Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult 11.07.2008 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavalduses saadetud nõudekirjas nõudis hageja kostjalt 106 561.60 kr tasumist, millest 79 481.16 kr moodustas tagastamata krediidisumma, 10 098.42 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 15 896.23 kr leppetrahv, 85.79 kr viivis ning 1 000 kr võla sissenõudmisega seotud kulud. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 79 481.16 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. Lepingu alusel on võlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 26.08% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist hagejale intressi katteks midagi tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1, 5.3, ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 10 098.42 kr. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 15 896.23 kr ( 79 481.16 kr * 20%), mis tuleb üldtingimuste p-de 5.3, 6.3, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ning üldtingimuste p 5.3 ja p 9.3 alusel. Üldtingimuste p 9.3. kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulude ning krediidisaajale, käendajatele ja teistele lepinguga seotud isikutele saadetud kirjalike teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt krediidiandja hinnakirjas sätestatule. Kostja on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata kokku 1 000 krooni kostjale 23.04.2008 ja 15.05.2008 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 23.05.2008 saadetud lepingu ülesütlemishoiatuse ning 11.07.2008 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse, mistõttu tuleb üldtingimuste p 9.3 ja 5.3, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjalt 1 000 krooni välja mõista. Lepingu ülesütlemisel oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 85.79 krooni. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 96 377.39 krooni ( krediidisumma koos leppetrahvi ja võla sissenõudmisega seotud kuludega). Seega arvutab hageja viivist rahaliste kohutuste ehk tagastamata krediidisumma, leppetrahvi ja võla sissenõudmisega seotud kulude tasumisega viivitamiselt määraga 26,08 % võlgnetavalt summalt aastas. Hageja palub lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele ja TsMS § 367 alusel välja mõistetavale viivisele kostjalt välja mõista alates 17.10.2008 kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni viivis 26.08% sissenõutavaks muutunud tasumata krediidisummalt aastas. TsMS § 165 lg 3 alusel jätta hageja menetluskulud kostja kanda. 2 Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja 113 310.24 kr, millest 79 481.16 kr moodustab tagastamata krediidisumma, 10 098.42 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 6 834.43 kr sissenõutavaks muutunud viivis, 15 896.23 kr leppetrahv ja 1 000 kr võla sissenõudmisega seotud kulud; mõista kostjalt alates 17.10.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 26.08 % tagastamata krediidisummalt aastas. Nõuete aluseks on
lg 1, § 100, § 101 lg 1, 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2, § 415 lg 1, § 402, § 416 lg 1, TsMS § 367, TsMS § 461 lg 4. Kostja Gennadi Kiselev ei ole kohtule hagi kohta vastanud. Kohtu põhjendused Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (
Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (
). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused telekommunikatsiooniteenuste eest tasumise osas.
lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 6 sätestab, et kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda.
lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).
lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Kostja ei ole nõudeid krediidi tagasimaksmiseks täitnud, seega oli hagejal õigus leping üles öelda.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 60 000 krooni krediiti. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Hageja ja kostja Gennadi Kiselev on sõlminud 20.12.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0500386/16st. 30 000 kr krediiti. Lepingu järgi on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 29.38 % krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu raames on hageja ja kostja sõlminud 5 kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta ja kokkulepe nr 4 lepingutingimuste muutmise kohta. Viimase kokkuleppega nr 5 suurendati krediidisummat, muudeti 3 intressimäära ning lepiti kokku uues tagasimakse graafikus. Kokkuleppe nr 5 alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 15 000 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist on kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 83 210.62 krooni. Kokkuleppe nr 5 alusel loeti alates 8.10.2007 uueks intressimääraks 26,08 % tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole krediiti tagasi maksnud, tuleb see kostjalt välja mõista. Kohtuistungil hageja täpsustas hagi nõuet ja palus mõista kostjalt välja 106 8650.78 kr, millest 79 481.16 kr moodustab tagastamata krediidisumma, 10 098.42 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 16 271.20 kr sissenõutavaks muutunud viivis, 1 000 kr võla sissenõudmisega seotud kulud; mõista kostjalt alates 22.04.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 26.08 % tagastamata krediidisummalt aastas. Kohtuistungil kostja tunnistas võlga hageja ees ja on nõus, et peab selle ära tasuma. Nüüd on jälle saanud tööd, soovib hakata võlga tagasi maksma, aga ta ei oska öelda, millal ja milliste summadena jõuab võla tagasi maksta. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tsiviilasjas on kohtukulud hageja poolt tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et nimetatud kohtukulud tuleb kanda kostjal. Kostja ei ole asunud täitma endale lepinguga võetud kohustusi. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Silvi Maiste kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.