Obsah (5)

§ 26§ 92§ 7§ 23§ 93

3-07-766 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 17.09.2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-766 Haldusasi Viimsi Vallavalit

§ 26lg 1 p 6).

2. Mõista vastustaja MMK kasuks Viimsi vallalt välja menetluskuluna kantud õigusabikulud summas 29 893 krooni ja 35 senti (

§ 92lg 1).

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 17.09.2007 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. 1 Asjaolud MMK 20.03.2007 vaideotsusega jäeti rahuldamata Viimsi Vallavalitsuse 16.02.2007 esitatud vaie MMK 22.01.2007 otsuse HR-11/07-0002 "Metsamajandamiskava kehtestamine" ja 22.01.2007 otsuse HR-11/07-0003 "Metsamajandamiskava kehtestamine" kehtetuks tunnistamise nõudes. MMK 22.01.2007 otsusega nr HR-11/07-0002 "Metsamajandamiskava kehtestamine" on antud OÜ-le Trofert Invest õigus teostada temale kuuluval Nõmme kinnistul, katastritunnus 89001:010:2630, mis asub Viimsi vallas, lageraiet 0,6 ha suurusel alal ja turberaiet 0,5 ha suurusel alal. MMK 22.01.2007 otsusega nr HR-11/07-0003 "Metsamajandamiskava kehtestamine" on antud OÜ-le Engaste Invest õigus teostada temale kuuluval Kivikangru kinnistul, katastritunnus 89001:010:2891, mis asub Viimsi vallas, lageraiet 4,7 ha suurusel alal. Viimsi Vallavalitsus esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MMK 20.03.2007 vaideotsuse nr 7-1/593 tühistamise nõudes ning 22.01.2007 metsamajandamiskavade kehtestamise otsuste tühistamise nõudes. Kaebuse sisu Kinnistud Kivikanguri ja Nõmme asuvad piirkonnas, mis asub Muuga sadama ja Muuga küla elamurajoonide vahel ja kus on väga oluline kõrghaljastuse säilitamine, kaitsmaks elamupiirkonda sadamast tuleva müra, õhusaaste ja teiste kahjulike mõjude eest. Viimsi valla mandriosa kehtiva üldplaneeringu ja teemaplaneeringu "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituste põhimõtted" kohaselt tuleb sadamate ümbruses ja sadamateni ulatuvate transiitteede ääres ning teiste tootmisega seotud objektide ümber säilitada puhvertsoonid, kus tuleb säilitada olemasolev haljastus, eriti kõrghaljastus. Lageraide teostamisel aga hävitataks kõrghaljastus täielikult. Viimsi valla mandriosa üldplaneering kohustab ka säilitama Muuga sadama ümber rohelise vööndi. Seda võivad läbida vaid kommunikatsioonid ja sadamat teenindav kergeliiklus. Nõmme kinnistu on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt metsamajandusmaa ning Viimsi Vallavolikogu 17.08.2004 otsusega nr 73 algatatud üldplaneeringu teemaplaneeringu "Viimsi vallal miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik", mis käesoleval ajal on menetlemisel, kohaselt rohevõrgustiku tugiala ja osaliselt rohekoridori ala. Seetõttu on selle kinnistu kõrghaljastust vaja maksimaalselt säilitada ning eriti rangelt kaitsta. Kivikanguri kinnistu asub rohekoridori alal ning paiknedes vahetult Muuga sadama kõrval, on looduslik puhverala ca 50 m kaugusel oleva elamupiirkonna ja sadama vahel. Kivikanguri kinnistu, mis on üldplaneeringujärgselt metsamajandusmaa, on valla üldplaneeringujärgselt küll perspektiivne äri- ja büroohoonete maa, kuid käesolevaks ajaks ei ole aeg selle realiseerimiseks sobiv, sest sadamas käideldavate kaupade koguste suurenemise ja kaupade nomenklatuuri muutumise tõttu on oluliselt teravamalt tõusetunud saasteprobleemid ning ümbruskonna elanike saaste eest kaitsmise küsimus. Lisaks ülaltoodule asuvad need kinnistud suurõnnetuste riskist tulenevate ohualade piirkonnas, milleks on Muuga sadama puhul 5 km, AS Lonessa naftaterminaali ja sellega seotud rajatiste puhul 0.8 km ning kütuse veoks kasutatava raudtee puhul 120 m. MMK vaidlustatud otsustes ei ole olemasoleva haljastuse säilitamise vajadusega ja teiste ülaltoodud asjaoludega arvestatud, mistõttu esitas Viimsi Vallavalitsus 16.02.2007 kirjaga nr 7-1/593 MMK-le vaide MMK 22.01.2007 metsamajandamiskava kehtestamise otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes. MMK 20.03.2007 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata. Viimsi Vallavalitsuse esitatud nõue, et enne metsamajanduskavade kehtestamist viidaks 2 läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine, tuleneb otseselt keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KMHKJS) § 33 lg l p-de 1 ja 4 ning § 35 lg-te 1, 3, 4 ja 5 sätetest. Vaidlustatud metsamajanduskavade kehtestamise puhul otsust keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta vormistatud ei ole. Viimsi Vallavalitsuse vaide läbi vaatamisel ei küsinud MMK Viimsi Vallavalitsuselt seletusi ega kuulanud ära ühtki Viimsi Vallavalitsuse ametnikku. Seega rikkus MMK vaide läbivaatamisel HMS § 83 lg-t 2. Samuti rikuti vaide läbivaatamiseks ettenähtud tähtaegu vastavalt HMS § 84 lg-le 1. Vastustaja MMK vastulause ja taotlus Vastustaja leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja seda alljärgnevatel põhjustel. Vaidlustatud haldusaktid ei mõjuta Viimsi Vallavalitsuse õigusi ega kohustusi (

§ 7lg 1).

Ühtlasi puudub kaebajal kaebeõigus seadusest tulenevalt (

§ 7lg 2).

Kõnesolevate otsustega on kehtestatud metsamajandamiskavad, millega kolmandatel isikutel lubatakse teha lageraiet neile kuuluvatel kinnistutel vastavalt kehtivale üldplaneeringule. Mõlemal kinnistul asuva metsa kategooria metsaseaduse § 17 lg 1 tähenduses on tulundusmets. Vaidlustatud otsustega ei panda kaebajale mingeid kohustusi ega keelata temal mingeid toiminguid. Samuti ei mõjutata Viimsi Vallavalitsuse seadusjärgseid õigusi või nende teostamist, sest viimasel ei ole mingeid õigusi seoses vaidlustatud otsustega ega nendes nimetatud metsadega. Kaebaja ei ole ära näidanud ühtegi seadust, millest tuleneks tema õigus vaidlustada metsamajandamiskavade kehtestamise otsused halduskohtus kasvõi protesti vormis. Viimsi Vallavalitsuse õigus vaidlustada metsamajandamiskavade kehtestamist ei tulene ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS). Seetõttu palub vastustaja jätta kaebuse läbivaatamata

§ 23lg 3 p 1 alusel.

Juhul, kui halduskohus kaebuse sisuliselt lahendab, palub vastustaja jätta see rahuldamata. 4,7 ha ja 1,1 ha suurustel kinnistutel raiete tegemine ei vasta KMHKJS § 6 lg-s 1 toodud olulise keskkonnamõjuga tegevuse tunnustele. Samuti ei vasta ettenähtud raiete tegemine KMHKJS § 6 lg-s 2 toodud potentsiaalselt olulise keskkonnamõjuga tegevuste tunnustele. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu" (Määrus) § 9 annab detailse loetelu, millal tuleb keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust kaaluda. Selle loetelu alusel on ilmne, et õigusaktides on olulise keskkonnamõjuga tegevuse all mõistetud oluliselt ulatuslikumat tegevust kui 4,7 ha ja 1,1 ha raiete teostamine. Nii kaebaja poolt viidatud KMHKJS § 33 lg 1 p-d 1 ja p 4 kui kõigi teiste antud lõike alapunktide kohaldamise eelduseks on strateegilise planeerimisdokumendi koostamine. Strateegilise planeerimisdokumendi mõiste on selgesõnaliselt ära toodud KMHKJS §-s

