2-08-77201/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 12.03.2009.a., Kentmanni tn 13, Tallinn esindajad 2-08-77201 J G hagi DRvastu elatise suurendamise nõudes Hageja: J G (isikukood xxx, elukoht: xxx) Kostja: DR (isikukood xxx elukoht: xxx) Kohtuistungi toimumise 09.02.2009.a. aeg Kohtuistungil osalejad Hageja: J G Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Suurendada Harju Maakohtu 21.oktoobri 1998.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-237 1998 DR väljamõistetud elatist. Välja mõista DRilt igakuine elatis tütre K R (isikukood xxx) ülalpidamiseks 2 500,- krooni kuus alates 18.10.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni lapse ema J G kasuks, õppimise korral põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni kooli lõpetamiseni. Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu 21.oktoobri 1998.a. kohtuotsusega on poolte abielu lahutatud, 15.04.1995.a. sündinud tütar jäetud ema, hageja kasvatada ja kostjalt välja mõistetud tütre ülalpidamiseks elatis hageja kasuks 1000,- krooni kuus kuid mitte vähem kui ¼ Eesti Vabariigi poolt kehtestatud miinimumpalgast. Hageja palub seoses lapse vajaduste suurenemisega elatist suurendada kuni 2 950,- kroonini kuus. Lapse vajadused on suurenenud seoses ravimite kallinemisega ja tütre haigusega ja seoses pangalaenu võtmisega korteri ostmiseks ja seal elamiseks koos tütrega. Lapse vajadused ühes kuus on 7 700,- krooni, millest eluasemekulud on 1000,- krooni, kulutused toidule 1500,- krooni, kulutused transpordile 500,- krooni, sidekulud 200,- krooni, kulutused tervishoiule 1200,krooni, kulutused hügieenitarvetele 700,- krooni, kulutused lapse koolikohustusele 300 krooni, riietele ja jalanõudele 1000,- krooni, huviringid 1500,- krooni, kokku 7 700,- krooni. Hageja viimase kuue kuu töötasu on keskmiselt 9 400,- krooni kuus. Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et elatise suurendamise nõue täies ulatuses ei ole põhjendatud. Kostja ise on samuti kandnud lapse eest hoolt keskmiselt kolm korda kuus, on lapsele ostnud mobiiltelefoni, riideid ja jalatseid.,andnud taskuraha summas 500-1000,- krooni kuus. Kostja ei ole täheldanud Tallinna Lastehaigla poolt diagnoositud haiguslikke nähteid. Samuti ei ole ka laps nendest rääkinud. Kostja on nõus suurendama elatist 2000 kroonini kuus. Samuti leiab kostja, et tulumaksu peaks maksma tulu saaja.. Kostja netosissetulek on keskmiselt 6 500 krooni kuus. Sissetulekute hulka on arvatud ka päevarahad, kuna kostja töötab autojuhina ja enamuse ajast viibib välislähetustel. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus PkS § 61 lg3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 4350,- krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni kuus. Hageja on taotlenud lapse elatise suurendamist lapse vajaduste suurenemisega ja seoses elukalliduse tõusuga. Elatis on kohtu poolt välja mõistetud ajal, kui laps oli kolme aastane, käesoleval ajal on laps 13aastane ja tema vajadused on suurenenud. Ka vanemate sissetulekud on suurenenud .Kostja ei ole vastuväidetes viidanud, et tal oleks peale tütre K teisi ülalpeetavaid. Hageja on loetlenud lapse ülalpidamiskulud. Hageja on esitanud kohtule SA Tallinna Lastehaigla tõendi, mille kohaselt on K diagnoositud astma juba väikelapseeas ja sellest ajast saadik saab laps regulaarselt iga päev aastaringselt astmaravimeid haiguse kontrolli all hoidmiseks Kaasuvana on lapsel üsna allergiline nahapõletik, mis vajab kortikoidkreeme ja iga päev vajab baaskreemitamist. Samuti on lapsel allergiline nohu, mis vajab ninapihustit. Seoses kombineeritud allergilise haigusega on ravimite tarve küllalt märkimisväärne. Kostja ei ole märganud lapsel haigusnähte. Kohus leiab, et laps saab tõenäoliselt igapäevaselt piisavalt ravimeid, mis ei lase haigust väljapoole paista. Samas on ravimid kallid. Kohus loeb mõistlikeks vajalikeks kulutusteks kuus: eluasemekulud 1000,- krooni, kulutused toidule 1200 krooni, sidekulud 100 krooni, kulutused tervishoiule 1150 krooni, kulutused hügieenitarvetele 200 krooni, kulutused transpordile 250 krooni, kulused huviringidele 500 krooni kuus (tõendamata on huviringide maksumus 1500,- krooni), kulutused riietele ja jalanõudele 600,- krooni. Kokku kulub lapsele kuus 5000,- krooni. Kohus ei nõustu kostjaga, et korteriost ei kuulu lapse vajaduste hulka, kuna on igati mõistlik, kui lapsel on oma tuba. Kohus leiab, et nimetatud summaga (5 000,- krooni) on lapse vajadused kaetud. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ning elatise väljamõistmisel tuleb jagada lapse ülalpidamiskulud pooleks. Ühe lapsevanema osa on 2 500,- krooni. Tuleb arvestada sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu. Kohus ei suurenda elatist tulumaksu võrra, kuna laps on osa päevi kuus isa ülalpidamisel. Lapsele tehtavate kingituste maksumus ja lapsele antav taskuraha ei vähenda igakuist elatist, mis on mõeldud toidu, riiete ja lapse igapäevaste vajalike mõistlike kulutuste hüvitamiseks. Elatis tuleb suurendada alates hagiavalduse esitamisest. TsMS § 164 sätete kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Maie Seppo kohtunik 2