TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS menetlusabi taotluse läbivaatamise kohta Kohtuasja number 3-09-302 Määruse kuupäev 04.03.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.Ä. riigi õigusabi taotlus. Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon
- Jätta A.Ä. taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord riigi kulul õigusabi saamiseks
- Määrus saata teadmiseks riigi õigusabi taotlejale A.Ä. Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 471 lg 3). Asjaolud ja kohtu seisukoht A.Ä. esitas Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Koos taotlusega esitas A.Ä. ka riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise. Teatise kohaselt on A.Ä. OÜ XXX elektrik, kelle igakuine sissetulek on 5700 krooni ja abikaasa I.Ä., kes on käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel, igakuiseks sissetulekuks on peretoetus 3000 krooni. Peres on neli ülalpeetavat last. Teatise kohaselt moodustavad A.Ä. ja tema perekonna vältimatud püsikulutused kuus kokku 14 444 krooni (üür, elekter, kommunaalmaksed, toit, sidekulud tervishoid, lasteaia osalustasu + söögiraha, koolitarbed, koolilaste söögiraha). Teatise punktist 4 on aru saada, et taotlejale kuulub korter asukohaga Põlva maakond. Hoiused perekonnal puuduvad. Samuti puuduvad mootorsõidukid ja muu oluline vara. Teatise punkti 5 kohaselt on A.Ä. laenuvõlgnevused: MCB Finance Estonia OÜ-le 14110 krooni (SMS laen), Creditmarket OÜ-le 5270 krooni (SMS laen), SMS Kiirlaen OÜ-le 8250 krooni, Raha 24 OÜ-le 20725 krooni (SMS laen), Swedbank 71416 krooni 1 (väikelaen) – laenu tagasimaksmise tähtajad on saabunud; I.Ä. on kohustused Creditmarket OÜ-le 11012 krooni (SMS laen), MCB Finance Estonia OÜ-le 14030 krooni (SMS laen), AR Partnerid OÜ-le 6000 krooni, Raha 24 OÜ-le 7599 krooni (SMS laen), EMT AS-le 8298 krooni – laenu tagasi maksmise tähtajad on saabunud. Taotluse punktis 6 on märgitud probleemi kirjeldusena, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, järgmist: 04.06.2006 toimus Tartumaal, Kasepää vallas Alatskivi – Varnja 5,9 kilomeetril liiklusavarii, kus sõiduauto Volvo 850, registreerimisnumbriga XXXXXX kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja kraavi. Avarii ajal viibis A.Ä. reisijana sõiduautos ja sai avarii tagajärjel mitmeid eluohtlikke vigastusi, mistõttu viibis 18 päeva haiglaravil ja kaks kuud ambulatoorsel ravil. A.Ä.ule kuulunud sõiduauto Volvo 850 registreerimisnumbriga XXXXXX hävis avariis täielikult. Kirjelduse kohaselt on kohtuväline menetleja fikseerinud liiklusavarii toimumise asjaolud puudulikult ja menetles seoses liiklusavariiga algatatud väärteoasja väidetavalt pealiskaudselt. Kohtuväline menetleja moonutas kogutud tõendeid ja tunnistas selle tulemusena A.Ä. süüdi teos, mida A.Ä. väitel ta ei olnud toime pannud. Kohtuvälise menetleja – Lõuna Politseiprefektuuri 05.09.2006 otsusega väärteoasjas nr 2602,06,009958 karistati A.Ä. LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 170 trahviühikut ja LS § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas A.Ä. kaebuse Tartu Maakohtule, kuna väidetavalt oli tema liiklusavariis kannatanu. Tartu Maakohtu 08.10.2007 otsusega asjas nr 4-06-4097 tühistati väärteoasjas nr 2602,06,009958 Lõuna Politseiprefektuuri 05.09.2006 otsus ja lõpetati A.Ä. väärteoasi väärteomenetluse seadustiku § 39 lg 1 p 1 alusel tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Pärast A.Ä. õigeksmõistmist Tartu Maakohtu poolt algatati kriminaalasi KarS § 422 lg 1 tunnustel. Kohtuvälise menetleja pealiskaudse tegevuse tõttu liiklusavarii asjaolude fikseerimisel ei olnud kriminaalasja menetlemisel võimalik kindlaks teha isikut, kes 04.06.2006 liiklusavarii toimumise ajal juhtis A.Ä.ule kuulunud sõidukit Volvo 850 registreerimisnumbriga XXXXXX. Kriminaalasi lõpetati prokuratuuri loal 04.03.2008 menetleja määrusega. Seoses sellega, et väärteomenetluse käigus edastas Lõuna Politseiprefektuur väära infot Liikluskindlustusfondile, ei maksta A.Ä. välja kindlustushüvitist liiklusavariis hävinud auto eest. Taotleja märgib, et käesoleva ajani on tema karistusregistri andmetesse märgitud väärteomenetlus sõiduki joobes juhtimise eest, mistõttu liiklusjärelvalve teostamisel politsei suhtub A.Ä. kui vastavasse riskigruppi kuuluvasse juhti. A.Ä. leiab, et kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri puuduliku, pealiskaudse ja erapooliku tegevusega väärteoasja nr 2602,06,009958 menetlemisel, mille tõttu taotleja oli liiklusavariis kannatanuna sunnitud kohtu kaudu tõestama oma süütust, tekitati taotlejale Eesti Vabariigi ametiasutuste poolt moraalset ja varalist kahju. A.Ä. soovib esitada Eesti Vabariigi vastu kahju nõude, kuna kohtuväline menetleja on pealiskaudselt ja ühekülgselt menetlenud liiklusavarii 2 asjaolusid 04.06.2006 toimunud avarii suhtes. Nõude suurus on ligikaudu 300 000 (kolmsada tuhat) krooni. Taotluse esitaja märgib, et nõude suuruse täpsustab ta hagiavalduses. Taotluse riigi õigusabi saamise punktis 7 märgib taotleja, et riigi õigusabi saamine on vajalik, kuna tegemist on keerulise õigusliku vaidlusega, millises kohtule avalduse koostamine ja kohtuvaidluses osalemine nõuab põhjalikke õigusalaseid teadmisi. Taotleja ei oma õigusalaseid teadmisi ja seetõttu ei ole ise võimeline oma õigusi kaitsma, samuti ei võimalda taotleja majanduslik seisund kasutada õigusabi teenuseid lepingulistel alustel. Taotluse punktis 8 märgitu kohaselt on asjast taotlejale tulenev võimalik kasu väärteomenetluses alusetu süüdimõistmisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamine – moraalse ja varalise kahju suurus on hinnanguliselt ligikaudu 300 000 krooni. A.Ä. palub võimaldada riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses (taotluse p 2). Taotluse punktis 3 on märgitud advokaadina, kellelt soovitakse õigusteenust saada – Advokaadibüroo Sirje Must advokaat Tiia Tafenau. 19.02.2009 kohtumäärusega jättis halduskohus A.Ä. riigi õigusabi taotluse käiguta ja andis taotluse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 03.03.
