele ei reageerinud. Kaebuses on kostja vaid väljendanud paljasõnalist mittenõustumist maakohtu seisukohtadega, kuid ei kaebusest ei nähtu, millised tõendid võiks neid kostja väiteid kinnitada. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et hagejate nõue kuulub rahuldamisele
lg 1 ja
Sellisele järeldusele on jõudnud ka Riigikohus analoogilises vaidluses lahendis 3-2-1-115-04. Nimetatud sätete kohaldamiseks vajalikud eeldused on maakohtu poolt tuvastatud. Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Reet Allikvere Urmas Reinola Kaupo Paal 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.