Obsah (4)

§ 82§ 73§ 74§ 119

2-08-65018 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2009.a , Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number

§ 82

lg 1 alusel tööandjapoolse lepingu tingimuste täitmata jätmise tõttu ja lugeda töölepingu lõpetamise päevaks 14.04.2008.a. 3. Välja mõista Profi Betoon OÜ-lt Exxxxx Rxxx kasuks 82 238 (kaheksakümmend kaks tuhat kakssada kolmkümmend kaheksa) krooni, millest 24 000 krooni on hüvitis töölepingu lõpetamise eest

§ 82

lg 1 alusel, 35 090 krooni saamata jäänud töötasu, 11 148 saamata jäänud puhkusetasu ja 12 000 krooni hüvitis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest. Nimetatud summad on maksustavad.

1. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Välja mõista Profi Betoon OÜ-lt ExxxxxxRxxxxkasuks 100 (ükssada) krooni tasutud riigilõivu katteks. 2-08-65018 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber
2. Menetluse käik Exxxxx Rxxx esitas 06.10.2008.a. kohtule hagiavalduse Profi Betoon OÜ vastu. Hagiavalduses palus hageja lugeda lõppenuks tema ja kostja vahel sõlmitud tööleping ning mõista välja kostjalt hageja kasuks

§ 82

alusel hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses, s.o 24 000 krooni, saamata jäänud töötasu 35 090 krooni, saamata jäänud puhkusetasu 11 148 krooni ja viivis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest alates

1. aprillist 2008.a. kuni lõpparve väljamaksmiseni. Kohtukulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 394 ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei olnud võimalik kostjale hagimaterjale edastada kostja äriregistrijärgsel aadressil Kadaka tee 62, Tallinn, kuna need tagastati postiasutuse poolt märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Samuti ei õnnestunud kohtul menetlusdokumente kätte toimetada kostja seadusjärgsele esindajale – juhatuse liige Mxxxxx Vxxxxe - tema teadaoleval kodusel aadressil. Hagimaterjalid ja määrus tagastati kohtule märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kohus andis menetlusdokumendid (menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude) kostjale üle 21.01.2009.a. avalikult, teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks
2. veebruaril 2009.a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. 17.03.2009.a. teatas hageja kohtule, et taotleb asjas tagaseljaotsuse tegemist kirjalikus lihtmenetluses. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Pooled sõlmisid 01.03.2007.a. tähtajatu töölepingu nr 6 (tl.10-12), mille alusel hageja asus kostja juures tööle betoonimikseri operaatori ametikohale. Töölepingu punktis 4.
3. on pooled kokku leppinud, et tööandja maksab töötajale põhipalka 15 216 krooni kuus. Lepingu punkt 4.
4. näeb ette, et töötajale makstakse palka 1 kord kuus töötatud kuule järgneva kuu 10-ndaks kuupäevaks. 2-08-65018 Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (

) § 49 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Kostja jättis seaduses ettenähtud kohustuse täitmata ja ei maksnud hagejale lepingus kokku lepitud tasu ettenähtud suuruses ja tähtajal. Hageja esitas 13.03.2008.a. kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks

§ 82

lg 1 alusel tööandja poolsete lepingutingimuste rikkumise tõttu.

§ 82

lg 1 järgi teatab töötaja nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine.

§ 82

lg 2 kohaselt maksab tööandja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel sama paragrahvi 1. lõike alusel töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Kostja töölepingu lõpetamist vormistanud ei ole, samuti ei ole maksnud kostja hagejale töölepingu lõpetamisel

§ 82lg-s 2 ettenähtud hüvitist.

Vastavalt

§ 73

lg-le 2 on töölepingu lõpetamise päevaks töötaja tööloleku viimane päev, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti.

§ 74

lg 2 sätestab, et tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Palgaseaduse § 32 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kostja nimetatud kohustust täitnud ei ole ja lõpparve (sealhulgas saamata jäänud töötasu, saamata jäänud puhkusehüvitis ja hüvitis töölepingu lõpetamise eest

§ 82

lg 1 alusel) on hagejale tasumata.

§ 119

lg 2 näeb ette, et lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Arvestades Vabariigi Valitsuse

1. augusti
2. a määrusega nr 275 kehtestatud “Keskmise palga arvutamise korra” § 3 lg 1 on hageja ühe tööpäeva keskmine palk 707,70 krooni (91 296 krooni :129) ja lähtudes keskmise palga arvutamise korra § 4 lg-st 4 on hageja keskmine kuupalk 15216 krooni (707,70 krooni x 21,5 päeva), millelt tuleb maha arvestada maksud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 p 1, p 4, p 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda muu hulgas kohustuse täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust on hageja nõue põhjendatud ja tema ja kostja vahel sõlmitud tööleping tuleb lugeda lõpetatuks

§ 82lg 1 alusel tööandjapoolsete lepingutingimuste rikkumise tõttu alates 14.

aprillist 2008.a. Hageja nõudel tuleb kostjalt välja mõista 1) hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses, s.o 24 000 krooni (2x 15 216 krooni, millest on maha arvatud maksud); 2) saamata jäänud töötasu 35 090 krooni; 3) saamata jäänud puhkusetasu summas 11 148 krooni; 4) lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses (15 216 krooni, millest on maha arvatud maksud). Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv summas 100 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik