Obsah (7)

§ 5§ 230§ 231§ 163§ 173§ 162§ 174

2-08-71322 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 19. veebruar 2009.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-08-

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. 9. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osaliselt rahuldamisele. 10.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. VÕS § 256 kohaselt kohustub faktooringulepinguga üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. OÜ D on faktooringlepingust tuleneva nõudeõiguse loovutanud hagejale.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama seaduse § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 2 2-08-71322
3. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et OÜ D ja kostja sõlmisid 01.02.2007 järelmaksugraafiku, mille alusel kohustus kostja ostetud kaupade eest tasuma 8550 krooni vastavalt järelmaksugraafikule. Vaidlust ei ole ka selles, et OÜ D loovutas faktooringlepingust tuleneva nõudeõiguse hagejale. Kostja ei ole vaidlustanud ka hageja poolt hagiavalduses esiletoodud asjaolu, et tal on nimetatud lepingu mittenõuetekohasest täitmisest tekkinud võlgnevus hageja ees summas 3598,38 krooni.
4. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda iga rikkumise korral selle administreerimise ja rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise eest 300 krooni. Vastavalt järelmaksulepingu üldtingimuste p-le 8.2, kui ostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab faktoor ostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on faktooril õigus nõuda iga rikkumise korral selle administreerimise, rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise eest 300 krooni. Kostja väitel ei ole hageja ühtegi teadet lepingu rikkumise kohta kostjale saatnud, mistõttu leiab kostja, et kirja saatmise eest 300 krooni nõudmine on põhjendamatu. Kuivõrd hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid teate koostamise ja postitamise kohta, siis ei ole põhjendatud ka kostjalt nimetatud kulutuste väljamõistmine.
5. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõuded kostja vastu on põhjendatud osaliselt ja hageja on õigustatud nõudma kostjalt põhivõlgnevust summas 2933,60 krooni, intressi tasumist summas 102,48 krooni ja viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest summas 562,30 krooni, seega kokku 3598,38 krooni. Kohus leiab, et kirjalike teadete tasu väljamõistmine summas 300 krooni tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Menetluskulud 16.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv summas 250 krooni ja õigusabikulud 2500 krooni. Kostja vaidleb hageja esindaja õigusabikulude suurusele vastu ja leiab, et õigusabikulud summas 2500 krooni ei ole põhjendatud. Juhindudes

§ 162

lg-st 4 leiab kohus, et ebaõiglane oleks õigusabikulude summas 2500 väljamõistmine kostjalt tervikuna. Kohus juhib tähelepanu, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas, seega ei ole ka ajakulult mahukas. Käesolevas asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, samuti ei ole esitatud vastuväiteid kostja vastusele. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hagejal on olnud seoses käesoleva asjaga kohtueelseid kulusid. Seoses hagi osalise rahuldamisega, peab kohus õiglaseks jätta hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100% ulatuses ja õigusabikulud 50 % ulatuses kostja kanda. Seega 50% õigusabikuludest jääb hageja enda kanda.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Maire Lukk Kohtunik 3