← Eesti

2-08-71313/5

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-08-71313 Määruse kuupäev 19.

  1. 2009 (03.02-03.03.2009 kohtunik töövõimetuslehel) Lukiina Vismann Kohtunik Kohtuasi Tallinna linna (esindaja Nõmme Linnaosa Valitsus ) avaldus lapse äravõtmiseks vanemalt ilma vanema õiguste äravõtmiseta Asja läbivaatamise kuupäev 27.
  2. 2009 Istungil osalenud isikud Avaldaja esindaja Kati Valma, Puudutatud isik: M L Isikukood: xxx Reg. elukoht: xxx Tegelik elukoht: xxx Puudutatud isik: B -E L Isikukood: xxx Reg. elukoht: xxx Tegelik viibimiskoht: xxx Alaealise B -E L esindaja adv Helen Tomberg Resolutsioon Rahuldada Tallinna linna avaldus. Võtta ära alaealine B -E L (isikukood xxx) oma ema M L (ik xxx) kasvatuselt ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Anda vanemliku hoolitsuseta jäänud alaealine B -E L edasine elukorraldus tema elukohajärgsele Nõmme Linnaosa Valitsus eestkosteasutusele sotsiaalhoolekande osakonnale, kelle pädevuses on lapse paigutamine riiklikusse hoolekandeasutusse. 1 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Menetluse käik. B -E L sündis 09.07.
  3. Vastavalt sünnitunnistusele nr XXX (lisa 1) on B -E Li ema M L. M Li nõudel on B sünniakti kantud isa perekonnanimena ema perekonnanimi, isa eesnimena aga nimi ema ütluse kohaselt (lisa 2). B -E L õpib
  4. klassis, samas koolis on ta õppinud
  5. klassist alates. B -E elas koos emaga aadressil xxx ühes toas, mis kuulub alates 08.2008 M L (lisa 5). Toas puudub vesi ja pesemisvõimalus. Tualett ja pesemisvõimalus asuvad koridoris ja on naabritega ühine. Toa seintelt on kohati maha koorunud krohv, puudub tapeet. Maja trepikoda ja koridor on räpased, seinad on soditud. Majas liiguvad erinevad kahtlase taustaga isikud. Sama aadressi xxx on Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaaltöötajatele 06.2007 oma viibimiskohana teatanud narkootikume tarvitav isik. 05.07.2004 sõlmis M L Tallinna Kesklinna Valitsusega 5 aastaks aadressil xxx asuva eluruumi üürilepingu kui omandireformi õigustatud subjektile tagastatud eluruumi üürnik.
  6. a erastati nimetatud korter M L . M L jäi nimetatud korterist ilma korteriafääri tõttu. M L esimene laps M R (sünd. xxx) elab oma isa T R ja vanaema juures aadressil xxx. T R sõnul oli tal 1995-
  7. a M L kohtuvaidlus ning tütar M määrati elama isa juurde, kuna M L ei tulnud psüühikahäire tõttu toime tütre kasvatamisega. Nõmme Linnaosa Valitsusele teadaolevalt on M L alates
  8. aastast viibinud aeg-ajalt ravil psühhiaatriakliinikus. Tallinna Kesklinna Valitsuse lastekaitse peaspetsialisti sõnul pöördus M L
  9. aasta septembris Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda ja palus võimaldada oma vanemale lapsele 2 kuuks koht turvakodus seoses pere majanduslike raskustega. M L andis nõusoleku talle peretöö teenuse osutamiseks MTÜ Lapsele Oma Kodu sotsiaaltöötajate poolt. Kaks päeva hiljem pöördus M L taas sotsiaalhoolekande osakonda ja soovis avaldusest loobuda. 21.09.2001 viis Põhja politseiosakonna patrull Balti jaama Nehatu söögikohast umbes 2aastase poisslapse Tallinna Lastekodu Imikute ja Puuetega Laste keskusesse (lisa 6). Pealtnägijate seletuste kohaselt oli noor naine lapse söögikoha ukse vahelt sisse lükanud ja ise ära läinud. Laps oli mitu tundi söögikohas ja kuna teda otsima ei tuldud, helistasid töötajad politseisse. Laps ei osanud öelda oma nime, ta rääkis vähe ja pudikeeles. Ka lastekodu töötajad ei saanud lapse jutust aru. Last hakati kutsuma K . Politsei otsis lapse ema 4 kuud, kuid ema ei õnnestunud leida. Kuna tegemist oli leidlapsega, registreeris Põhja-Tallinna Valitsuse lastekaitsetöötaja
  10. a novembris lapse sünni. Lapsele pandi nimeks K K , välja anti sünnitunnistus (lisa 7).
