Obsah (4)

§ 60§ 61§ 49§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg 08. juuli 2008.a Kohtukoosseis Kohtunik Natalja Losevtsova Sekretär Jelena Muttonen Tõlk Aili Hirt Tsiviilasja number 2-06

§ 60

lg 1, kus vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Hageja on sunnitud pöörduma kohtusse, kuna kokkuleppele kostjaga jõuda pole võimalik. Hageja on lapsehooldusepuhkusel. Kostja tulude kohta ei ole hagejal usaldusväärseid andmeid, kuid eeldatavasti võib see moodustada 6500 krooni.

§ 61

lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Peale selle,

§ 49sätestab, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Hageja täidab oma vanema kohustusi täiel määral, kuid kostja hoidub perekonnaseadusega kindlaks määratud kohustustest oma alaealiste laste suhtes kõrvale. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 60

,61 lg 4, § 70 lg 2 palub hageja suurendada elatised ja välja mõista kostjalt alaealise lapse D N, sünd xxx., ülalpidamiseks hageja kasuks alates 01.01.2006 1500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, või kuni poolte varalise seisu muutmiseni, vaid igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse 2 kehtestatud kuupalga alammäära. Suurendada elatised ja välja mõista kostjalt alaealise lapse E N, sünd xxx ülalpidamiseks hageja kasuks ja alates 01.01.2006 1500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, või kuni poolte varalise seisu muutmiseni, vaid igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära . Välja mõista, kostjalt kohtukulud. III. Menetluse käik 30.10.2006.a. rahuldas Viru Maakohus hagi tagaseljaotsusega. 31.10.2007 laekus Viru Maakohtule kostja vastus O N hagiavaldusele ja D N vastuhagi O N vastu elatise vähendamise nõudes. 31.10.2006 esitatud kostja vastuse kohaselt hageja nõuded on kooskõlas perekonnaseadusega. Kuid hagi ei või olla rahuldatud sel põhjusel, et kostja materiaalne olukord ei võimalda tal maksta hageja poolt nimetatud elatise summat. 09.05.1997.a. kohtuotsusega nr. 2-806 on kostjale pandud kohustus maksta igakuiselt elatist 600 kroom suuruses summas esimesest abielust 04.08.1992.a. sündinud tütre O ülalpidamiseks. Leppinud kokku O ema - S M selle kohta, et viimane kõik need aastad ei esita kohtusse hagi väljamõistetud elatise suurendamise suhtes tütre O ülalpidamiseks tingimusel, et kostja vabatahtlikult igakuiselt maksab väljamõistetud elatisele 600 krooni, juurde veel 800 krooni (seisuga 2006.a.), mis kokku moodustab summa 1400 krooni igakuiselt. Kostja töötasu 2006.a. moodustab 5560 krooni. Sellest järeldub, et juhul, kui kohus rahuldab hagi, kostja ei suuda endale kindlustada elatusmiinimum, s.t. kindlustada endale võimalust soetada rõivaid, tasuda kommunaalmakseid ja osta vajalikku toitu. Kõik ülalloetletud on tõendatud lisatud dokumentidega. Hageja hagiavalduses ei näidanud ära riiklikku lastetoetoetust 300 krooni igale lapsele ja pensioni lapsinvaliidile. D N vastuhagi O N vastu elatise vähendamise nõudes 31.10.2006 esitatud vastuhagi kohaselt Narva Linnakohtu 08.04.2005.a. otsusega nr.2-100804 on hagejalt välja mõistetud igakuine elatisraha oma abielust kostjaga alaealiste laste D ja E N ülalpidamiseks 1340 krooni mõlemale. Peale selle, Narva Linnakohtu 09.05.1997.a. otsusega nr. 2-806 on kostja kohustatud välja maksma igakuiselt elatisraha 600 krooni esimesest abielust tütre -04.08.1992.a. sündinud O M ülalpidamiseks, mida ta peale kohtu poolt väljamõistetud summa maksab juurde sularahas 800 krooni, mis teeb summas kokku 1400 krooni kuus. Seega, igakuiselt maksab kostja laste ülalpidamiseks 4080 krooni, kusjuures ta saab töötasu kuus 5560 krooni. Kirjeldatud asjaolu on tõendatud vastuhagile lisatud dokumentidega. Antud olukord seab hagejat väljapääsmatusse materiaalsesse olukorda, mille tulemusena ta ei suuda tasuda kommunaalteenuste eest, soetada eluks vajalikke esemeid - rõivaid, olemtarbeid, saada täisealise inimese jaoks hädavajalikku toitumist. Ülaltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 362, 363, 373 lg.l p.2 ja perekonnaseaduse § 61 lg.6 p.3 palub vastuhagi hageja vähendada 08.04.2005 Narva Linnakohtu otsusega 2-1008/04 D ja E ülalpidamiseks määratud igakuise elatisraha summa, 1340 krooni mõlemale lapsele ja määrata uus elatisraha summas 750 krooni igakuiselt mõlemale lapsele. 