Obsah (6)

§ 5§ 16§ 20§ 2§ 8§ 26

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1588 Otsuse kuupäev 24. november 2008 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Raivo Ranna (Rand) kaebus Tartu Linnavolikogu

) § 26 lõige 1 alusel kaebeõiguse igaühele, kes leiab, et planeeringu kehtestamise otsus on õigusvastane, olenemata sellest, kas see otsus tema õigusi rikub või tema vabadusi piirab.

1. Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusakt on motiveerimata ja kaalutlusvigadega. Vastustaja ei teostanud Fr. R. Kreutzwaldi 66 krundi detailplaneeringu kehtestamisel kaalutlusõigust õiguspärasuselt. Vaidlustatud otsuses puuduvad selgitused planeerimismenetluse käigus ilmnenud oluliste asjaolude kaalumise ning lahendamise kohta. Vaidlustatud otsusest ei selgu, kas volikogu kaalus detailplaneeringu kehtestamisel Fr. R. Kreutzwaldi tänava elanike vastuväidet ja ettepanekuid ning Ramboll Eesti AS-i koostatud liiklusmõju hinnangus välja toodud probleeme ja nende lahenduseks esitatud soovitusi ning millistel kaalutlustel volikogu nendega ei arvestanud. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine võis antud juhul viia ebaõigele lahendusele. Seega on vaidlustatud haldusakt nii formaalselt kui ka sisuliselt õigusvastane.
2. Volikogu otsuses ei ole põhjendatud, miks volikogu ei arvestanud Fr. R. Kreutzwaldi tänava elanike vastuväitega ja ettepanekuga Fr. R. Kreutzwaldi tänav koos kergliiklusteega korralikult välja ehitada, liikluskoormuse hajutamiseks osa juurdepääse lahendada Vaksali 4 tänava pikenduselt nii, et vähemalt pooled planeeritud hooned saaksid juurdepääsu Vaksali tänava pikenduse kaudu ning mitte väljastada planeeritud hoonetele ehitusluba enne, kui Fr. R. Kreutzwaldi tänav on välja ehitatud ja juurdepääs planeeritud hoonetele Vaksali tänava kaudu on tagatud. Samuti puuduvad volikogu otsuses kaalutlused, miks volikogu ei arvestanud Ramboll Eesti AS-i koostatud liiklusmõju hinnangus toodud soovitusi vaidlusaluse detailplaneeringu elluviimisega kaasneva liikluskoormuse hajutamiseks. Sellega on rikutud HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise kohustust, mistõttu on vaidlustatud volikogu otsus õigusvastane.
3. Planeeringu kehtestamise otsustamisel teostab kohalik omavalitsus planeerimisdiskretsiooni, mistõttu on selline otsus oma spetsiifilise olemuse tõttu vaid piiratud ulatuses kohtulikult kontrollitav. Kohtul puudub pädevus õiguspäraste planeerimisotsustuste otstarbekuse kontrollimiseks. Kuid Riigikohus on korduvalt märkinud (nt halduskolleegiumi otsused haldusasjades nr 3-3-1-8-02, 3-3-1-42-02), et isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huvi. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 19 lõikest 6 tulenevalt kontrollib halduskohus diskretsiooni alusel antud haldusakti puhul, kas akti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kaalutlusõiguse teostamine peab toimuma vastavuses kaalutlusõiguse eesmärgiga. Planeerimismenetluse üheks eesmärgiks on ka planeeringuga seotud erimeelsuste lahendamine ja erinevate isikute huve ning avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamine. Planeerimismenetluse erinevate etappide käigus on puudutatud isikutele ja avalikkusele planeerimisseaduses ette nähtud võimalused oma seisukohtade väljendamiseks ning planeeringu menetlejale on pandud kohustus nende arvessevõtmist kaaluda. Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-42-02 tehtud otsuses märkinud, et kohalik omavalitsus, teostades planeerimisdiskretsiooni, peab kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Haldusasjas nr 3-3-1-39-07 tehtud otsuses on Riigikohus märkinud, et detailplaneeringu menetlemisel ja kehtestamisel diskretsiooniõiguse kasutamine eeldab seda, et kaalumisele võetakse kõik menetluses esitatud asjassepuutuvad väited ja seisukohad. Kui menetlusosaliste poolt esitatud seisukohad jäetakse arvestamata, siis tuleb seda põhjendada. Haldusasjas nr 3-3-1-37-04 tehtud otsuses märkis Riigikohus, et eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus. Haldusasjas nr 3-3-1-39-07 tehtud otsuses on Riigikohus märkinud, et HMS §56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul alati selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks. 5
4. Vaidlustatud haldusakt on diskretsiooniveaga ja seetõttu õigusvastane ka seetõttu, et sellest ei nähtu, et linnavolikogu oleks otsuse tegemisel kaalunud Ramboll Eesti AS-i poolt koostatud liiklusmõju hinnangus osutatud probleeme ning neile välja pakutud lahendusi ega see, millistel kaalutlustel ei ole neid detailplaneeringu kehtestamisel arvesse võetud. Fr. R. Kreutzwaldi 66 krundi detailplaneeringuga kaasneva liiklusmõju hindamiseks on koostatud kaks analüüsi. Mõlema analüüsi koostajad leiavad, et planeeritava ala väljaehitamine tingib piirkonnas liikluskoormuse kasvu. Kuna vastuväite esitajad Inseneribüroo Stratum koostatud analüüsi tulemustega ei nõustunud, tellis linnavalitsus täiendava analüüsi Ramboll Eesti AS-lt. Viimases on leitud, et Fr. R. Kreutzwaldi – Fr. Tuglase ristmik, mille kaudu kogu liiklus Tartu linnast vaidlusalusele planeeringu alale kulgeb, on juba praegu oma võimalused ammendanud, mistõttu ei ole loota, et ilma täiendavate teede kasutuselevõtuta olukord oluliselt paraneks. Veelgi enam, liiklusmõju hinnangu koostaja leiab, et Fr. R. Kreutzwaldi – Fr. Tuglase ristmik ummistub ka ilma vaidlusaluse planeeringu elluviimiseta. Seega tekivad kehtestatud kujul detailplaneeringu elluviimise korral, kui Fr. R. Kreutzwaldi tänava igapäevasesse liiklusesse lisandub ca 780 autot, selles piirkonnas liiklusummikud, mis piiravad olulisel kohalike elanike liiklemist. Tekkiva olukorra lahendusena soovitab hinnangu koostaja liikluskoormuse hajutada, mis tähendaks Maaülikooli spordikompleksi juurdepääsutee ühendamist Fr. Tuglase tänavaga ja samuti Vaksali tänava pikenduse alustamist, pikendades Vaksali tänava kuni Eesti Näituste kinnistuni ja rajades ühenduse Fr. R. Kreutzwaldi tänavaga Eesti Näituste ja Maaülikooli vahelisel alal. Seejuures tuleb lahendada ka Vaksali – Fr. Tuglase - Betooni ristmik, sest muidu ummistub järgmine ristmik. Lisaks leiab liiklusmõjude hinnangu koostaja, et juurdepääs planeeringualale tugimaantee T40 ja/või Fr. R. Kreutzwaldi tänava kaudu tuleks lahendada ilma vasakpöördeta, selleks sobib paremini ringliikluselahendus, elimineerides vasakpöördest tulenevad konfliktpunktid ja tagades vähem häirivad lahendused ka tipptunnil tänava senistele kasutajatele. Fr. R.Kreutzwaldi tänava ristmike planeerimisel soovitab hinnangu koostaja kasutada väikese diameetriga ringliiklust, mida on võimalik rakendada ka suhteliselt kitsal tee maa-alal. Liiklusmõju hinnangus välja toodud probleemid ja soovitused osutavad sellele, et kogu vaidlusaluse piirkonna liiklusskeem alates Fr. R. Kreutzwaldi – Fr. Tuglase tänavate ristmikust tuleks lahendada ühtse tervikuna. Sellele osutab enda
5. juuni 2008 kirjas ka Tartu maavanem.
6. Kaebaja leiab, et sellises olukorras oleks volikogu pidanud kaaluma võimalust lahendada koostöös Tähtvere vallaga esmalt selle piirkonna liiklusprobleemid, ehitades muuhulgas välja Vaksali tänava pikenduse, või seadma piirkonna liiklusprobleemide lahendamise vaidlustatud detailplaneeringu elluviimise tingimuseks. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-54-03 tehtud otsuses märkinud, et kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse ka siis, kui otsustus jääb küll kaalutlusõiguse piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta. Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, et kohalik omavalitsus oleks detailplaneeringu menetluses Ramboll Eesti AS-i koostatud liiklusmõju hinnangus välja toodud probleeme ja nende lahenduseks esitatud soovitusi kaalunud ning nende arvestamata jätmist põhjendanud. Kaebuse esitaja leiab, et Ramboll Eesti AS-i koostatud liiklusmõjude hinnangus osutatud vaidlusaluse detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad probleemid ja 6 nende lahenduseks välja esitatud soovitused on oluline aspekt, mille tähelepanuta jätmine on diskretsiooniviga. Eeltoodud asjaolud näitavad seda, et Tartu linn ei ole tegelikkuses Fr. R. Kreutzwaldi tänava elanike poolt esitatud vastuväidet ja ettepanekuid ning muid asjas tähtsust omavaid aspekte piisava põhjalikkusega kaalunud. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine võis antud juhul viia ebaõigele lahendusele ning seega ka vaidlustatud otsuse sisulise õigusvastasuseni. Samuti puuduvad vaidlustatud haldusaktis põhjendused, miks eeltoodud asjaolusid ei ole otsuse tegemisel arvesse võetud. Seega on vaidlustatud otsus ka formaalselt õigusvastane. Õigusvastane haldusakt tuleb tühistada. Vastustaja seisukohad
7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu olles seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
8. Raivo Rand esitas elanike nimel 03.09.2007 vastuväite detailplaneeringule ja liiklusmõjude analüüsile. Vastuväites oli märgitud, et nimetatud liiklusmõjude analüüsis on analüüsitud vaid detailplaneeringuga planeeritud ristmiku läbilaskvust, samas kui vaatluse alla tuleks võtta kogu kvartal. AS Cesana Grupp esitas 11.09.2007 kompromissettepaneku seoses Fr. R .Kreutzwaldi tänava elanike avaldusele lahendamaks detailplaneeringuga seonduv vaidlus, võttes omapoolse kohustusena detailplaneeringu elluviimisel lisada ja välja ehitada Fr. R. Kreutzwaldi tänavale täiendav liiklusrida linna suunast vasakule detailplaneeringualale pööramiseks ning samuti välja ehitada planeeringuala kõrvalkinnistul asuv teepikendus ühendamaks täiendavalt uue teelõiguga planeeringuala Fr. R. Kreutzwaldi tänavaga. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond korraldas 25.09.2007 detailplaneeringu liiklusmõju hinnangut käsitleva arutelu. Nõupidamise eesmärgiks oli leida osapooli rahuldavad lahendused planeeringuga kavandatud liikluskorralduse osas. Arutelul osales vastuväite esitanud elanike esindajana Raivo Rand. Arutelul otsustati, et linn tellib liiklusanalüüsi detailplaneeringu rakendamisega kaasnevate liiklusmõjude hindamiseks, ette nähti ka Fr.R.Kreutzwaldi tänava mõlemale poole kõnnitee rajamine. Eeltoodud otsuse alusel tellis linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Ramboll Eesti ASlt detailplaneeringu liiklusmõju hinnangu koostamise. Tellitava töö eesmärgiks oli uurida detailplaneeringu mõju linnaliiklusele. Fr. R. Kreutzwaldi tänav on lähtudes Tartu Linnavolikogu 06.10.2005.a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringust magistraaltänav. Planeeritud Fr. R. Kreutzwaldi 66 krundi arenduse tulemusena tekkivad liiklusvood, mis liiguvad mööda Fr. R. Kreutzwaldi tänavat vastavad liikluse iseloomule, mis on ette nähtud liikuma magistraaltänavatel. Et tagada sujuv liiklus tänavavõrgul, sh vaadeldaval Fr. R. Kreutzwaldi tänaval, koostati detailplaneeringu liiklusmõju hinnang. Tööst selgus, et kogu detailplaneeringu realiseerimisel ilma täiendava juurdepääsu ehitamiseta magistraaltänavate võrgule (Vaksali tn pikendus), tekivad tõsised liiklustakistused planeeringualast linna pool, Fr. R. Kreutzwaldi ja F. Tuglase tänavate ristmikul. Liikluse sujuvamaks korraldamiseks nimetatud ristmikul koostati ristmiku foorjuhitavaks ristmikuks ümberehitamise projekt. Siiski ei ole ka ümberehitatud ristmiku läbitavus selline, mis lubaks Fr. R. Kreutzwaldi 66 ja Sossi planeeringute arendamist ilma Vaksali tänava pikenduse väljaehitamiseta. Samuti on kasvava liikluskoormuse puhul oluline jälgida lisaks autoliikluse problemaatikale jalakäijate ja jalgratturite liikumisvõimaluste parandamist. Sossi ja Fr. R. Kreutzwaldi 66 detailplaneeringute koos läbivaatamisel jõuti seisukohale, et parim tulemus 7 planeeritavate alade sidumisel linna tänavavõrguga saadakse juhul, kui rajatakse ringristmik Sossi planeeringule juurdepääsule ja lihtristmik Fr. R. Kreutzwaldi 66 planeeringualale juurdepääsule. Lisaks kohustus Fr. R. Kreutzwaldi 66 krundi arendaja rajama jalakäijatele ja jalgratturitele kõnni-ja jalgrattateed Fr. R. Kreutzwaldi tänavale. Ramboll Eesti AS-i töö, varem koostatud liiklusprognooside ning Fr. R. Kreutzwaldi ja F. Tuglase ristmiku projekti liiklustehniliste andmete ning Fr. R. Kreutzwaldi 66 krundi planeeringus kavandatud parkimismahtude iseloome arvestades analüüsiti linnavalitsuses Fr. R. Kreutzwaldi 66 krundi arenduse ja linna liiklusskeemi mõjude omavahelisi seoseid. Arvestades nimetatud dokumentides toodud tehnilist informatsiooni ja kavandatava arendustegevusega kaasnevaid prognoositud liiklusvooge leiti, et 2/3 planeeritud hoonestuse väljaehitamise korral on mõju linna liiklusele selline, kus liikluse põhinäitajad - ristmike läbitavus, ühenduskiirus, liiklusohutus - ei lähene liialt kriitilisele piirile ja on seega lubatav. Planeeringu koostamise käigus on asutud otsima planeeringualale teise juurdepääsu rajamise optimaalset varianti. Nimelt kaalutakse eespoolmainitud Tartu linna üldplaneeringus kavandatud Klaasi tänava raudteeületuskoha väljaehitamist, samuti arvestab koostatav ohuprobleemide projekt eritasandilise raudteeületuskoha projekteerimisel objekti asukoha määramisel Fr. R. Kreutzwaldi 66 krundi planeeringus kavandatuga. 04.01.2008 esitas AS Cesana Grupp esindaja arendajapoolsed kompromissettepanekud, et tagada planeeringu kehtestamisel kõikvõimalike isikute erinevate huvide võimalikult suures osas arvestamine ja tasakaalustamine. Kompromissettepanek sisaldas muuhulgas järgmist: - kergliiklustee on alates Fr. R. Kreutzwaldi tn 56 kuni Fr. R. Kreutzwaldi tn 64 juba teostatud ja see jätkub ning ehitatakse arendaja poolt välja vastavalt esialgsetele plaanidele välja ka detailplaneeringualal; - planeeritava kvartalisisese tänava ja Fr. R. Kreutzwaldi tänava ristumine kavandada ringristmikuna Sossi krundi (s.o maakonnas asuva) juures ning T-kujulise ristmikuna praeguse Fr. R. Kreutzwaldi 66 krundi juures, põhjendades oma seisukohta; - planeeritaval maa-alal on võimalik arendaja poolt ehitustegevuse teostamine kuni 2/3 ulatuses arvestades planeeringuga kehtestatavaid parkimiskohtasid kogu planeeritava ala suhtes; - ülejäänud planeeringuga moodustatud kruntide osas (arvestades 1/3 planeeringualal kehtestatavaid parkimiskohtasid) oleks võimalik ehitustegevuse teostamisega alustada, kui on lahendatud kas Fr. Tuglase - Fr. R. Kreutzwaldi ristmik või välja ehitatud Vaksali tänava pikendus planeeritavalt alalt kuni Fr. Tuglase tänavani; - arendaja on valmis vajaduse korral ka ise Vaksali tänava pikenduse planeeringualalt kuni Fr. Tuglase tänavani välja ehitama. Detailplaneeringu korrigeeritud lahenduse suhtes jäid vastuväite esitajad eelneva seisukoha juurde. 22.

§ 5

lg 2 p 2 järgi on kohaliku omavalitsuse kohustuseks tagada planeerimistegevuses huvitatud isikute huvide arvessevõtmine ja tasakaalustamine, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Seadusest tulenevalt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud (

§ 16lg 1).

Eraldi on seaduses sätestatud, et detailplaneering koostatakse koostöös planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikega ning olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega. 8 Kaebaja, kes esitas planeeringu kohta

§ 20

kohase vastuväite ja ettepanekud, on olnud kaasatud edaspidiselt planeeringumenetlusse. Detailplaneeringu liiklusmõjude analüüsi ja hinnangu tellimine, arvukate arutelude ja koosolekute korraldamine on toimunud seoses eesmärgiga leida planeeringumenetluses osalevatele isikutele võimalikult sobivaim planeeringulahendus. Kui ilmnes, et Stratum OÜ koostatud liiklusmõjude analüüs, mis oli koostatud planeeritavale krundile kitsamalt, ei rahuldanud asjaosalisi, telliti linnavalitsuse poolt liiklusmõju hinnang detailplaneeringu lähialale Ramboll Eesti AS-lt. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväites oli asutud seisukohale, et detailplaneeringu kehtestamine sellisel kujul kahjustab otseselt Fr. R. Kreutzwaldi tänava elanike huve, kuna planeeringuala asub nende eramute vahetus läheduses ning arvatakse tekkivat olukord, kus kujuneb välja elanike jaoks ebaterve elukeskkond. Seoses liiklustiheduse intensiivistumisega saavad oluliselt kahjustatud elanike elamistingimused. Vastustaja märgib, et detailplaneeringu koostamine on toimunud kooskõlas Tartu Linnavolikogu 06.10.2005.a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringuga.

§ 2

punkti 2 järgi on üldplaneeringu eemärgiks linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel (

§ 8lg 7).

Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale (18.10.2004.a otsus nr 3-3-1-37-04 p 14), et üldplaneeringul on oluline roll maakasutus- ja ehitustingimuste kindlaksmääramisel, sest see on vastavat investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu aluseks ning vaatleb linna või valla arengut tervikuna. Kõnealuse planeeringualaga külgnevatel kinnistutel paiknevate elamute elanikel tuli arvestada võimalike muudatustega elukeskkonnas. Käesoleva detailplaneeringu puhul tuleb arvestada asjaoluga, et Fr. R. Kreutzwaldi tänav on Tartu linna üldplaneeringus määratletud magistraaltänavana. Vaidlustatud otsusega kehtestatud detailplaneeringu puhul on tegemist linna üldplaneeringu kohase hoonestustuse kavandamisega koos nõuetekohaste juurdepääsude ja kergliiklusteede rajamisega. Detailplaneeringule esitatud vastuväites allakirjutajate hinnangul tuleks planeeritud liikluskoormuse hajutamiseks osa juurdepääse lahendada Vaksali tänava pikenduselt, vähemalt pooled planeeritud hooned peaksid saama juurdepääsu Vaksali tänava pikenduse kaudu ning neid hooneid ei tohiks lubada enne ehitada, kui nimetatud juurdepääs on tagatud. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et ettepanek vähemalt poolte hoonete juurdepääsude planeerimiseks Vaksali tänava pikenduselt on esitatud ilma sisulise põhjenduseta. Vaidlustatud otsus sisaldab kaalutlusi, millistest on detailplaneeringu kehtestamisel lähtutud, otsuse kohane jaotus põhineb kahel liiklusuuringul, lisaks on arvestatud F. Tuglase - Fr. R. Kreutzwaldi ristmiku rekonstrueerimisprojekti, linna liiklusprognoose detailplaneeringu ala planeeritud liiklusvoogude iseloomu jm liiklustehnilist ja planeerimisteavet nende omavahelisel võrdlusel, mille on teostanud vastava ala spetsialistid. Arendaja on nõustunud kompromisslahendusega, milline seab detailplaneeringu rakendamisele kitsenduse. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 2.15 on sätestatud, et detailplaneeringu täielikuks realiseerimiseks tuleb välja ehitada Vaksali tänava pikendus planeeringu alalt kuni Betooni tänavani või lähima raudteeületuskohani koos ületuskoha väljaehitusega. Juhul kui teised vastava teepikenduse ala kõrval asuvate kruntide omanikud ei ole nõus vastavate tööde osalise kompenseerimisega üheskoos detailplaneeringualal asuvate kruntide omanikega, siis on detailplaneeringualal asuvate kruntide omanikel õigus välja 9 ehitada vastavalt teeprojektiga ettenähtud sõidukoridoris kahesuunaline ajutine Vaksali tn sõidutee pikendus planeeringu alalt kuni Betooni tänavani või lähima raudteeületuskohani koos ületuskoha väljaehitusega. Lubatud suurimad brutopinnad vastavalt vähendatud parkimiskohtade arvule on esitatud kaardil nr 4 Planeeringu põhikaart. Krundiomanike omavahelise kokkuleppe alusel, mis on kantud kinnistusraamatusse, on lubatud ka mainitud kruntide parkimiskohtade arvu (ja sellega seotud hoonete brutopinda) suurendada, kui teistel kruntidel vähendatakse parkimiskohtade arvu (ning sellega seotud brutopinda) samas mahus. Planeeringuala kaheetapilise väljaarendamise põhimõte on planeeringus sätestatud arvestades eelnevalt kogutud informatsiooni. Vaidlustatud otsuses on esitatud kaalutlused, millest korrigeeritud planeeringulahenduse puhul on lähtutud. Märgitud on ka, et selline lahendus teeb planeeringu ellurakendamise paindlikuks ning loob võimaluse piirkonna lõplikuks väljaarendamiseks pikema perioodi vältel. Vastustaja on seisukohal, et detailplaneeringu menetluses on arvestatud osapoolte huve mõistlikul viisil. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et AS Cesana Grupp kui planeeritava maaala kinnisasja omanik ja detailplaneeringu tellija on väljendanud planeerimismenetluses kompromissisoovi ja selles suunas ka aktiivselt tegutsenud. Planeeringu realiseerimisega seotud asjaolude määramisel (nt planeeringualast väljapoole jääva tehnilise infrastruktuuri rajamine) on lähtutud maksimaalselt täiuslikust informatsioonist, mida on analüüsitud oma ala parimate spetsialistide poolt. Planeeringulahenduse väljatöötamisel on vaadeldud nii detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevat mõju vahetule kontaktvööndile kui ka mõju laiemale alale. Arenduse kavandamisel on lähtutud üldplaneeringu lahendusest, nähes ette lisaks olemasoleva tänavavõrgu kasutamisele ja rekonstrueerimisele (juurdepääs Fr. R. Kreutzwaldi tn-le, selle kõnniteede väljaehitamine) ka üldplaneeringus kavandatud arengute realiseerimist (Vaksali tn pikenduse väljaehitamine). Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsus ei ole vastuolus seadusega ega muu õigusaktiga. Otsus on põhjendatud, kaalutletud on asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja planeeringust huvitatud isikute põhjendatud huve. Kolmanda isiku seisukoht

