← Eesti

2-09-1190/4

Obsah (6)§ 100§ 101§ 108§ 113§ 158§ 103

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 12.03.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-09-1190 Tsiviilasi AS SEB Panga hagi Raivo Štraihi vastu

§-de 113, 401; 396, 397 lg 1; 398 lg 1 p 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) laenu põhiosa 15 625.- kr, intressi 1164,24 kr ja viivise 291,91 kr, leppetrahvi 1000.- kr ning viivise alates 10.01.2009 0,026% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni; Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 09.02.2009. Kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 158

lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 03.01.2003 Magnet Krediitkaardi lepinguga nr A030000057 loeb kohus tuvastatuks, et hageja väljastas kostjale püsimaksega krediitkaardi krediidilimiidiga 30 000.- kr, intressimääraga 16 % aastas, kohustuslikuks tagasimakse summaks oli 2000.- kr. Kasutatud summade tagasimaksepäev oli kostjaga kokku lepitud iga kalendrikuu 15.päev, millal tehakse intresside makseid ja kohustuslikke tagasimakseid. Laenu maksete aruandega loeb kohus tuvastatuks, et kostja tagasimakseid hagejale vastavalt lepingule ja meeldetuletustele ei teinud. Hageja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles põhjendatult. Vastavalt lepingu on hageja õigustatud nõudma kostjalt leppetrahvi lepingu tingimuste rikkumise eest 1000.- kr. Laenu maksete aruandega ja väljavõttega laenukonto liikumistest loeb kohus tuvastatuks, et kostjal on tasumata seisuga 05.01.2009 laenu põhiosa summas 15 625.- kr, intress 1164,24 kr, viivis 291,91 kr, leppetrahv 1000.- kr. Kokku võlgnevus 18 081,15 kr.

§ 103

lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 103

kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.