16.11.2006.a. esitas D N kaja tagaseljaotsuse peale ja palub ennistada menetluse. 06.12.2006 kohtumäärusega taastati menetlus O N hagi D N vastu elatise suurendamise nõudes. 3 Jaanuaris 2008 saabus O N hagi D N vastu elatise suurendamise nõudes ning D N vastuhagi O N vastu minu menetlusse. 05.03.2008 esitas kostja O N vastus vastuhagile. Kostja hagi ei tunnista. Hagiavalduse ei ole põhjendatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta maksab igakuiselt lapse esimesest abielust lisaks 800 krooni ülalpidamiseks, mis moodustab kokku 1400 krooni. Samuti ei ole selge, miks tema tütrele esimesest abielust hageja maksab 1400 krooni, aga lastele teisest abielust vähem. Kui hageja soovib maksta lastele D ning E ülalpidamiseks ainult 750 krooni igaühele, siis nad on juba vähem kindlustatuks kui elatis saav laps, kuna isegi praegu lapse ülalpidamisel hageja maksab ainult 1340 krooni igaühele, aga esimesele lapsele hageja maksab rohkem. On vaja märkida, et teisest abielust tütar on invaliid ning temale on vaja rohkem raha, kui tervele lapsele. Hageja esitab töölepingu lisa, aga see ei ole dokument, mis tõendab kõik sissetulekuid. Hageja esitab arved korteri eest maksmisest, millest on näha, et temal ei ole võlga, hagejal ei ole võlga elatiste kohta samuti. Kostja arvab, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, millele ta tugineb ning palun jätta hagiavaldus rahuldamata ning välja mõista hagejalt menetluskulud. 18.04.2008.a. esitas hageja D N arvamus vastuhagi kostja vastusele. Vastuse kohaselt on hagi esitatud seaduslikel alustel - perekonnaseaduse § 61 lg 6 p 1. Oma sissetulekuid kinnitab hageja vastava tõendiga töökohalt. Kostjaga ühised lapsed ei asu halvemas materiaalses olukorras kui hageja laps esimesest abielust, kuna kostja sissetulek on märgatavalt suurem kui hageja abikaasal esimesest abielust. 24.03.2008.a. esitas hageja O N hagiavaldus nõuete muutmises. 24.03.2008 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt olid pooled alates 20.11.1998.a. registreeritud abielus. Abielust on neil alaealine tütar D N xxx., ja alaealine poeg E N, sündinud xxx. Abielu lahutati 18.05.2004.a. Narva Linnakohtu otsusega 08.04.2005.a. tsiviilasjas nr 2-1008/04 mõisteti kostjalt välja elatised laste ülalpidamiseks suuruses 1340 igale lapsele. Hageja sai kätte laste ülalpidamiseks 2007.a – 2090 krooni aga 2008.a – 2117 krooni . Kuid see summa ei ole piisav. Lapsed elavad hageja juures. Vanema kohustused on kindlaks määratud

§ 60

lg 1, kus vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Hageja on sunnitud pöörduma kohtusse, kuna kokkuleppele kostjaga jõuda pole võimalik, see tõendab ka, et kostja esitas vastuhagi, elatise suurus vähendamiseks. Tütar D on alates üheaastasest vanusest invaliid. Ta põeb I tüübi diabeeti ning vajab toitu iga 2 tunni tagant ning samuti pidevalt insuliini. Tervise toetamiseks on tütrel vaja kaks korda aastas sanatooriumis käia, kus ta saab intensiivset ravi. Sõit Värska sanatooriumisse maksab keskmiselt 800 krooni, kuna sanatoorium asub 15 km kaugusel Petserist.. Kuna laps käib koolis siis mõõdab laps igal vahetunnis hüpoglükeemilise kooma vältimiseks veresuhkrut. Jälgimiseks ja kontrollis lubas hageja tööandja hagejal vormistada lapsele (töötaja laps) telefoni, kuna firmasisesed kõned tasuta ning töötajatel on telefonikõnedeks lühinumbrid. 4 Igal telefoni kasutajal on kood. Hageja kood on 01, tütrel

