KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-08-79573 Määruse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi OÜ SVŠ Veod avaldus OÜ Coniery vastu võlgnevuse nõudes.

) § 372 lg 1 alusel kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kuna avaldus ei vastanud hagiavalduse esitamise nõuetele, andis kohus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vastanud hagiavalduse nõuetele alljärgnevas. Hageja ei pidanud kinni

§§ 334

- 340 ja § 363 sätestatud nõuetest esitada vastav hagiavaldus koos lisadega ning selle ärakirjad vastavalt teiste menetlusosaliste arvule. Hagejal tuli hagiavalduses märkida, kas hageja taotleb tsiviilasja lahendamist dokumendimenetluses (

§ 406

). Kohus selgitas hagejale, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväite põhjendamine pole seaduse kohaselt vajalik (

§ 485lg 2, § 490 lg 2).

Sellest tulenevalt pole kohtule teada, kas kostja võtab hageja faktiliste asjaolude kohta esitatud väited tingimusteta ja selgesõnaliselt omaks (

§ 231

). Hagimenetluses lasub tõendamine ja tõendite esitamise kohustus pooltel (

§ 230

). Eelmenetluses peab kohus välja selgitama muuhulgas tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse, kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega või muul viisil määrusega või kirjalikus menetluses (

§ 392lg 1 p 4 ja p 5).

Kohtul on kohustus kostjale hagiavalduse ärakiri ja selle lisad kätte toimetada ja kirjaliku vastust nõuda (

§ 393lg 1 ja lg 2, § 394).

Vastavalt

§ 371

lg 1 p 12 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Hageja nimel on hagiavalduse esitanud S. Š., kuid esindusõigus on tõendamata.

§ 147

lg 5 alusel maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Vastavalt RLS § 56 lg 1 tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtudes hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi.

§ 124

lg 1 alusel raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga.

§ 133lg 1 alusel hagihind arvutakse põhinõude järgi.

Avaldaja põhinõude suuruseks on 31860 krooni, millelt tuleb tasuda riigilõivu 2000 krooni. Avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 583,04 krooni. Seega on tasumata riigilõiv summas 1416,96 krooni. Hageja pidi esitama kohtule oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule, tasuma täiendavalt riigilõivu ning tõendama esindusõiguse olemasolu. Kohus jättis oma

1. jaanuari 2009 määrusega avalduse käiguta ning andis puuduste- vormikohase hagiavalduse esitamiseks ja põhjendamiseks, esindusõiguse tõendamiseks ning täiendava riigilõivu 1416,96 krooni tasumiseks. Kohtu poolt saadetud määruse sai hageja kätte
2. jaanuaril
3. Hageja kuni käesoleva hetkeni puudusi kõrvaldanud ei ole. 2

§ 372

lg 6 loeb kohus, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Eelpooltoodu alusel menetlusse võtmast. ja juhindudes

§ 372§ 463 lg 1, § 465 keeldub kohus avaldust Evi Kool Kohtunik 3