2-06-20958/40

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-20958 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi A.T. hagi I.T. vastu abikaasade ühisvara jagamiseks Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
2. aprill 2009 Hageja A.T. (IK xxx) Hageja esindaja M. K. volikirja alusel Kostja I.T. (IK xxx) Kostja esindaja vandeadvokaat K. K. advokaadivolikirja alusel RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada osaliselt: jätta korteriomand asukohaga xxx alevik Toila vald, Ida-Virumaa, I.T. omandisse. Välja mõista I.T. (T.) A.T. (T.) kasuks hüvitis korterimandi 1/3 osa maksumusest summas 35000 krooni.
4. Poole menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. 1/ 7 Kui apellatsioonkaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Hageja A.T. hagi kohaselt jagas Ida-Viru Maakohus 07.10.2004.a. otsusega hageja ja kostja I.T. ühisvara. Kohtuotsusega tuvastati, et poolte abielulised suhted lõppesid 2000.a. detsembris. Hageja oma hagiavalduse leidis, et ühisvara koosseisus oli enne abieluliste suhete lõppemist muretsetud järgmine vara, mis on poolte vahel jagamata: - xxx asuv korteriomand, mille maksumuseks hageja hindab 174850 krooni. - Sõiduauto Ford Sierra, reg.nr. xxx mille maksumuseks hageja hindab 12000 krooni. Sõiduauto on kostja poolt müüdud osaühingule Hambaravi dr. T.. - Kostja pangakontodel olevad rahasummad seisuga 2000.a. detsember. Hageja on nõus korteriomandi jätma kostjale, kuid soovib saada pool selle maksumusest, s.o. 87425 krooni, pool sõiduauto maksumusest, s.o. 6000 krooni ning pool kostja pangakontodel olnud summadest, milliste suurused palub hageja kohtul pankadelt välja nõuda. KOSTJA VASTUS Kostja leiab oma vastuses, et on olemas alus menetluse osaliseks lõpetamiseks kahe nõude osas. Esiteks nõude osas, mis puudutab I. T. arveldusarvetel olevat raha ning teiseks nõude osas, mis puudutab sõiduauto maksumuse jagamist. Kostja põhjendab menetluse lõpetamise nõuet arveldusarvetel oleva raha jagamise nõudes sellega, et hageja ei soovinud jagada seda ühisvara juba kohtumenetluses olnud ühisvara jagamise kohtuprotsessis ja selle kohta on olemas jõustunud kohtuotsus 07.10.
5. Sõiduauto on aga kostja lahusvara. Korteriomandi jagamisel palub kostja kohut arvestada Perekonnaseaduse § 19 lg 2–ga ning kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, arvestada kostja tähelepanu väärivat huvi vara suhtes, kuna varaks on tema tööruum. Hageja pole osalenud mõjuvate põhjusteta oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel. Korteriomandi väärtus on vale ja põhjendamatu. KOHTUISTUNGID 13.02.2008 kohtu eelistungil rahuldas kohus hageja taotluse ning määras välja nõuda AS Hansapangast ja AS Sampo Pangast kostja kontode väljavõtted 01.12-31.12.
6. Kostja esindaja ütles, et pooltevahelise kompromissi sõlmimine ei ole välistatud. 19.03.2008 kohtu eelistungil teatab hageja, et pooled kompromissi ei sõlminud, kuna 2/ 7 lahkarvamuseks jäi kummalegi endisele abielupoolele kuulunud jagatava ühisvara osa suurus. Hageja sõnul peab kummalegi kuuluva osa suurus olema ½, kostja soovivat aga, et hagejale kuuluv osa oleks ¼ . Hageja loobus sellel kohtuistungil sõiduauto maksumuse jagamisest. Kohus määras teha järelepärimine kostja aruannete kohta Maksu-ja Tolliametile tema FIE-na registreerimisest kuni 2000a. lõpuni.