  11. a jaanuaris ilmus lapse ema M L politseisse ja teatas, et ta otsib oma poega B -E L , kelleks osutuski eelpool nimetatud leidlaps. 2 9.01.2002 seletuskirjas politseile (lisa 8) kinnitab M L, et „ta oli koos lapsega jälitatav, kuna ta teadis liiga palju. Ja ühel taolisel põgenemisel või kartusel jättis ta lapse Balti jaama Nehatu söögikohta, 21.09.2001.“ Kuna M L tervislik seisund oli väga halb, soovitas lastekaitsetöötaja tal ravile minna. 11.02.2002 SA Põhja-Regionaalhaigla teatest (lisa 9) selgub, et M L viibis psühhiaatrilisel uuringul ja ravil. M Li ravi lõppes , samal päeval anti talle Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnast luba B -E koju võtmiseks. M asus koos pojaga elama M isa juurde Maardusse. Põhja-Tallinna Valitsuse lastekaitsetöötaja Maigi Marguse sõnul oli M L elanud nii xxx kui xxx tänaval. xxx tänava korteriga oli M sattunud pettuse ohvriks. Ka Sitsi tänava korteriga olid probleemid, samuti oli see korter olnud täiesti elamiskõlbmatu. Kui M
  12. a asus koos B -E ga elama oma isa juurde, oli B -E kasvatamisega peamiselt tegelenud M isa venelannast elukaaslane. B oli selgeks õppinud vene keele ja suhelnudki vene keeles. M isa oli avaldanud soovi vormistada B -E suhtes eestkoste, kuid Põhja-Tallinna Valitsuse lastekaitsetöötajad ei olnud sellega nõus, kuna pere ei teinud lastekaitsetöötajatega koostööd. 15.04.2002 suunati perekond L MTÜ Lapsele Oma Kodu poolt osutatavale peretöö teenusele. 04.04.2003 klienditöö kokkuvõttest (lisa 10) selgub, et vastutuse lapse kasvatamise eest oli endale võtnud M isa, kes otsustas, mida ja kuidas M pidi tegema. Ml ei olnud erilisi kohustusi ega ka õigusi, tema ülesandeks oli tegelemine lapsega. M sõnul oli ta valmis lapse lasteaeda panema ja tööle minema, kuid sellega ei olnud M isa nõus. M elamispinna ümber toimuv segadus oli isa kontrolli all ja isa oli vastu igasugusele sekkumisele. M suhted B -E ga olid head, kuid ema oli võõrdunud iseseisvast vastutusest ja otsustamisest. Põhja-Tallinna Valitsuse lastekaitsetöötaja Maigi Marguse sõnul ei lastud tihti sotsiaaltöötajaid pere elukohta sisse, M ei ilmunud kokkulepitud kohtumistele ning pereliikmed teatasid, et ei soovi koostööd teha. Maigi Marguse sõnul oli M L enamasti ebaadekvaatne ja sai hakkama vaid lühikest aega peale haiglaravi. Põhja-Tallinna Valitsus edastas informatsiooni järelevalvet vajava pere kohta Maardu Linnavalitsusele ning rohkem Põhja-Tallinna lastekaitsetöötajad perest ei tea. Kontakt perega katkes
  13. aastal. 29.
  14. – 30.06.2005 viibis B -E xxxXxx turvakodus (lisa 11). B -E käis sel ajal lasteaias. Turvakodusse toimetas lapse politseikonstaabel N Mihhailova, kuna B -E ema M L paigutati ravile psühhiaatriahaiglasse. Vahepealse perioodi 2005 – 09.2008 kohta puudub Nõmme Linnaosa Valitsusel informatsioon M ja B -E Li elukorralduse kohta. Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond sai esmakordselt teate abivajava lapse B -E Li kohta 8.09.2008, kui lastekaitsetöötajale helistas sotsiaaltöötaja Elisabeth Laanet. Sotsiaaltöötaja sõnul ei olnud
  15. klassi õpilane B -E L sel õppeaastal kooli jõudnud. Lapse ema M Li telefon ei olnud kasutusel. Vahepeal oli ema koolis rääkinud, et soovib lapse dokumendid koolist välja võtta. 9.
