Obsah (10)

§ 174§ 630§ 632§ 187§ 438§ 173§ 162§ 461§ 652§ 631

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 22. aprill 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Hagi ese nr 2-08-4396 Jaan Aas versus Kadri Baranova võlg koos

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustus hagis

1. Jaan Aasa hagis Kadri Baranova vastu võla ja viiviste nõuetes ning Kadri Baranova vastuhagis: 1.1 rahuldada hagi võlanõudes ja välja mõista Kadri Baranovalt 22 500 (kakskümmend kaks tuhat viissada) krooni Jaan Aasa kasuks; 1.2 rahuldada hagi viiviste nõudes ja välja mõista Kadri Baranovalt 22 500 (kakskümmend kaks tuhat viissada) Jaan Aasa kasuks; 1.3 jätta rahuldamata Kadri Baranova vastuhagi Jaan Aasa vastu 27 500 krooni nõudes. Muud otsustused
2. Seoses menetluskuludega ja kohtuotsuse saatmisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; 2.2 toimetada otsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada: 3.1

§ 174

kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid; 3.2

§ 630

kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3

§ 632

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5

§ 187

lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja põhjendused 1.
2. Hageja nõuded (hagi ese) Tulenevalt hagi aluseks olevatest asjaoludest on hageja põhinõudena võlanõue kostja vastu võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel 22 500 krooni ja põhinõudest tulenev viivise nõue VÕS alusel 22 500 krooni. 1.
3. Hageja esitatud faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid ning seisukohad vastuhagis Hageja Jaan Aas on kohtusse esitanud hagi Kadri Baranova vastu põhivõla 22 500 ning viiviste summas 22 500 krooni väljamõistmiseks. Viivise kohta on esitanud hageja arvestuse saades viiviste suuruseks 33 765 krooni. Hageja on viivistes piirdunud viiviste nõudes põhivõla ulatuses, s. o 22 500 krooni. Kostja on andnud hagejale 01.detsembril 2004 võlatunnistuse, milles on kinnitanud, et on hagejale võlgu 45 500 krooni. Võlatunnistuse kohaselt pidi kostja tasuma võlgnevuse igakuiste maksetena 2 000 krooni kuus hiljemalt kuu 10-ndaks kuupäevaks kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Võla tasumise algustähtajaks oli võlatunnistuse kohaselt
4. veebruar
5. Võlatunnistuse olemasolu tõendamiseks on hageja esitanud kohtule 01.detsembri 2004 võlatunnistuse (tl 3). Hageja on esitanud kohtule ka väljatrüki elektroonilisest kirjavahetusest, milles kostja on vastuseks hageja esindajale
6. mail 2007 teatanud oma võlakohustusest 27 500 krooni ja pakkunud tasumiseks maksegraafikut (tl 40). Hageja on osundanud veel asjaolule, et
7. märtsi 2008 kohtuotsusega on osa võlatunnistusest tulenevast võlgnevusest 15 000 krooni kostjalt hageja kasuks välja mõistnud. Jaan Aas vaidlustas kostja esitatud vastuhagi alusetus rikastumises. Vastuväidetes on hageja veel kord rõhutanud asjaolu kostja on andnud hagejale võlatunnistuse, mille kohaselt on ta küttepuude eest võlgu hagejale 45 500 krooni. Kostja on teinud tahteavalduse, millega on kinnitanud, et tal on raha tasumise kohustus hageja ees ja ühtlasi kindlaks määranud kohustuse täitmise korra. Hageja väitel on põhjendamatud ja ebausaldusväärsed on kostja väited võlatunnistuse allkirjastamises hageja avaldatud psüühilise surve tõttu. Hageja väitel psüühilise surve kohta esitatud väide ei ole usutav ka seetõttu, et psüühilise surve olemasolu korral oleks kostjal olnud õigus võlatunnistuse andmine kui tehing tühistada tsiviilseadustiku üldosa seaduse
8. peatüki
9. jaos sätestatud regulatsiooni järgides. Seaduses sätestatud tähtaja jooksul kostja tehingut tühistanud ei ole.
10. Kostja põhjendused 2.