1. Metsamajandamiskava ja selle kehtestamise otsus ei ole samastatav ühegi nimetatud sättes toodud määratlusega. Seega ei ole metsamajandamiskava ega tema kehtestamise otsuse näol tegemist strateegilise planeerimisdokumendiga. Eelnevast tulenevalt on täiesti alusetu ja põhjendamatu kaebaja viide KMHKJS § 33 lg-le
2. Viimsi valla üldplaneering ja teemaplaneering ei kujuta endast piisavat alust keelduda metsamajandamiskavade kehtestamisest. MMK on haldusorgan, milline saab keelduda taotluse rahuldamisest vaid seaduses sätestatud aluse olemasolu korral. Käesoleval juhul ei esine metsaseaduse § 15 lg-s 8 sätestatud aluseid, mis võimaldaksid vastustajal metsamajandamiskavad kehtestamata jätta. Isegi kui arvestada Viimsi valla üldplaneeringut ja teemaplaneeringut „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted", siis on viimased liiga üldsõnalised selleks, et kehtestada metsamajandamiskavade koostamisel tulundusmetsa kategooriasse kuuluvatele kinnistutele 3 piiranguid või kitsendusi. Viimased ei oleks metsaseaduse ja sellest tulenevate õigusaktide kohaselt õiguspärased ega kehtivad. Samuti on Viimsi Vallavalitsuse poolt viidatud 17.08.2004 otsusega nr 73 algatatud teemaplaneering „Viimsi valla miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik" alles menetlemise järgus, seega haldusaktina mittekehtiv. Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata. Kolmas isik OÜ Stream Invest arvamus ja taotlus Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel. Kaebajal puudub kaebeõigus vastavalt

§ 7lg-tele 1 ja 2.

Samuti ei tulene KOKS sätetest Viimsi Vallavalitsusele õigust vaidlustada metsamajandamiskavade kehtestamist. Eeltoodust tuleneb, et kaebajal puudub õigus pöörduda halduskohtusse ning seetõttu palub kolmas isik vastavalt

§ 23lg 3 p-le 1 jätta määrusega kaebus läbi vaatamata.