  16. läks erinoorsootöötaja kodukülastusele (lisa 12) aadressile xxx B -E arvatavasse elukohta. Keegi ei avanud koputamisele, korteri uks ei olnud lukustatav. Erinoorsootöötaja avas ukse ja sisenes tuppa, kus valitses kohutav olukord – kõikjal toas oli prügi ja mustus. Samas majas elava naise sõnul elab nimetatud toas naine koos väikese poisiga. Naabri sõnul ei ole tõenäoliselt ema tervisega kõik korras. 10.
  17. helistati sotsiaalhoolekande osakonda Häirekeskusest (lisa 13). Häirekeskusesse oli helistanud murelik naine ja teatanud aadressil xxx elavast lastega perest, kus ema on psüühiliselt haige ja vägivaldne oma laste suhtes. 3 10.
  18. lastekaitsetöötaja kodukülastusel aadressile xxx ei avatud ust. Läbi ukse oli kuulda, et toas mängis televiisor (multifilmid). Naabri sõnul oli ta ema ja last viimastel päevadel näinud. Politseiametnikud, kes olid sama korterit kontrollima läinud, pitseerisid korteri ukse. Naabri sõnul kostus öösiti korterist karjumist. Naabri hinnangul ei lubanud ema lapsel kooli minna, samuti oli võimalik, et pere oli näljas. M L oli kellelegi naabritest rääkinud tema jälitamisest. 11.
  19. hommikul läksid lastekaitsetöötajad taas aadressile xxx. Koputamise peale küsis M L, kes ukse taga on. Sotsiaaltöötajad tutvustasid ennast ja palusid ukse avada. M L teatas, et kindlasti soovivad sotsiaaltöötajad ta lapse lastekodusse panna, kinnitas ukse seestpoolt nööriga ning asus ust barrikadeerima lükates ukse ette erinevaid mööbliesemeid. Lastekaitsetöötajad kutsusid välja politsei ja kiirabi. M L ei avanud ust ka politseiametnikele ning jätkas asjade lükkamist korteri ukse ette. Kui uks oli barrikadeeritud, küsis M L, mida ametiisikud temast üldse soovivad. Kui talle teatati, et vestluseks on vaja uks avada, asus M L mööblit ukse eest ära lükkama selgitades, et seda ei ole võimalik teha väga kiiresti. Kui M L avas lõpuks ukse, selgus, et toas viibis ka tema poeg B -E L. Tuba sarnanes prügimäele (lisa 14) ja oli täiesti elamiskõlbmatu - seinad olid hallitanud, põrandal vedelesid lisaks muule klaasikillud ja toidujäätmed. Meditsiinitöötajate küsimusele vastas M L, et teda jälitatakse sellepärast „mis siin Eesti elus toimub.“ Ta ei olnud poega kooli saatnud, kuna koolist tulles olid vihikud tühjad olnud. M L päris politseinikelt aru, „mis seal koolis üldse toimub“. Lastekaitsetöötajad teatasid M Lile, et B -E läheb niikauaks turvakodusse, kui M L paühhiaatriakliinikus ravi vajab ja palusid B -E le jope otsida. Selgus, et B -E l puudus ilmastikukohane õueriietus. Lastekaitsetöötajad paigutasid B -E Li xxxXxx turvakodusse (lisa 15). M L viidi kiirabiga SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikusse ja paigutati ravile IV osakonda. Vestlusest B -E ga selgus, et ema ei olnud tal lubanud kooli minna. B -E l oli tekkinud kartus koolimineku suhtes. B -E selgitas, et ta oli maganud toas laua peal, voodit tal ei olnud. Lastekaitsetöötaja küsimusele, kas B -E kohtub oma isaga, vastas laps, et tal on palju isasid. B -E sõnul ema peale puhkust tööle ei läinud, kuna alguses jalad valutasid ja hiljem unustas tööle minna. 16.
  20. selgus telefonikõnest M Li raviarstile dr EE, et M L seisund oli veidi parem kui haiglasse saabudes. Samas puudus M L endiselt haiguskriitika ja ta ägestus kergesti. M L tundis hirmu, et tema poeg B -E võetakse talt ära. 22.