11. Kostja seisukohad nõuetes ning vastuhagi nõue (vastuhagi ese) Kohtulikus menetluses kostja vaidlustas hageja nõudeid. Kostja on esitanud vastuhagi alusetu rikastumise nõudena 27 500 krooni VÕS § 1028 lg 1 alusel. 2.
12. Kostja esitatud asjaolud ja vastuhagi faktilised asjaolud (vastuhagi alus) ning tõendid Kostja on esitanud vastuhagi, milles ta nõustunud hageja esitatud asjaoluga selles, et
13. detsembril 2004 võlatunnistuse näol on tegemist võlatunnistusega, mis loob iseseisva kohustuse. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega 2 luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Selle võlatunnistuse näol on tegemist iseseisva abstraktse kohustusega, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. Kostja väitel majanduslikus mõttes hageja kohustust (võlgnevust kostja ees) võlatunnistuse andmisel ja ka peale seda ei eksisteerinud, võlatunnistusel ei ole võlaõiguslikku alust. Võlatunnistuse välja andnud isik võib võlatunnistuse alusel sooritatu alusetu rikastumise sätete alusel välja nõuda. Kui võlatunnistusest tulenev nõue on kohustatud poole vastu juba esitatud, on alusetu rikastumise nõude sisuks nõude tagasiandmine. Vastavalt VÕS § 1027 peab isik andma teisele isikule välja õigusliku aluseta saadu. Vastavalt VÕS § 1028 lg 1 võib isik, kes on teisele isikule midagi üle andnud kohustuse täitmisena, nõuda saajalt saadu tagasi, kui kohustust ei ole olemas. Võlatunnistuse andmisel ei olnud olemas hageja kohustust kostja ees ning hageja nõuab võlatunnistusest tuleneva nõude tagasiandmist alates
14. novembrist 2005 summas 27 500 krooni koos kõrvalnõuetega (viivistega). Oma vastuväidete tõendamiseks on kostja esitanud
15. jaanuari 1999 arve – müügitšekk nr 1 summale 45 500 (tl 30). Kostja väitel on see arve-müügitšekk tõendiks selle kohta, et küttepuude eest onn tegelikult tasutud ja võlatunnistuse on kostja andnud hageja psüühilise surve tõttu. Oma väidete tõendamiseks on kostja toetutud ka tunnistajate Eha Aasa ja Janek Aasa ütlustele.
16. Kohtu põhjendused 3.
17. Menetluse käik Asja toimunud eelmenetluse ja kohtuistungi järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.
18. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb pooltevahelises vaidluses anda hinnang kostja võlgnevuses kostjale ja võlatunnistusele. 3.
19. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Usaldusväärselt on tõendamist leidnud asjaolu, et kostja on jäänud hageja ees võlgu küttepuude eest 45 500 krooni. Võla olemasolu kohta on andnud kostja
20. detsembril 2004 võlatunnistuse. Kuna kostja võlga ei tasunud, on hageja esitanud hagi võlgnevuse osaliseks väljamõistmiseks kostjalt. Kohtulikus menetluses on kostja võtnud hagi õigeks ja Tartu Maakohtu
21. märtsi 2006 otsusega on kostjalt väljamõistetud võlgnevusest 15 000 krooni ja viivised 5 358 krooni. Kohtuotsus on jõustunud. Hageja on
22. veebruaril 2008 esitanud kohtusse hagi ülejäänud tasumata võlgnevuse 22 500 krooni ja viiviste 22 500 krooni kostjalt väljamõistmiseks. Kohtulikul arutamisel leidis usaldusväärselt tõendamist ka asjaolu, et hageja on andnud võlatunnistuse. Võlatunnistuses on Kadri Baranaova avaldanud, et ta tunnistab võlga 45 000 krooni küttepuude eest ja kohustub võlgnevuse tasuma igakuiste maksetena 2 000 krooni kuni võlgnevuse likvideerimiseni; viivitamisel kohustub tasuma viivist 0,3% päevas. Võlatunnistuse sisuks saab olla kohustuse olemasolu tunnistamine. Konstitutiivse võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse, s. t kehtima jäävad kohustused mõlemast võlasuhtest. Majanduslikus mõttes kohustus poolte vahel olemas ja see on vormistatud võlatunnistusega õiguslikult siduvaks kohustuseks. Võlatunnistusega tagatakse esmajoones põhikohustuse täitmist