Nõustuda ei saa kaebuse esitaja seisukohaga, mille kohaselt on metsamajandamiskava või selle kehtestamise otsus strateegiline planeerimisdokument ja seetõttu oleks tulnud läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Viimane oleks olnud vastuolus KMHKJS sätetega, kuna vaidlusalustel kinnistutel raiete tegemine ei vasta KMHKJS § 6 lg-tes 1 ja 2 toodud olulise keskkonnamõjuga ega potentsiaalselt olulise keskkonnamõjuga tegevuse tunnustele. Planeerimisdokumendi mõiste on sätestatud KMHKJS §-s 31, millest tulenevalt ei ole metsamajandamiskava ja selle kehtestamise otsuse puhul tegemist strateegilise planeerimisdokumendiga. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja seisukohaga, mille kohaselt Viimsi valla üldplaneering ja teemaplaneering annavad aluse metsamajandamiskavade kehtestamisest keeldumiseks. Metsaseaduse § 15 lg 8 annab MMK-le alused metsamajandamiskava kehtestamata jätmiseks, mida antud juhul ei esinenud. Kaebuse esitaja pole välja toonud seaduslikku alust, mis oleks võimaldanud MMK-l jätta metsamajandamiskava kehtestamata. Kohtuistung Kohtuistungil jäid menetlusosalised kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kaasatud kolmanda isiku OÜ Trofert Invest esindaja kinnitas, et toetab menetluses vastustaja ja teise kolmanda isiku OÜ Stream Invest positsioone ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Viimsi valla kaebeõigus Kohtu hinnangul tuleb lugeda Viimsi vallal konkreetses vaidluses kaebeõigus olemasolevaks järgmistel põhjendustel. KOKS § 2 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse organitel õigus, võime ja kohustus korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. KOKS § 6 lg 1 järgi on 4 kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas ka heakorda, jäätmehooldust ja territoriaalplaneerimist. Seega on kohaliku omavalitsuse üksusel üldine kohustus hoolitseda vastava valla või linna säästva arengu kaudu tema elanike heaolu ning neile elamisväärse elukeskkonna loomise eest. Eelneva põhjal tuleb tunnustada kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitada halduskohtusse kaebusi selliste keskkonnaasjades tehtud otsustuste tühistamiseks, mis võivad mõjutada omavalitsusüksuse poolt kohaliku elu juhtimist ja kohaliku elu küsimuste otsustamist ning selle kaudu kahjustada kohaliku omavalitsuse olemuslike ülesannete täitmise võimalusi. Keskkonnaküsimuste otsustamist käsitlevates asjades ei ole võimalik kaebeõigust sisustada identselt tavapäraste haldusasjadega subjektiivse avaliku õiguse rikkumise kaudu. Keskkonnaasjades võib, kuid ei pruugi subjektiivse õiguse rikkumine esineda. Seetõttu saab keskkonnakaitse küsimustes kohtusse pöördumise õiguse aluseks olla mitte üksnes õiguste rikkumine, vaid ka kaebuse esitaja puutumus vaidlustatava haldusakti või toiminguga. Kaebuse esitaja peab ära näitama, et vaidlustatav tegevus puudutab tema huvisid. Puutumus ei tähenda pelgalt võimalust, et tegevus või kavandatav tegevus isikut mõjutab, vaid selline mõju peab olema oluline ja reaalne. Kohtu arvates on haldusaktide vaidlustamine, mille sisuks on Muuga sadama kui olulise keskkonnamõjuga tööstusobjekti vahetust lähedusest 5,3 ha metsa lageraide lubamine selline vaidlus, mis võib kohalikule omavalitsusüksusele eelnimetatud mõju omada ja reaalselt halvendada Muuga küla elanike elukvaliteeti. Seetõttu tuleb tunnustada Viimsi valla kaebeõigust käesolevas vaidluses ja vaadata asi läbi sisuliselt. Kohus on oma hinnangus tuginenud Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.02.2007 lahendile nr 3-3-1-86-