1. Operaator lisab lühinumbrile
2. Iga tund helistab laps hagejale numbril 501, vahetunnil, pärast suhkru mõõtmist, pärast seda antakse lapsele täiendav insuliinidoos, kui veresuhkur on kõrge, kui veresuhkur on aga madal, siis peab laps sööma. Lapse veresuhkur kõigub 25 ühikust 2 ühikuni. Seoses haigusega on lapsel hakanud halvenema nägemine ja talle kirjutati välja prillid. 2007 aasta septembris paigaldati lapsele pump, mis doseerib insuliini organismis. Pumba jaoks on vaja osta originaal kanüüle, insuliinireservuaare, patareisid. Veresuhkru mõõtmise teste, insuliinikanüüle, insuliinireservuaare, patareisid ostetakse apteegist. Alates 2007 aasta novembrist on laps diabeetikute klubi liige ning tekkis võimalus osta veresuhkru mõõtmise teste 9% allahindlusega. Alates 2006 oktoobrist kuni 2008 märtsini on lapse eluks vajalike arstimite ostmiseks kulutatud 38 752,93 krooni / 17 kuud, mis moodustab 2 279,60 krooni kuus vajalikele arstimitele. Seejuures peab laps iga kahe kuu tagant käima Tallinna lastehaiglas uuringutel. Iga kord kulub sõidule mitte vähem kui 600 krooni bensiiniraha, s.t 300 krooni kuus. Seega moodustavad igakuised kulutused lapse tervisele üle 2500 krooni. Seejuures makstakse lapsinvaliidile sotsiaaltoetus ainult 1260 krooni. Vastavalt arstide soovitustele, arvestades lapse haiguse spetsiifikat, on lapsel vaja toituda iga kahe tunni tagant. Seejuures peab see olema diiettoit ning igapäevaselt on vaja juur- ja puuvilju, samuti mahlasid. Igakuiselt ostetakse kooli 10 karpi 100% mahla ja lapsele antakse taskuraha 15 krooni päevas, et ta saaks igal vahetunnil midagi süüa, kuna tunni jooksul (45 minutit) langeb lapse veresuhkur keskmiselt 5 ühiku võrra. 2007 aasta jaanuaris juhtus lapsel 9 rinnakuluu kompessioonmurd, seoses sellega vabastati ta koolis käimisest ja viidi üle koduõppele, edaspidi vabastati aga kehalisest kasvatusest ja ta ei tohi raskusi kanda. Selle tulemusele viib hageja igakuiselt last autoga kooli ja toob koolist koju, et vabastada laps raskuste kandmisest. Igapäevane sõit autoga kooli ja tagasi toob kaasa lisakulusid, mida hageja hagis ei kajastanud. Arvestades lapse haiguse spetsiifikat on vajalik koht selleks, kus ta saaks arstimeid hoida ning tal peab olema neile kogu aeg juurdepääs. Seepärast lahendati korteri omandamisel esmajärjekorras küsimus, et lapsel oleks oma tuba. Korteriüür on keskmiselt 2913,20 krooni, s.t iga 5 liikmelise pere liikme kohta 582,65 krooni kuus. Sõidud, meelelahutus. Igakuiselt korraldab hageja laste jaoks kinokülastuse või etenduse külastuse, aga 2007 aastal käidi Siberis. Siberisse sõiduks kulutati ainuüksi lennukipiletitele 44790 krooni, mis moodustab umbes 22400 krooni, kindlustus 420 krooni, rong – 2986, viisad – 1414 krooni. Ilma täiendavate kulutusteta Venemaa territooriumil kulus sõidule 27220 krooni, mis moodustas 9 000 krooni iga inimese kohta, arvestamata täiendavaid sõitusid Venemaa territooriumil. Igakuised kulutused meelelahutusele moodustavad mitte vähem kui 250 krooni, s.t 3000 krooni aastas. Seega , on igakuiselt tütre ülalpidamiseks vaja: - kodu toiduraha on – 2000 krooni, tütar on invaliid (raske puue) ja tema toitlustamiseks kohaldatakse spetsiaalseid nõudeid. - Mahl kooli – 100 krooni - Toitlustamine koolis - 100 крон - Arstimid ja haiglate külastamine , prillid – 2682,10 krooni - Sõidud sanatooriumi 2 korda aastas 1600 krooni – 133,35 krooni kuus. 5 - Taskuraha toitmiseks – 300 krooni kantseleitarbed – 250 krooni, hügieentarbed – 200 krooni, korteri ja kommunaalteenuste tasumine – 582,65 krooni. Meelelahutused, reisimine – 1000 krooni. Muusikakool – 200 krooni riided ja jalatsid – 4000 krooni/igas kvartalis (miinimumkulutused), kuna riideid ostetakse lapsele mitte igas kuus, vaid hooajati, mis moodustab 1333 krooni/kuus. Nõnda moodustavad igakuised tütre ülalpidamiseks vajalikud kulutused 8881,50 krooni – 1260 krooni sotsiaaltoetust ja 300 krooni– lastetoetus. Igakuised kulutused tütrele moodustavad 7321,10 krooni. Seega peavad kummagi vanema kulutused olema vähemalt 3660,55 krooni. Poeg E on mõlema jala labad valesti arenenud ning seoses sellega peab ta kandma ainult ortopeedilisi jalanõusid ja läbima iga kahe aasta tagant tomograafilised uuringud kuni 15 aastaseks saamiseni. 15 aastasena soovitatakse teha talle operatsioon. Ortopeedilised jalanõud maksavad kaks korda rohkem kui tavalised lastejalatsid. Laps käib lasteaias, eelkoolis ja muusikakoolis.. - kodu toiduraha – 1500 krooni, - Toitumine muusikakoolis/3 kolm korda nädalas 10 krooni/ - 120 krooni - Ortopeedilised jalanõud ja sõit Tartusse, arsti külastamine - 106,40 krooni - kantseleitarbed – 150 krooni, - hügieentarbed – 200 krooni, - korteri ja kommunaalteenuste tasumine – 582,65 krooni. - Meelelahutused, reisimine – 1000 krooni. - Muusikakool – 200 krooni. - Lasteaed – 600 krooni. - riided ja jalatsid – 4000 krooni/igas kvartalis (miinimumkulutused), kuna riideid ostetakse lapsele mitte igas kuus, vaid hooajati, mis moodustab 1333 krooni/kuus. Nõnda moodustavad igakuised poja ülalpidamiseks vajalikud kulutused 5792,05 krooni – 300 krooni – lastetoetus. Kulutused pojale moodustavad igakuiselt 5492,05 krooni. Seega peavad kummagi vanema kulutused olema mitte vähem kui 2746,00 krooni. Hageja igakuine sissetulek moodustab umbes 10000 krooni, neist võtab pank iga kuu 15 kuupäeval laenu kustutamiseks 6595 krooni, eurodes 420,80 EURO. Hagejal on teisest abielust sündinud kolmas laps, J, sünniaeg xxx . Hageja on sunnitud esimesest abielust sündinud lapsi ülal pidama teise abikaasa arvel. Hageja esitas kviitungid kaupade ostmise kohta, millest on näha, et maksmine toimub suures osas krediitkaardilt, mille viimased 4 numbrit on ****
3. Hageja esitas kohtule pangaga sõlmitud lepingu selle kohta, et selle kaardi ja arve omanik on hageja abikaasa /27, 110/ Kostja tulude kohta ei ole hagejal usaldusväärseid andmeid, kuid eeldatavasti võib see moodustada suurem kui 12000 krooni. Kostjal on allaine töö, kus palk pidevalt tõuseb. Kostja esitas töölepingu, kuid ei esitanud tahtlikult palgatõendit, et varjata oma tulusid. Alates 2008 aasta aprillist suurendab kostja tööandja oluliselt oma töötajate palkasid, millest on teatatud Narva massiteabevahendites. Samuti teeb kostja lisatööd ja tal on lisasissetulek, kostja omandab kogu oma vara oma venna A M nimele, auto, garaaž. Seejuures ei kasuta A M autot ja tal ei ole juhilubasid Kostja omakorda kasutab aktiivselt auto ja on isegi Statoili auklient, seoses sellega on talle välja antud Kuldkaart.

§ 61

lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. 6

§ 61

lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Peale selle,

§ 49sätestab, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Hageja täidab oma vanema kohustusi täiel määral, kuid kostja hoidub perekonnaseadusega kindlaks määratud kohustustest oma alaealise lapse suhtes kõrvale. Kuna kostja on töövõimeline, tema igapäevases kasutuses on auto, on kostjal võimalik maksta elatist laste ülalpidamiseks lähtudes laste vajadustest. Hageja on korduvalt kuni 2005aastani pöördunud kostja poole abipalvega käia lapsega arsti juures või võtta lapsed enda juurde, kuid kostja on alati vastanud keeldumisega . alates 2004 aastast ei tunne kostja laste vastu huvi, ei kohtu nendega. Kuna kostja on eemaldunud oma kohustustest, peab ta hüvitama laste kasvatamisest keeldumist kasvõi materiaalselt. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 60,61 lg 2, § 70 lg 2, Ts

Ms § 162 alusel palub hageja suurendada elatist ja välja mõista kostjalt alaealise lapse D N, sünd xxx ülalpidamiseks hageja kasuks alates 01.01.2006 70% miinimumpalgast, millele lisandub tulumaks kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni, või kuni poolte varalise seisu muutmiseni, kuid igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära millele lisandub tulumaks. Suurendada elatist ja välja mõista kostjalt alaealise lapse E N, sünd xxx ülalpidamiseks hageja kasuks ja alates 01.01.2006 60% miinimumpalgast, millele lisandub tulumaks kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni, või kuni poolte varalise seisu muutmiseni, kuid igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära , millele lisandub tulumaks. Välja mõista kostjalt kohtukulud. 09.05.2008.a. esitas O N hagiavalduse nõuete muutmine. Kuna hageja poolt ei ole esitatud selgeid nõudeid, siis ta muudab oma nõudeid: Hagiavalduses ning arvamuses esitatud asjaolude alusel ja juhindudes

