lg.1 kohaselt pärandaja surma korral võib kohus rakendada pärandvara hoiumteetmeid, milleks § 110 lg.2 kohaselt on muuhulgas pärandvara valitsemise korraldamine.
lg.2 kohaselt kohus rakendab huvitatud isikute õiguste kaitseks hoiumeetmeid, kui pärija ei ole teada, pärija ei viibi pärandvara asukohas, ei ole teada, kas pärija või tema esindaja on pärandi vastu võtnud või sellest loobunud. PärS § 112 lg.1 kohaselt pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja. Kohus leiab, et esitatud avaldus ei kuulu rahuldamisele. Avalduses toodud asjaoludega, avaldaja ja puudutatud isikute selgitustega ning kogutud tõenditega on tuvastatud, et 15.11.2003 surnud L S on abikaasa E S ja kaks last, puudutatud isikud tütar L B ja poeg A B . Nimetatud isikutest on, erinevalt avalduses väidetust, E S ja L B esitanud notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks juba 08.12.2003. Avalduse kohaselt on teatatud veel ühe pärijana A B , „kes on põdenud rasket haigust, talle on määratud hooldaja L B“. Avalduse kohaselt on 2 pärandvaraks mõtteline osa hoonestatud kinnistust, asukohaga xxxx, korteromand xxxx ja Hansapangas arvel olev raha. Avalduse kohaselt soovitakse Rakveres Vallikraavi tänaval asuv kinnistu jätta E Sile , ning korteromand Rakveres Laada tänaval ja raha Hansapangas jätta L Bile. Avaldajad taotlevad pärandi vastuvõtmise tähtaja lühendamist ja pärimisõiguse tunnistuse ning E Sile omandiõiguse tunnistuse väljaandmist kolme kuu möödumisel käesoleva avalduse esitamisest. Kohtus toimunud ärakuulamisele L B kordagi ei ilmunud. Kohalolnud E S teatas, et tema on ühe korra käinud notari juures ja siis ta kirjutas rahast loobumise avaldust. L S poeg on teovõimetu, tütar L lubas tema eest hoolitseda, kuid võttis siis kõik enda kätte ja ajas venna minema. A B ei olnud ärakuulamisel võimalik saada adekvaatset selgitust, samas on ta kohtule teadaolevalt pöördunud notari poole pärimistoimingute tegemiseks. Rakvere linna poolt 03.09.2008 esitatud andmetel A Bile ei ole määratud ei eestkostjat ega hooldajat. Kohtu hinnangul on tegemist isikuga, kes sotsiaalselt on ehk pisut abitu, kuid alust tema suhtes eestkoste menetluse alustamiseks seni toimunu põhjal ei ole. Rakvere Linna seletuse kohaselt on avaldus esitatud ennatlikult, kuna L S pärijad on teada ja nad on ka avaldanud notari juures tahet pärand vastu võtta. Lisaks sellele on avaldaja ise avalduses väitnud, et vähemalt üks pärijatest on pärandi vastu võtnud selle tegelikult valdamisele asumisega. Pärandi vastuvõtmiseks ei ole pärimistunnistuse vastuvõtmine vajalik. Pärandist loobumisest ükski teadaolev pärija senistel andmetel notarile esitanud ei ole. Asjaolu, et L B on korteriomandit valdama asudes seda ehk teinud A Bi õigusi rikkudes, ei ole käesoleva avaldusega lahendatatav. Kohus nõustub Rakvere Linna esitatud seisukohaga, et avalduses pärandvarana nimetatud korteri puhul on tegemist varaga, mille kohta notari kinnitusel on L S teinud testamentaarse korralduse A B kasuks, kes 2008.oktoobri seisuga on asunud ka oma õigust realiseerima (vt.notari kiri 30.10.2008 nr. 304). A B on kohtus avaldanud, et notar ei saa tema avalduse suhtes enne tegutseda, kui kohus pole pärandi vastuvõtmise tähtaega ennistanud. Kohus leiab, et isegi kui notar on sellise arvamuse A B edastanud, siis ilma vastava ennistamisest huvitatud isiku taotluseta ei saa kohus sellist toimingut teha. Keegi pärijatest vastavat taotlust kohtumenetlusse esitanud ei ole.
2 kohaselt notar väljastab pärimistunnistuse, kui isiku pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. Antud juhul on notari enda väitel ( kiri 30.10.2008 nr. 304) L S teinud testamendi, millega xxxx asuva korteriomandi pärijaks on poeg A B. Kui notari poolt, kehtiva korra kohaselt kogu pärandvara kohta, väljaantud pärimistunnistus peaks mõne isiku (L Bi, E Si või väidetavalt võimalike H S pärijate) meelest olema ebaõige, siis see isik võib oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole. Kohus ei pea mõistlikuks, et juba 5 aastat on A B pidanud ootama võimalust oma vara reaalselt kasutama-käsutama hakata. Kui notar mingil põhjusel ei saa pärimistunnistust välja anda, siis on pärijal õigus nõuda, et notar vormistaks selle nn. keeldumisotsusena, mida omakorda Notariaadiseaduse § 40 kohaselt on õigus vaidlustada. A Bi huvides võimalikult kiiresti pärimismenetluse lõpuleviimise korral on võimalik ka antud asja avaldajal juriidiliselt korrektsemalt oma õigusi realiseerida, ehkki iseenesest see asjaolu, et oma tegudega on ennast pärijana avaldanud L B pärandi vastu võtnud, ei peaks samuti takistama avaldajal esitamast 3 oma nõudeid L Bi vastu. Kui siis L B omakorda leiab, et avaldajal puudub tema vastu nõudeõigus, kuna ta ei saa olla (A Bi kasuks tehtud testamendist tulenevalt) kohustatud isikuks korteriomandi suhtes, siis on L Bil põhjust kiirendada tema suhtes pärimistoimingute lõpuni menetlemist. TsMS § 478 lg.2 kohaselt määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Kohtunik /allkiri/ M. Leimann Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus 22. mail 2009.a Nooremreferent I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.