1. Menetlusnormide rikkumine vaidemenetluses Kaebuse kohaselt on vastustaja vaideotsuse andmisel rikkunud HMS sätteid, kui jättis vaiet lahendades täiendavalt ära kuulamata Viimsi valla seisukohad, lahendas vaide seadusega selleks ettenähtud tähtaega rikkudes ning jättes vaideotsuse piisavalt põhjendamata. Kohtu arvates ei saa need asjaolud tuua kaasa vaideotsuse tühistamist vaide esemest sõltumata. HMS § 87 lg 2 p 3 kohaselt saab halduskohtusse esitada kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebaja on oma õiguste riivet selgitanud oma valla elanike elukvaliteedi potentsiaalse halvenemise kaudu. See tähendab, et vaidemenetluse esemeks on olnud lageraiet lubavate metsamajandamiskavade kehtestamine vastustaja poolt, mis samuti on ka käesoleva kaebuse esemeks. Arusaadavalt on kaebuse eesmärgiks nimetatud metsamajandamiskavade kehtestamise tühistamine, aga mitte vaidemenetlus iseenesest. Seetõttu on kaebaja argumentatsioon vaidemenetluse käigus menetlusnormide rikkumisest kohtu hinnangul ainetu. Kuid isegi juhul, kui kaebaja eesmärgiks oleks üksnes vaideotsuse tühistamine, ei saaks ülalmärgitud väidetavad menetlusnormi rikkumised tuua kaasa vaideotsuse tühistamise. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. On selge, et Viimsi valla täiendav ärakuulamine ning vaide lahendamine lühema tähtaja jooksul ei oleks käesoleval juhul toonud kaasa teistsugust lahendit vastustaja poolt. Vastustaja on ka kohtumenetluse jooksul jäänud oma vaideotsuses väljendatud positsioonile. Kohtu arvates on vaideotsus piisavalt põhjendatud, et selle seisukohtadest aru saada ja tagada kaebaja kaebeõiguse realiseerimine kohtus vastustaja otsusega mittenõustumisel. Ehk teisisõnu – vaideotsuse motiveerimatus ei ole takistanud Viimsi vallal oma kaebeõigust teostada ega kohtul kohtulikku kontrolli läbi viia, mistõttu ei saa ka nimetatud argument olla aluseks vaideotsuse tühistamisele. 5 Metsamajandamiskavade kehtestamise materiaalne õiguspärasus Metsamajandamiskavade kooskõla Viimsi valla üldplaneeringuga ja teemaplaneeringutega Käesolevas asjas puudub tegelikult vaidlus selles, et kehtestatud metsamajandamiskavad ei ole vastuolus Viimsi valla üldplaneeringuga. Viimast kinnitas kohtuistungil kohtule ka Viimsi valla esindaja: „metsamajandamiskavad ühegi kehtiva planeeringuga vastuolus ei ole, nad on vastuolus planeeritava teemaplaneeringuga“ (06.09.2007 kohtuistungi protokoll tl 164). Kõik menetlusosalised möönavad ka seda, et Viimsi valla üldplaneeringu seletuskiri on planeeringu kaardimaterjali suhtes ebatäpne (mõlemad kättesaadavad aadressil http://www.viimsivald.ee/?id=627). Kohus nõustub vastustaja ja kolmandate isikutega selles, et selliste ebatäpsuste korral tuleb eelistada kaardimaterjali, mis on oma olemuselt palju detailsem kui üldsõnaline seletuskiri. Viimsi valla üldplaneeringu järgi on vaidlusalused kinnistud metsamajandusmaad (tulundusmetsa kategooriasse kuuluvad), millest Kivikangru kinnistu on perspektiivne ärija büroohoonete maa. Kui Viimsi vald soovib eelnevalt nimetatut muuta, saab ta seda teha uue üldplaneeringu või kehtivat planeeringut muutvate detailplaneeringute kaudu, aga mitte lihtsalt argumendiga, et „käesolevaks ajaks ei ole aeg nende realiseerimiseks küps“. Planeerimisseaduse (PlS) § 2 p 3 kohaselt on üldplaneering planeering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. Kui Viimsi vald on üldplaneeringut kehtestades leidnud, et vaidlusalustel kinnistutel saab tulundusmetsa majandada selleks seadusega ettenähtud viisil ja ka arendada piirkonda vastavalt planeeringule, siis ei saa Viimsi vald kinnistu omanikele ette kirjutada viise, kuidas seda teha või millisel ajal. Mis puudutab Viimsi valla teemaplaneeringuid (millest teemaplaneering „Viimsi valla miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ on alles menetlemise järgus ja ei kehti), siis ka need teemaplaneeringud peavad olema Viimsi valla üldplaneeringuga vastavuses, mitte vastupidi. PlS § 8 lg 2 p 2 kohaselt võib üldplaneeringu koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt § 8 lg-s 3 nimetatud eesmärkidele. Seega, kui Viimsi vald tahab vaidlusalustel kinnistutel igal juhul säilitada olemasoleva kõrghaljastuse, peab ta alustama üldplaneeringu muutmisest või lahendama selle küsimuse kolmandate isikutega muid alternatiivseid meetmeid kasutades detailplaneeringute või kinnistute võõrandamise kaudu. Kolmandad isikud on need kinnistud soetanud olemasoleva kehtiva üldplaneeringu-järgset maa sihtotstarvet teades ja usaldades ning nende usalduse kaitset ei saa rikkuda ilma õigusliku aluseta lihtsalt valla meelemuutusele tuginedes. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimine KMHKJS § 3 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Mida mõista olulise keskkonnamõju all, sätestab seaduse § 6 lg
2. Kohus nõustub vastustaja ja kolmandate isikutega selles, et 4,7 ha ja 1,1 ha suurustel kinnistutel raiete tegemine ei vasta KMHKJS § 6 lg-s 1 toodud olulise keskkonnamõjuga tegevuse tunnustele. Samuti ei vasta ettenähtud raiete tegemine KMHKJS § 6 lg-s 2 toodud potentsiaalselt olulise keskkonnamõjuga tegevuste tunnustele. Määruse § 9 annab detailse loetelu, millal tuleb keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust kaaluda. Selle loetelu alusel on ilmselge, et õigusaktides on olulise 6 keskkonnamõjuga tegevuse all mõistetud oluliselt ulatuslikumat tegevust kui 4,7 ha ja 1,1 ha raiete teostamine. Järelikult ei olnud vaidlusalaste metsamajandamiskavade kehtestamisel kohustuslik hinnata selle keskkonnamõju. Lisaks ei saa metsamajandamiskava lugeda ei tegevusloaks KMHKJS § 7 tähenduses ega ka strateegiliseks planeerimisdokumendiks seaduse § 31 tähenduses. Strateegilise planeerimisdokumendi mõiste on selgesõnaliselt ära toodud KMHKJS §-s
3. Metsamajandamiskava ja selle kehtestamise otsus ei ole samastatav ühegi nimetatud sättes toodud määratlusega. Eelnevast tulenevalt on ainetud ka kaebaja viited KMHKJS § 33 lg-le
4. Kokkuvõte MMK-le annab õigusliku aluse metsamajandamiskava kehtestamata jätmiseks metsaseaduse § 15 lg
5. Keskkonnaministri 21.12.2006 määrusega nr 81 kinnitatud „Metsamajandamiskava kehtestaja ja metsamajandamiskava kehtestamise korra“ § 7 kohaselt tunnistatakse metsamajandamiskava kehtestamise otsus kehtetuks, kui metsamajandamiskavas ilmnevad olulised puudused, mille olemasolul metsamajandamiskava kehtestajal oleks olnud õigus jätta metsamajandamiskava kehtestamata. Et käesoleval juhul neid aluseid ei esinenud, puudus MMK-l alus metsamajandamiskavade kehtestamata jätmiseks. Kõike eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jagamine

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Asja arutamisele kaasatud kolmandad isikud isik ei ole kohtule esitanud taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt. Vastustaja on kohtule esitanud taotluse ja menetluskuludokumendid menetluskulude väljamõistmiseks Viimsi vallalt (tl 145-151) summas 29 893 krooni ja 35 senti. Õigusabiteenuse eest esitatud arvete tasumist samas summas on kinnitanud AB Aivar Pilv raamatupidaja. Seega on asjas tõendatud, et vastustaja MMK on summas 29 893 krooni ja 35 senti kandnud õigusabikulusid. Kohus leiab, et vastustaja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Arvestades advokaadi poolt esitatud selgitusi arvetel, vaidluse raskust ja spetsiifikat ning keskmisi advokaadikulusid sarnastes vaidlustes, peab kohus summat 29 893 krooni ja 35 senti vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks ega pea õiglaseks summat vähendada

§ 93lg 5 alusel.

Maret Altnurme Kohtunik 7