§ 60,61 lg 2, § 70 lg2,Ts

Ms§ 162 alusel palub hageja suurendada elatist ja välja mõista kostjalt alaealise lapse D N, sünd xxx., ülalpidamiseks hageja kasuks alates 01.01.2006 70% miinimumpalgast, millele lisandub tulumaks kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni, või kuni poolte varalise seisu muutmiseni. Suurendada elatist ja välja mõista kostjalt alaealise lapse E N, sünd xxx., ülalpidamiseks hageja kasuks ja alates 01.01.2006 60% miinimumpalgast, millele lisandub tulumaks kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni või poolte varalise seisu muutmiseni. 09.05.2008.a. esitas hageja O N arvamus kostja vastusele. Hageja arvamusel kostja soovib igal juhul oma kohustustest kõrvale hoida. Hageja ei pea märkima, et kostjal on veel laps, kuna TsMS § 230 sätestab, et iga pool ise peab esitama tõendeid, millistele ta põhineb. Kostja märgis, et tema töötasu on ainult 7830 krooni, aga esitatud tõendist on näha, et kostja töötasu on suurem. Kuna kostja esitas palgatõendi ainult kahe kuu eest, siis on vaja eeldada et tema töötasu oli varem suurem. Kuna hageja palus kohustada kostjat esitama sissetuleku tõendid alates juulist 2006, aga kostja seda ei teinud, siis hageja peab paluma kohtult teha päring kostja tööandjale, esitada kostja sissetuleku andmed alates 01.07.2006. Kostja õigesti märkis oma vastuses, et lapse ülalpidamine on vanemate kohustus, ning ei ole selge, miks kostja seda kohe vaidlustab ning ei soovi ülal pidada oma kahte alaealist last. Hageja leiab, et kõik, mis on vastuväites märgitud puhkuse ning kommunaalkulude kohta, on kostja emotsioonid. On ilmne, et lapsed peavad puhkama ning sõitma reisile, on ilmne et lapsed kasutavad ka kommunaalteenuseid (vett, soojus, elektrienergia jne) kostja ei ole esitanud tõendeid milline kohtupraktika ei luba arvestada kommunaalkulusid lapse elatise väljamõistmisel. 7 Vastuses kostja ei too mingeid vastuväiteid selle vastu, et laps D N on eriliste vajadustega laps, sellepärast kui normaalsele lapsele on seadusega ette nähtud % miinimumpalgast, siis sellele lapsele on vaja miinimumelatist, mis on 2175 krooni millele lisandub tulumaksu, kuna hageja saab elatise, kui on välja makstud tulumaks, aga see summa ei ole piisav, samuti on vaja lisada vajalikud testidele tehtavad kulutused, mis on igakuiselt 3 105 krooni /2 = 1552,50 krooni. Siis on mõistlik kui mõista kostjalt välja 1 552,50 krooni. Aga hageja nõuab väiksema summa väljamõistmist kui on vaja tegelikult. On vaja märgida, et teisele lapsele E N koostatakse perearsti poolt andmeid VEK ekspertiisi jaoks, kuna temal ei ole õigesti arenenud skelett, ning temale on vaja osta ainult ortopeedilisi kingasid ning ta on jälgimisel Tartu Ortopeediakeskuses, mis on seotud sõidukuludega. Hageja esitab kohtule kviitungid, millest on näha, et lastele ülalpidamiseks on vaja suurem, kui nõuab hageja. Toitlustamiseks ühekordselt on vaja umbes 300 krooni. Lasteaia eest 600 krooni, muusikakooli 200 krooni, seda juba rohkem, kui soovib maksma kostja. Kostja on teovõimeline isik, ta ostab auto, garaaž, aga vormistanud oma venda nimele, et säilitada tulu ning vara. Aga kostja kasutab auto, ning tema peab ülal pidama oma lapsi, sellepärast ta saab töötama näiteks, taksojuhina. IY. Kohtuistung Kohtuistungil palus hageja suurendada elatise määra ning mõista kostjalt välja lapse D N ülalpidamiseks, sünd. xxx, hageja kasuks alates 01.01.2006 70% miinimumpalgast, millele lisandub tulumaks, kuni lapse täisealiseks saamiseni või poolte varalise seisundi muutumiseni, kuna elatis, mida saan ei ole küllaldane. Samuti palus hageja suurendada elatise määra ning mõista kostjalt välja lapse E N, sünd xxx, ülalpidamiseks hageja kasuks alates 01.01.2006 50 % miinimumpalgast, millele lisandub tulumaks, alates 11.06.2008 elatis summas 60% miinimumpalgast, millele lisandub tulumaks, kuni lapse täisealiseks saamiseni või poolte varalise seisundi muutumiseni. Kostja on töövõimeline ja võib ülal pidama oma lapsi. Hageja palus keelduda vastuhagi rahuldamisest, kuna see ei ole põhjendatud. Vastuhagi hageja on töövõimeline ja võib teenida rohkem raha. Kohtuistungil kostja hagi ei tunnistanud, kuna nõuded on liiga kõrgendatud. Kostja ei suuda füüsiliselt maksta nii palju, kui hageja nõuab. Vastuhagi palus vastuhagi hageja rahuldada ning vähendada elatise suurust ning mõista temalt igale lapsele elatis 750 krooni igakuiselt. IV. Tunnistaja ütlused Kohtuistungile oli kutsutud kostja taotlusel tunnistaja S O. Tunnistaja ütluste järgi et peale kohtu poolt määratud elatist summas 600 krooni, annab D N veel lisaks 800 krooni igakuiselt lapse O ülalpidamiseks. Pühadeks ja sünnipäevaks annab rohkem. VI. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud poolte seletused ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et O N hagi D N vastu tuleb rahuldada osaliselt ning jätta vastuhagi rahuldamata. 8 Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 kohaselt loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

§ 50

lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused on lapse suhtes võrdsed (

§ 49

). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud laps (

§ 60lg 1).

Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 3 võib kohus vanemate varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastava otsuse teeb kohus huvitatud isiku nõudel ning võttes arvesse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 459 sätestatud menetlusõigusliku alust. TsMS § 459 lg 1 ja lg 2 kohaselt on poolel õigus, pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Narva Linnakohtu 08.04.2005.a otsusega oli kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis suuruses 1340 krooni kuus tütre ülalpidamiseks ning suuruses 1340 krooni poja ülalpidamiseks. 13.07.2006.a. esitas hageja uus hagi elatise suuruse suurendamiseks. Oma nõue põhjendas hageja viitades

§ 61

lg 4 sättele.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2006. aastal – 1 500 krooni, 2007.aastal -1800 krooni, 2008.aastal – 2175 krooni). Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, s.t. välja mõista elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad

§ 61lg.

5 ja lg.6. Muuhulgas võib kohus

§ 61

lg.5 järgi välja mõista elatise miinimummäärast väiksema elatise, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus leiab, et lapsed elavad koos hagejaga. Hagiavalduse kohaselt suurendasid laste vajadused ning vanemate varaline seisund muutus. Kostjalt on väljamõistetud elatise hageja kasuks kahe laste ülalpidamiseks kokku summas 2680 krooni ning S M kasuks ühe last ülalpidamiseks 600 krooni. Kostja selgitas, et ta maksab vabatahtlikult S. M kasuks tütre ülalpidamiseks veel 800 krooni igakuiselt. Tuludeklaratsiooni alusel oli hageja maksustatav tulu

1. aastal 23774 krooni vanemahüvitis, 53148 krooni + 4020 krooni elatis, 65047 krooni palk ning 38109 krooni ajutise töövõimetuse hüvitis ja ettevõtlustulu 155408 krooni;
2. aastal – 52779 krooni vanemahüvitis, 29480 krooni elatis, 16000 krooni palk, 25367 krooni ajutise töövõimetuse hüvitis ja ettevõtlustulu 170534 krooni. 9 Hageja omandis on 2-toaline, 3-toaline ning 5-toaline korterid Narvas ja 2 kahetoalised korterid Tartus. Korter annab hageja üürile. Tuludeklaratsiooni alusel oli kostja maksustatav tulu
3. aastal 86386 krooni palk ja 3719 krooni ajutise töövõimetuse hüvitis,
4. aastal – 115823 krooni palk. Kostja omab ühetoaline korter Narvas, kus ta elab. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastava osas, kuid mitte rohkem kui ülalpidamisvõime suurus. Kohus on seisukohal, et kostja on võimeline maksta hageja kasuks elatise miinimummääras summas. Kohtu arvates puuduvad antud asjas eeldused elatise suuruse vähendamiseks. Võttes arvesse kostja varalist seisundit, leiab kohus, et kostja varaline seisund võimaldab temal pidada ülal oma alaealisi lapsi nende vajadusi katval tasemel ning elatise väljamõistmine alaealise laste D ja E ülalpidamiseks ei põhjusta kostja laste ebavõrdset kohtlemist ega muutu kostja alaealist last O M vähem kindlustatuks. Kohus leiab, et kostja elatise tasumiseks ebapiisav sissetulek ning laenukohustuste olemasolu ei ole põhjuseks tasumisele kuuluva elatise suuruse vähendamiseks. Vastavalt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 19.06.2007.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07 avaldatud ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajaliku sissetuleku ebapiisav suurus või selle puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise tasumise kohustusest. Seega puuduvad antud asjas perekonnaseaduse § 61 lg 5 ja 6 sätestatud elatise suurust mõjutavad põhjused. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures. Hageja nõue elatise suuruse suurendamiseks on põhjendatud. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 461 lg 1 kohtuotsust tuleb täita pärast selle jõustumist. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kannab kumbki pool oma hagimenetluskulud ise. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Otsus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, 5, 6, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1, § 173 lg 1, § 174 lg 1, § 442, § 452, § 461 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg
5. 10 Natalja Losevtsova Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2009.a otsusega nr 2-0617808, kusjuures ringkonnakohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Rahuldada vastuapellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu
6. juuli 2008 otsus osaliselt, s.o D N suurendatud elatise väljamõistmise alguse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt ja suurendada D N Narva Linnakohtu 08.04.2005 otsusega O N kasuks laste D ja E ülalpidamiseks väljamõistetud elatist alates 01.01.2006 ning mõista D N alates 01.01.2006 kuni 31.12.2006 O N kasuks elatist laste D ja E ülalpidamiseks 1500 krooni kuus kummalegi lapsele. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „
7. Rahuldada O N hagi D N vastu elatise suurendamiseks osaliselt.
8. Suurendada Narva Linnakohtu 08.04.2005 otsusega D N O N kasuks laste D ja E ülalpidamiseks väljamõistetud elatist.
9. Välja mõista D N O N kasuks elatis laste D N (sünd. xxx) ja E N (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 01.01.2006 kuni 31.12.2006 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus kummalegi lapsele, alates 01.01.2007 kuni 31.12.2007 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus kummalegi lapsele ja alates 01.01.2008 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kummalegi lapsele kuni laste täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
10. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada D N poolt tasutud elatise summasid.
11. Jätta rahuldamata D N vastuhagi O N vastu elatise vähendamiseks.
12. Jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.“ 11 Edasikaebamise kord Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seadus ei sätesta teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. 12