- Taotluse esitajal tuli täpsustada, millest tingituna on tekkinud materiaalne kahju, kuidas see on kujunenud ning samuti täpsustada selle suurus, ühtlasi tuli täpsustada millega ja mil moel on põhjustatud moraalne kahju ning näidata ära moraalse kahju summa suurus. Kohtumääruse täitmiseks 02.03.2009 kohtule esitatud „Täpsustuses riigi õigusabi taotlusele“ on märgitud, et A.Ä. tekkinud varalise kahju suurus on orienteeruvalt 100 000 krooni ja moraalse kahju suuruseks hindab taotleja 200 000 krooni. A.Ä. märgib, et kui tema väärteoasja oleks menetletud algusest peale korrektselt ja igakülgselt ning oleks välja selgitatud isik, kes tegelikult avarii põhjustas, oleks A.Ä. olnud võimalik nimetatud nõuded esitada avarii põhjustaja vastu. Käesoleval juhul ei ole taotleja väitel tema väärteoasja menetlemisel riigi esindaja üles näidanud vajalikku hoolsust ja seetõttu ei olnud tegeliku süüdlase leidmine enam võimalik pärast taotleja suhtes väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri puuduliku, pealiskaudse ja erapooliku tegevusega väärteoasja nr 2602,06,009958 menetlemisel, on A.Ä. väitel temalt võetud võimalus oma õiguste kaitseks tavapäraste vahenditega. Taotleja märgib, et eeltoodud summad on ligikaudsed, konkreetsema nõude esitamiseks vajab õigusabi. HKMS § 94 kohaselt toimub riigipoolse menetlusabi andmine tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras, kui HKMS-s ei ole sätestatud teisiti. 3 Vastavalt TsMS § 180 lg 1 p. 3 kohaselt on üheks menetlusabi liigiks advokaadi õigusabi eest tasumine. TsMS § 180 lg 4 kohaselt riigi õigusabi võimaldamist reguleerib „Riigi õigusabi seadus“ (RÕS). Juhindudes „Riigi õigusabi seadusest“ (RÕS) võib kohus isiku taotlusel vabastada täielikult või osaliselt õigusabikulude eest tasumisest ja kanda õigusabikulud riigi arvele, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 juhtumid, mil riigi õigusabi ei anta. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene ning sama lõike p 6 sätestab, et riigi õigusabi ei anta mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Esitatud taotluse kohaselt soovib A.Ä. esitada hagi Eesti Vabariigi vastu materiaalse kahju hüvitamise nõudes 100.000.- krooni ja mittevaraline kahju nõudes 200 000 krooni. Halduskohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. 1) Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt leiab halduskohus, et A.Ä. võimalus oma õiguste kaitseks taotluses märgitud kaebuse esitamisega varalise kahju hüvitamise nõudes on ilmselt vähene, mistõttu kuulub kohaldamisele RÕS §-s 7 lg 1 p 5 märgitud alus riigi õigusabi andmisest (riigi kulul esindaja määramine) keeldumiseks. Kohus on seisukohal, et riigivastutuse üldpõhimõtete kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis, kui teised õiguskaitsevõimalused on ammendunud. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 tuleneb põhimõte, et kannatanu peab võimaluse korral püüdma ära hoida kahju tekkimist. Antud juhul ei ole A.Ä. vaidlustanud 04.03.2008 kriminaalmenetluse lõpetamise määrust ( 04.06.2006 toimunud liiklusõnnetuse menetlemine), millega on lõpetatud menetlus kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu, et vaidlustada Riigiprokuratuuris uurimisasutuse menetlustoimingut või määrust, kui ta leiab, et menetlustoimingute tegemisel on rikutud kaebaja õigusi. Samas ei ole püüdnud A.Ä. hoida ära kahju tekkimist, arvestades asja materjalidest nähtuvat liiklusavarii asjaolusid. 2) Mittevaralise kahju taotlemiseks tuleb riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata RÕS §-s 7 lg 1 p 6 märgitud alusel., kuna mittevaralise kahju nõude esitamiseks riigi õigusabi ei anta. Arvestades eeltoodut ning juhindudes HKMS §-st 94, TsMS § 180 lg 1 p 3 ja lg 4 ning RÕS § 7 lg 1 p 5 ja p 6 - jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Mare Priks kohtunik 4