  21. telefonivestlusest B -E perearsti AM (tel xxx) ja perearsti kirjalikust vastusest lastekaitsetöötajale (lisa 16) selgus, et B -E on olnud Anne Minka nimistus alates 01.01.2003 ja käinud selle aja jooksul koos oma emaga arsti vastuvõtul 6 korral (viimane pöördumine oli veebruaris 2007). 08.2006 pöördus M L pojaga perearsti vastuvõtule hilinenult – 2 nädalat peale B -E aknast väljakukkumisel saadud traumat. Perearsti sõnul jäi talle mulje, et M L ei saanud osaliselt aru sellest, mis talle räägiti ning jättis süüdimatu mulje. Perearsti sõnul olid nii M L kui B -E vastuvõtule pöördudes mõningal määral pesemata. Enne B -E õppima asumist I klassi küsis perearst M Lilt, miks M L pani B -E õppima just Kalamaja põhikooli, kuhu laps pidi sõitma 2 transpordivahendiga ja kuhu M Lil ei olnud plaanis last saatma hakata. M L ei osanud koolivalikut põhjendada. 4 6.
  22. käis lastekaitsetöötaja xxxXxx turvakodus ja kohtus B -E ga. B -E soovib, et emal läheks kõik hästi. B -E on enda sõnul nõus elama ka mujal, kui kodus ema juures. B -E on sõbralik, tõsine ja oma vanuse kohta asjalik laps. Turvakodu psühholoogi sõnul (lisa 11) kohanes B -E turvakodus kiiresti, teiste lastega läbisaamine on hea. B -E on koostööaldis, sotsiaalselt julge käitumisega, talle meeldib kui teda õppetöös abistatakse. Ka klassijuhataja sõnul on B -E tubli ja väga kohusetundlik. 7.
  23. toimus psühhiaatriakliinikus M Li võrgustiku kohtumine M Li raviarsti dr Evelin Edingu ja lastekaitsetöötaja osavõtul. Raviarsti sõnul oli M L endiselt vihane, et pidi viibima ravil psühhiaatriakliinikus. M Li sõnul sooviks ta kodus teha remonti, tema hinnangul pole see väga raske, piisab tapeedi seinapanekust. M sõnul on pisut vaja ka koristada. M arvates võiks B -E olla turvakodus sel ajal, kui ema tööl on. Lastekaitsetöötaja selgitas Mle, et pikaajaliselt ei ole lapse turvakodus viibimine võimalik ja käesoleval ajal parim lahendus B -E le oleks tema paigutamine asenduskoduteenusele, kuna see tagaks lapse turvalise elukorralduse pikaajaliselt. Samuti selgitas lastekaitsetöötaja M Lile, et asenduskoduteenusele paigutamiseks on vajalik lastekaitsetöötaja pöördumine kohtusse. M L sai lastekaitsetöötaja selgitustest aru ja oli nõus B -E paigutamisega lastekodusse tingimusel, et M Lile jääb ka edaspidi suhtlemisvõimalus lapsega. M Li sõnul on teda tahetud kodumaja koridoris öösel kuskile viia. M sõnul ongi võib-olla parem, kui B -E on lastekodus, sest seal ei saa „pahad hinged“ ukse tagant tulla. Lastekaitsetöötaja küsimusele, kas B -E on ema omalt poolt toetanud, vastas M L, et B on toetanud küll, kuid ei ole olnud seksuaalses mõttes mehe eest. M L on enda sõnul B -E t karistanud, kuna „nii hea ka olla ei saa“. Raviarsti sõnul vajab M L edaspidi kindlasti regulaarset ambulatoorset ravi, vaatamata pikaajalisele haiglas viibimisele 11.09.-20.20.2008 oli M L endiselt ärev ja vihane. Peale haiglarvi lõppu lubas M L pöörduda lastekaitsetöötaja vastuvõtule. Käesoleva ajani ei ole M L lastekaitsetöötaja vastuvõtule pöördunud. M Lil on krooniline psüühikahäire. Tal ilmnevad luulumõtted (jälitusluul, M L tunneb, et teda jälitatakse ja tema vastu sepitsetakse vandenõusid) ja meelepetted (pahad hinged). M Lil esineb toimetulekuprobleeme sellistes sotsiaalsetes valdkondades nagu inimsuhted (usaldamatus teiste inimeste vastu), töö ning enda ja lapse eest hoolitsemine, M Li toimetulek oli märgatavalt ja küllalt pika aja jooksul häiritud. Haigusele viitab ka M käitumine kodus akna katmine erinevate riideesemetega. Mõttekäigu struktuuri häired väljenduvad M seletuskirjades politseile. M Lil puudub vaatamata korduvale haiglaravil viibimisele endiselt haiguskriitika ja – teadlikkus. M L on lastekaitsetöötajale teadaolevalt korduvalt katkestanud talle määratud ambulatoorse ravi. M L keeldus peale viimast haiglaravi talle pakutud Tallinna Vaimse Tervise Keskuse tugiisiku teenusest. Sotsiaal- ja meditsiinitöötajad on M Lile pakkunud abi, kuid M L ei ole olnud eriti koostööaldis. Tulenevalt eeltoodust ei ole M L lastekaitsetöötaja hinnangul käesoleval ajal võimeline iseseisvalt oma poega kasvatama. Vastavalt ÜRO Lapse Õiguste konventsiooni artikli 7 p 1 on lapsel õigus olla vanemate poolt hooldatud. Põhiseaduse (PS) § 27 ja perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 sätestavad, et vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vastavalt lastekaitse seaduse § 8 on igal lapse sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule ning vastavalt § 25 lg 1 5 on lapse vanemad või hooldajad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. M L hoolib oma pojast, kuid kroonilise psüühikahäire tõttu ei suuda ta tagada B -E le vajalikku hoolitsust ja ülalpidamist. Ema halva tervisliku seisundi tõttu on B -E pidanud korduvalt viibima varjupaigas, B -E l on puudunud püsiv elukoht ja stabiilne elukorraldus. Viimases elukohas aadressil xxx ilmnes oht B -E elule ja tervisele - korteri uks oli lukustamata, kuigi samas majas liiguvad erinevad kahtlase taustaga isikud, s.h narkomaanid. Elukohas olid täiesti antisanitaarsed tingimused – elukohta võiks kirjeldada pigem prügimäena. Toa põrandal olid klaasikillud, seinad olid hallitanud. Toas puudusid tingimused toidu valmistamiseks. Tõenäoliselt oli B -E toitumine ebaregulaarne ja ebatervislik. B -E võis olla ka näljas, mida võis laste turvakodu juhataja sõnul järeldada B -E toitumisviisist turvakodus viibimise esimestel päevadel. Käesoleva aasta suvel jättis M L haiguse süvenemise tõttu tööle minemata ning selle tõttu puudus tal raha poja ülalpidamiseks. M L ei taganud B -E koolikohustuse täitma asumist 2008./
  24. õppeaasta alguses. Vastavalt ÜRO Lapse Õiguste konventsiooni artikli 9 p 1 võib lapse eraldada vanematest, kui vanemad jätavad lapse hooletusse ning eraldamine toimub lapse huvides. Vastavalt lastekaitse seaduse § 27 lg 1 ei tohi last ja vanemaid üksteisest eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu. PkS § 53 lg 1 ja 3 võib kohus eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanema juurde. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. M Li on oma psüühikahäire tõttu oma käitumisega korduvalt oma poega B -E t kahjustanud. M Li arusaamine lapse eakohastest vajadustest ja lapsevanema kohustustest lapse kasvatamisel on ebaadekvaatsed ning tema psüühiline seisund on äärmiselt ebastabiilne. M L ei suuda tagada lapsele turvalist elukorraldust ja –keskkonda ning sisendab ka lapsele oma hirme. B -E l puudub võimalus eakohasteks tegevusteks ja huvide teostamiseks. M L on eeldanud B -E lt mitteeakohast vastutust ja tegevusi. Puudused B -E koduses elukorralduses, tema hooldamisel ja kasvatamisel ohustasid B -E tervist, heaolu ja arengut. Ema juures olid rahuldamata B -E eakohased põhivajadused – vajadus igapäevase piisava toidu, hügieeninõuete järgimise, hoolitsuse ja kasvatuse, turvalisuse ning elementaarsete elamistingimuste järele. M Li haigusteadlikkuse ja –kriitika puudumise tõttu on B -E äravõtmine emalt ja paigutamine asenduskoduteenusele B -E huvides. B -E on nõus elukoha