← Eesti

2-08-81455/1

Obsah (6)§ 162§ 407§ 444§ 174§ 173§ 144

2-08-81455 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2009. a Pärnu, kirjalik menetlus Tsi

§ 162lg.1, § 407 lg.1, § 415, § 422, § 468 lg.1 p.2 1.

Hagi rahuldada.

  1. Välja mõista A.B.`ilt AS EMT kasuks põhivõlg ja viivis summas (4854 kr ja 58 s) neli tuhat kaheksada viiskümmend neli krooni ja 58 senti.
  2. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
  3. Jätta menetluskulud täies ulatuses A.B.’i kanda.
  4. Välja mõista A.B.’ilt AS EMT kasuks menetluskuluna riigilõiv ja õigusabi kulud summas (1800.00) üks tuhat kaheksasada krooni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100000 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, s.h. kirjalik vastus hagile. 1

(3)2-08-81455 Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.12.1997.a Liitumislepingu hageja poolt kostjale teleteenuste osutamiseks. Kostja jättis tasumata nimetatud lepingu alusel esitatud arved summas 2427.79 krooni, millele lisandub viivis perioodi 20.02.1998-26.11.2008 eest. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 2427.79 krooni ja lepingujärgne viivis vähendatud kujul, s.o. põhivõlalähedases ulatuses summas 2426.79 krooni. Hageja palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel ja välja mõista hageja poolt asjas tasutud riigilõivu 250.00 krooni, sellele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse asjas riigilõivu 250.00 krooni ja kantud õigusabi kulutused 2500.00 krooni. Kohtu seisukoht Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning andis hagile vastamiseks tähtaja 14 päeva hagi kättesaamisele järgnevast päevast alates. Hagimaterjalid on pereliikme kaudu kostjale edastamiseks kätte antud 23.03.2009.a aadressil xxxxxxx xxx. Xxx-xx, xxxxxxx. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud ega ole teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus

§ 407lg.

1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hageja taotlusel, kuna kostja ei ole vastanud, tuleb hagi kooskõlas

§ 444, § 407 lg.1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega.

Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Menetluskulud Vastavalt

§ 162

lg.1, § 173 lg.1 jäetakse menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud jätta kostja A.B.’i kanda. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

§ 174

.1 lg.2 alusel võimalik menetluskulude kindlaks määramine koos kulude jaotusega, kuna hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid.

§ 173

, § 174’ ja § 175 lg.1 alusel, kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatute kohtukuludena hageja kantud riigilõivu hagi esitamiselt 250 kr,

§ 144

p.7 järgi maksekäsu kiirmenetluses kättetoimetamise võimatuse tõttu rahuldamata jäänud avalduselt riigilõivu 250.- kr ja arvesse võttes asja minimaalset keerukust ja lepingulise esindaja töömahtu 2

(3)2-08-81455 lahendi saamisel, õigusabikulud summas 1300.- krooni, mis jääb mõistlikult (ca 50 % tsiviilasja hinnast) alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalsete piirmäärade. Tulenevalt

§ 174

.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist

§ 174sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse. Ingrid Hallas Kohtunik Ärakiri õige: I.Hallas/Kohtunik/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.