2-09-2277/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-2277 Tsiviilasi EKhagi A K vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 19 575 krooni Menetlusosalised ja nende Hageja EK(isikukood XXX elukoht XXX); Kostja A K (isikukood XXX elukoht XXX). esindajad Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Välja mõista A K ’ilt V K ’i (sünd XXX) ülalpidamiseks elatusraha 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 01.12.2008 kuni V K ’i täisealiseks saamiseni 29.06.2010 EK’i kasuks.
5. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused 1 20.01.2009 esitas EK Harju Maakohtule hagi A K ’i vastu lapse V K ’i ülalpidamiseks elatise 2 175 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sündis V K XXX ja poolte abielu lahutati . Kostja ühise lapse kasvatamisest osa ei võta ja lapsega ei suhtle. Kostja on andnud kokkuleppeliselt lapse ülalpidamiseks raha 1 500 krooni kuus kuni oktoobrini
6. Novembris andis 500 krooni ning pärast seda kostja rohkem raha lapse ülalpidamiseks ei ole andnud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatis alates 01.12.
7. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kostja seisukoht 12.02.2009 esitatud vastuses avaldab kostja, et ta nõustub hagiga ja on nõus elatise väljamõistmisega miinimumsuuruses. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. TsMS § 440 lg 3 järgi lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. Kohus leiab, et kuna kostja võttis 12.02.2009 kohtule esitatud vastuses hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1, 2 ja 4 sätetest. Tulenevalt PKS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Eelpool toodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt välja igakuise elatusraha hageja kasuks miinimumsummas, s. o. 2 175 krooni alates 01.12.
8. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks tunnistada otsus viivitamata täidetavaks kogu väljamõistetud elatise osas. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi peaks kohus kindlaks määrama. Sirje Õunpuu Kohtunik 2