vahetamisega, lastekodus on talle tagatud vajalik hoolitsus, eakohase arengu võimalused ning turvaline elukeskkond. Lastekaitsetöötajal on kokkulepe Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti peaspetsialistiga ning Tallinna Lastekodu Xxx keskuse juhatajaga B -E paigutamiseks Tallinna Lastekodu Xxx keskusesse. Vastavalt ÜRO Lapse Õiguste konventsiooni artikli 3 p 1 tuleb lastega seonduvas tegevuses sotsiaalhoolekande asutuste ja kohtute poolt esikohale seada lapse huvid; vastavalt lastekaitse seaduse (LkS) § 3 on lastekaitse põhimõtteks seada esikohale lapse huvid; vastavalt PkS § 58 lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest. Nõmme Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötaja järgib antud juhtumi menetlemisel eelkõige alaealise B -E Li huve ja õigusi. 6 Perekond Liga seotud probleeme tõendavad kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks põhiseaduse § 27; tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lg 1 p 2 ja § 551; ÜRO Lapse Õiguste konventsiooni; perekonnaseaduse § 50 lg 1, § 53, § 58; sotsiaalhoolekande seaduse § 25 lg 1 ning lastekaitse seaduse § 3, § 8, § 25 lg 1 ja § 27 lg 1, taotleb avaldaja: võtta M Lilt (isikukood xxx, elukoht xxx, Tallinn) ära laps B -E L (isikukood xxx, elukoht xxx, Tallinn; tegelik viibimiskoht xxx Xxx keskus, Xxx) vanema õiguste äravõtmiseta kuna last on ohtlik jätta vanema juurde; jätta B -E Li elu korraldamine Nõmme Linnaosa Valitsusele. Kohtuistungil ära kuulatud: Tallinna linna esindaja jääb kohtule esitatud avalduse juurde. Puudutatud isikuna lapse ema on nõus avaldusega. Lapse esindaja adv Helen Tomberg toetab avaldust ja leiab, et laps on lastekodus hästi kohanenud. Praegune olukord tagab stabiilsuse. Vanemaõigused jäävad emale alles. Kohtu järeldused Kohus kuulanud ära avaldaja, puudutatud isikuna lapse ema , lapse esindaja ning võtnud arvesse lapse esindaja kirjaliku seisukoha ja kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lastekaitseseaduse § 32 kohaselt vajab laps viivitamata abi, kui ta on tingimustes, mis ohustavad tema elu ja tervist. Lapse eraldamine perekonnast võib LKS §27 kohaselt toimuda juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud kohtuotsus. Perekonnaseaduse § 53 lg. 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Sama paragrahvi 3.lõike järgi kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Asja arutamisel on tõendamist leidnud et 09.07.1999 sündinud B -E L on jäänud vanemliku hoolitsuseta. Alates 22.12.2008 viibib laps B –E Tallinna Lastekodu Xxx Keskuses. Koolis läheb lapsel tõusvas joones. Lapse ema tunneb huvi poja käekäigu vastu. Lapse eraldamine kodust on toimunud lapse huvides. Seega on täidetud SHKS § 25 lg 1 märgitud eeldused. Mary Li kasvatusel ei olnud rahuldatud lapse vajadused. Piisav kriitikameele puudumine enda seisundi suhtes ei võimalda emal ka oma suhtumist lapse vajadustesse muuta. Sellises kasvukeskkonnas ei ole lapsele tagatud arenguks elementaarsemadki võimalused ning seataks ohtu lapse julgeolek. Lapse ära võtmine vanemalt ning tema paigutamine hooldusasutusse on ennekõike vajalik lapse elu ja tervise kaitseks. Seega on põhjendatud M Lilt (isikukood xxx, elukoht xxx, Tallinn) võtta ära laps B -E L (isikukood xxx, elukoht xxx, Tallinn; tegelik viibimiskoht xxxXxx keskus, Xxx) vanema õiguste äravõtmiseta kuna last on ohtlik jätta vanema juurde ja jätta B -E Li elu korraldamine Nõmme Linnaosa Valitsusele. kohtunik 7 Lukiina Vismann 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.