7. juuni 2008 kohtumäärusega avaldas kohtunik enesetaanduse. Kohus jätkas asja menetlemist uues koosseisus. Kohtuistung toimus
8. jaanuaril
9. Kostja esitas sellel kohtuistungil AS Arco Vara eksperthinnangu korteriomandi asukohaga xxx hindamiseks. Ta oli nõus tasuma hagejale kompensatsiooni selle korteri hinnast ¼ osa. Hageja soovis kohtule esitada uut eksperthinnangut, kuna leidis, et esitatud hinnang on ühepoolne ja selles on vastuolud. Hageja palus kohtuistung seetõttu edasi lükata. Kohtuistungil hageja esindaja teatas, et hageja lõplik nõue on jagada pooleks poolte ühisvara, milleks on korter asukohaga xxx Muu ühisvara jagamist hageja enam ei taotle. Kohus tegi ettepaneku hagejale kirjaliku loobumisavalduse esitamiseks osadest nõuetest, mis olid kirjas esialgses hagis.
10. aprillil 2009 toimunud kohtuistungiks oli kohtul olemas ka hageja tellitud kinnisvarafirma Ober Haus ekspertarvamus xxx hindamistulemusega. Kohus oli selle eelnevalt saatnud ka kostjale tutvumiseks ning kostja oli esitanud selle kohta kohtule oma kirjaliku seisukoha. Hageja ei esitanud kohtule kirjalikku loobumise avaldust esialgselt hagis kirjas oleva nõude kohta, kuid esitas
11. veebruaril 2009 koos eksperthinnanguga kohtule kompromissettepaneku, milles märkis, et ühisvarana jagatavaks varaks on korteriomand asukohaga xxx. Muud vara ta poolte ühisvaraks enam ei nimetanud. Kohtu hinnangul on hageja teise ühisvara jagamisest peale korteri esitatud kompromissettepanekuga loobunud. Hageja tegi kostjale kohtu kaudu kompromissettepaneku tasuda temale kinnisvarafirma Ober Haus hinnangul nimetatud korteri väärtusest, s.o. 137 000 kroonist ½ osa, s.o. 68500 krooni. Kostja ütles kohtuistungil, et ta oleks nõus kompromissina hagejale maksma 40 000 krooni, kuid hageja sellega ei nõustunud. Seetõttu palus kostja jätta hageja poolt esitatud hagi rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3/ 7 Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud toimiku kõiki materjale tuli järeldusele, et hagi täielikuks rahuldamiseks puudub alus. Küll aga on põhjus hagi rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse § 18 lg 1 järgi võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Sama seaduse § 18 lg 2 järgi kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Pooled nõustuvad, et abielusuhted lõppesid nende vahel 2000a. detsembris ning see on tuvastatud ka Viru Maakohtu
12. oktoobri 2004a kohtuotsusega tsiviilasjas 2-2662/
13. Pooled nõustuvad ka sellega, et jagamata on poolte ühisvarasse kuuluv korter, mis asub xxx, Ida-Virumaal. Korter on ostetud I.T. poolt
14. septembril 1997a. (tl 30, 31). Kostja väidab, et ostis korteri Eesti Hoiupangalt saadud laenu eest (tl 27, 28), mida käendas tema õde I. K. (käendusleping tl 29, kostja seletus tl 272). Korteri hinnaks oli 4000.- krooni (tl 30, 31), laenu kogusummaks 25 000 krooni (tl 27, 28). Korteriostu summast laenusumma jääki kasutas kostja tema sõnade kohaselt n.ö. stardirahaks (tl 86) enda töökoha sisseseadmisel ostetud korterisse. Laenu tagasimakseid on kostja sõnul teostanud tema ise. Laen anti tagasimakse perioodiga 04.10.1997 kuni 10.09.1999 (laenuleping tl 27), mille tähtaegse kustutamise kohta pooltel vaidlust ei ole. Kuigi hageja väidab, et kahtleb laenuraha korteriostu paigutamisel, on see kohtule usutav, kuna laen on saadud 10.09.1997, s.o. vahetult enne korteri ostmist 26.09.