ning see lihtsustab võla sissenõudmist. Eeldatakse, et võlatunnistuses lubatud kohustus tuleb täita ja et sellel kohustusel on majanduslik või mõni muu alus, mis õigustab võlatunnistusest tuleneva nõude rahuldamise. Võlatunnistuse välja andnud pool võib juhul, kui võlatunnistusega loodud kohustust majanduslikus mõttes tekkinud ei ole, võlatunnistuse alusel sooritatu alusetu rikastumise sätete järgi välja nõuda (VÕS § 1028 lg 1). Võlatunnistuse praktiline tähendus seisneb eelkõige tõendamiskoormise ümberpööramises ning tõendamise lihtsustamises. Elektroonilisest kirjavahetusest nähtuvalt on kostja tunnistanud hageja esindajale
23. mail 2007 oma tasumata võlakohustust. 3 Kostja vastuhagi esemeks on nõue 27 000 krooni hagejalt aluselt rikastumisest saadu tagastamiseks. Kostja väitel on 27 000 krooni rahasumma koos viivistega, mis kohtutäituri vahendusel on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud tulenevalt võlasuhtest. Kostja väide tema psüühilises survestamises hageja poolt ei leidnud kohtus tõendamist. See väide on paljasõnaline. Tunnistaja Eha Aasa kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et müügitšeki on kostja Kadri Baranova palvel Eha Aasa poolt kirjutatud; Kadri Baranaova elas tol ajal hageja juures ja kapis olid tühjad pitsatiga tšekid olemas. Eha Aasa ütlustest nähtuvalt, et hageja abikaasana abistas ta hagejat tol korral raamatupidamislikus asjaajamises aga abikaasa eest ta kusagile alla ei kirjutanud. Tunnistaja väitel ei tea ta, et kostja oleks selle tšeki alusel sularahas hagejale tasunud. Tunnistaja Janek Aasa kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta teab võlatunnistuse olemasolust ja elas sel ajal kostjaga koos. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kandis kord kostjale raha 5 000 krooni võla tasumiseks. Tegelikku tasumist kostja poolt tunnistaja ei tea. Tunnistaja Eha Aasa ütlustest ei saa järeldada asjaolu, et kostja esitatud tšeki alusel toimus ka võla 45 000 krooni tasumine Jaan Aasale. Tunnistaja Janek Aasa ütlustest järeldub, et ta teadis võlatunnistuse olemasolust ning võlatunnistuse andmise täpsemaid asjaolusid ta ei tea ega ka võla tasumise konkreetseid asjaolusid enne võlatunnistuse andmist. Kostja kohtule esitatud
24. jaanuari 1999 arve – müügitšekk ei tõenda asjaolu, et kostja ka reaalselt selle tšeki alusel hagejale 45 000 krooni tasunud on. Kostja vastuhagi on alusetu, ega põhine usaldusväärsetele faktilistele asjaoludele. Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine VÕS 101 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt võlausaldaja võib nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning VÕS 101 lg 1 p 6 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmise viivitamisel viivist. Kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata eelkõige hagi rahuldamise tõttu. Kohus osundab veel asjaolule, et vastuhagi puhul võlatunnistusest tulenevas nõudes, on alusetu rikastumise nõude sisuks nõude tagasiandmine, mida kostja ei ole taotlenud. 3.
25. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 438lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173

lg 3).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

2.6. Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest Otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel (

§ 461lg 1).

Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (

§ 630lg 1).

Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant (

§ 630lg 1).

Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (

§ 652

) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (

§ 631lg 1).

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Toomas Lillsaar Kohtunik 4