15. Kostja on kohtule esitanud ka kuluarveid korteri remondiks alates 1997 aastast kuni abielusuhete lõpuni ning ka edaspidi kuni 2006 aastani. (tl 129-211). Seega ei ole välistatud laenu jäägi kasutamine korteri remondi huvides. Hageja väidab, et alates 2003a. teeb kulutusi hambaravi kabinetile OÜ Hambaravi dr. T., kes ei ole käesolevas kohtumenetluses menetlusosaline (tl 87). Kostja ei vaidle sellele vastu. Kohus jagab hageja seisukohta. Samas märgib kohus ka seda, et hambaravi teenuste osutamiseks stomatoloog I. T.le on aadressil xxx andnud tegevusloa Toila Vallavalitsus oma korraldusega nr 292
16. oktoobrist 2000 (tl 32) ning see on sellest ajast ka I.T. töökohaks. Järelikult selleks ajaks olid korteri ümberehitused hambaravikabinetiks enamjaolt lõppenud ning edaspidi jätkus ainult hambaravikabineti parendamine jätkuva töö huvides. Seda parendamist ei saa enam pidada hageja panuseks ühisvarasse, vaid seda on teinud kas kostja isiklikult või OÜ Hambaravi dr. T.. Hageja on esitanud oma seisukoha kostja esitatud tõendite kohta (tl 212-217), s.o kuluarvete kohta korteri remontimisel perioodil 1997 kuni 2006 (tl 129-211). Kohus nõustub hagejaga, et enamus kulutusi on pooled teinud abielusuhete kestmise ajal. 4/ 7 Kohus ei saa aga nõustuda hageja seisukohaga, et kostja oleks pidanud kohtule esitama tõendeid hageja kui kaasomaniku nõusoleku kohta kulutuste tegemiseks kaasomandile. Kohus leiab, et hageja ise ei ole kulutuste tegemise keelamiseks midagi teinud juhul kui ta leidis, et need ei oleks olnud vajalikud. Fikseeritud on kulutuste tegemine, fikseerimata on aga hageja vastuseis nende tegemiseks. Hageja andis korteri jagamise vaidluse kohtusse mitu aastat peale varem jagatud ühisvara jagamise kohtuotsust. Nagu ta ise ütleb, unustas ta, et see korter on ka ühisvara (tl 87). Järelikult unustas ta ise oma õigused selle omandi suhtes, kuigi teadis, et I.T. kasutab nimetatud vara enda töökabinetina ka peale abielusuhete lõppemist. Seega hageja enda vaikival nõusolekul toimus kostja Ia Tuisu poolt tema töökabineti parendamine ka abielusuhete lõppemise järgselt. Kohtule on esitatud kolm erinevate tulemustega ekspertarvamust vaidlusaluse korteri maksumuse kohta: - kinnisvarabüroo Uus Maa hinnangul on
17. juulil 2006 korteri maksumuseks 5500-6500 kr/m2, so. 147950 krooni kuni 174850 krooni (arvamus tl 16, ostumüügi leping korteri suuruse näiduga (tl 30). - kinnisvarabüroo AS Arco Vara hinnangul on 21.01.2009a. korteri maksumuseks 105 000 krooni (tl 257-271). - kinnisvarafirma Ober Haus hinnangul on 04.02.2009a korteri maksumuseks 137 000 krooni (tl 276-289). Kohus hindab kõige objektiivsemaks kinnisvarabüroo AS Arco Vara hinnangut korteri maksumuse kohta, kuna kinnisvarabüroo Uus Maa hinnang on antud kolm aastat tagasi varasemas turusituatsioonis. Samuti ei ole hinnangust näha, et korterit hinnates oleks hindaja korteris kohal käinud. Kinnisvarabüroo Ober Haus hinnangul on mitmeid olulisi puudusi, mille on oma kirjalikus seisukohas välja toonud ka kostja (tl 292). Nendeks puudusteks on: võrreldavad tehingud toimusid hindamise ajaga võrreldes pool aastat varem; hinna kujundamisel ei ole arvestatud puudusega ,et korteri kasutusotstarbe muutmine on vormistamata; pole arvestatud, et elukorter on ümber ehitatud hambaravikabinetiks, kus puuduvad vannituba ja köök; võrreldavateks objektideks olid rohkemate tubadega korterid kui ühetoalised nagu seda on hambaravikabinetiks ümber ehitatud ühetoaline korter. Tuginedes Perekonnaseaduse § 14 lg 1 on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara ning tuginedes Perekonnaseaduse § 17 lg 1 on abikaasadel võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. xxx alevikus, Toila vallas on omandatud abikaasade (käesolevas menetluses hageja ja kostja) kooselu ajal ja on nende ühisvara. Abikaasad kokkuleppel otsustasid, et nimetatud korter tuleb ümber ehitada ühe abielupoole tööruumiks. Seega nad võrdsel 5/ 7 otsustamisõigusel muutsid koos korteri kasutusotstarvet ja kostja hakkas seda ainuisikuliselt tööruumina kasutama. Kui võtta aluseks korteri praegune hind 105 000 krooni, milliseks korteri hindas kinnisvarabüroo AS Arco Vara, on hinna pooleks jagades kummagi, st. nii hageja kui kostja osa väärtuseks selles 52500 krooni. Kostja on menetluses oma tulusid tuludeklaratsioonidega tõendanud (tl 90-124), hageja seda teinud ei ole. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu hageja töötasu suurus. Kohtuprotokollides kajastub kostja ütlustest ainult see, et hageja töötas Soomes 1 aasta, siis oli 1 aasta kodus, hageja enda ütlustest, et töötasu suurus oli 90-ndate aastate lõpus 1 kuus 7000-8000 krooni (tl 272). Kohtutoimikus ei leidu ühtegi dokumentaalset tõendit hageja töötasu suuruse kohta. On ainult hageja ütlused, mis ei ole antud vande all ning kohtul ei ole ka alust selliseid ütlusi hinnates neid usutavateks tõenditeks pidada. Hageja seisukohas (tl 217) on märgitud, et kostja on esitanud kohtule I.T. tuludeklaratsiooni 2000 aasta kohta, mis on esitatud abikaasaga ühise tuludeklaratsioonina. Selles olevat kirjas, et hageja maksustatav tulu selle deklaratsiooni järgi 2000 aastal olevat olnud 90 288 krooni. Sellist tõendit aga kohtutoimikus ei leidu. I.T. 2000.a. tuludeklaratsioonis (tl 91) on märgitud p.4.1., et abikaasad ei esita ühist tuludeklaratsiooni. Seega on hageja tulu kohtule tõendamata Tulu puudumine eeldab aga võimatust teha kulutusi ning kohus saab arvestada ainult kostja kulude tõendatusega korteri ostust alates kuni abielupoolte kooselu lõppemiseni 2000.a.detsembris. Kuna ainult kostja poolt on tema tulud tõendatud, saab kohus korterile tehtud kulutusi, mis on näidatud kohtule esitatud kulutšekkides (kulutšekid tl 129-211), pidada ainult kostja poolt tehtuteks. OÜ Hambaravi dr. T. moodustamisest alates on teinud kulutusi kostja osalusel osaühing. Hageja poolt isikliku töö panust vaidlusaluse korteri remontimisse ei ole kohtuistungitel tuvastatud, kuid et kostja on erinevatel kohtuistungitel ja oma seisukohas olnud nõus hagejale ühisvara osa kompenseerima kord 30 000 krooniga(tl 292), kord 40 000 krooniga (tl 87, 294), siis kohus järeldab, et kostja ei eita täielikult hageja panust kas siis korteri muretsemisse või korteri remontimisse aastatel 1997-
18. Kohus peab mõistlikuks määrata ühisvaras hageja osaks 1/3 ja kostja osaks 2/3, mis on korteri kohtu poolt aktsepteeritavast väärtusest 105 000 kroonist vastavalt 35 000 krooni ja 65 000 krooni. Kohus on abikaasade osade võrdsusest kõrvale kaldumise sättest vara jagamisel tuginenud Perekonnaseaduse § 19 lg 2 p 1 arvestades kostja tähelepanuväärivat huvi. See on tema töökoht, mille ümberehitamisse korterist hambaarstikabinetiks ta on olulisel määral investeerinud. Perekonnaseaduse § 19 lg 2 p 2-le tuginedes üks abikaasa, antud juhul hageja, ei ole ühisvara omandamisel tõendanud oma panust korteri ostmisel, vaid 6/ 7 seda on teinud ainult kostja oma õe käenduse abiga. Hagejal on selleks puudunud huvi või vajalikud tulud. Hageja tulud on tõendamata ning tõendamata on ka kostja poolt võetud laenu võimalik tagasimakse hageja poolt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vastavalt hageja soovile ja kostja nõusolekule tuleb korteriomand jätta kostja omandusse mõistes hagejale välja mõistliku hüvitise, milleks on 35000 krooni (1/3 osa omandist). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et nimetatud sätte kasutamine menetluskulude määramisel on õiglane ja ei kahjusta ülemääraselt kummagi poole huve. Marge Tamme kohtunik 7/ 7