1. AS Cesana Grupp vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Planeerimismenetluse käigus esitati Tartu Linnavalitusele kaks vastuväidet planeeringule ja nendeks olid: 1) kergliiklusega seonduvad probleemid; 2) liikluse intensiivistumisega seonduvad probleemid. Kergliiklusega seonduvad probleemid lahendati täielikult planeeringus ning vastavad vastuväited loeti lahendatuks. Liiklusega seonduva osas arvestati vastuväidete tegijate ettepanekut osaliselt ja seda ulatuses, mis põhineb liiklusmõjude kahel eksperthinnangul.
2. Planeerimismenetlus on läbi viidud vastavuses planeerimisseadusega ja kooskõlas planeerimisseaduse ja haldusmenetluse seaduse üldpõhimõtetega. Kaebaja on väitnud oma kaebuses, et Tartu Linnavalitsus ei ole planeerimismenetlust läbi viinud seaduses sätestatud korras ehk haldusakti vastu võttes ei ole kohalik omavalitsus teostanud kaalutlusõigust. Selline seisukoht, lugedes kaebaja poolt kohtule esitatud kaebust on üpriski vastuoluline ega vasta kaebuses esitatud kirjeldusele. Nii on kaebaja kaebuses kirjeldanud peaasjalikult planeerimismenetluse läbiviimist peale kaebaja poolt avalikustatud planeeringule vastuväidete esitamist (11.07.2007.a) ja selle kohaselt toimus peale vastuväidete esitamist arvukalt 10 nõupidamisi ja arutelusid planeeringuvaidluse lahendamiseks ning koostati kaks piirkonda iseloomustavat liiklusmõjude hinnangut. Eelnevate toimingute eesmärgiks on olnud kaardistada võimalikud probleemid, ennetada neid ja leida mõistlik kompromiss nii krundi omaniku kui ka vastuväidete esitajate vahel. Eelneva valguses on täielikult vale ja tegelikkusel mittepõhinev kaebaja väide, et kohalik omavalitsus ei ole vaidlusaluse planeeringu kehtestamisel kaalutlusõigust teostanud või on teostanud seda mittepiisavalt. Kaalutlusõiguse teostamine kohaliku omavalitsuse poolt tähendabki oma sisult erinevate huvitatud isikute poolt planeerimismenetluse läbiviimisel esitatud seisukohtade kaalumist, arvestamist ja selle alusel lõpliku seisukoha kujundamist. See, et kaalutlusõigust teostati, kinnitavad kaebaja enda poolt kohtule avaldatud koosolekute ja nõupidamiste toimumised, samuti kirjalikud liiklusanalüüsid, milliste alusel võeti lõpuks vastu haldusakt planeeringu kehtestamise osas. Kaalutulusõiguse teostamisel on kohalik omavalitsus järginud nii kehtivat üldplaneeringut kui ka peale vaidluse tekkimist vastava ala ekspertide koostatud liiklusanalüüse, samuti on ta välja selgitanud nii krundi omaniku kui ka vastuväiteid esitanud isikute huvid planeeringule ning nende huvide kaalumise tulemusel on vastu võetud just erinevaid huve arvestav planeeringulahendus, milline on kehtestatud haldusaktiga. Erinevateks huvideks antud planeerimismenetluses oli üheltpoolt krundi omaniku soov krundi täisehitamiseks täies ulatuses koheselt peale planeeringu kehtestamist ning vastandlikuks huviks oli vastuväidete esitajate poolt esitatud lahendus, et krundi kohene hoonestusmaht oleks olnud 50% kogu maksimaalsest ehitusõigusest ning peale Vaksali tänava väljaehitamist oleks võimalik realiseerida ülejäänud ehitusõigus. Erinevate huvide kaalumine antud juhul tähendas seda, et kohalik omavalitsus on võtnud aluseks eelnimetatud erinevad huvid ning tuginedes liiklusmõjude hinnangutele leidnud, et tasakaalustatud ja avalikke huve mõistlikul viisil arvestavaks planeeringulahenduseks on see, kui planeeringualal realiseeritakse esimeses järgus ehitusõigus osaliselt (ehitised planeeritakse mahtudes, millega on tagatud maksimaalselt kuni 670 auto parkimine kogu alal) ning teises järgus, s.o kui on valminud Vaksali tänava pikendus, on võimalik realiseerida planeeringualal ülejäänud ehitusõigus, millega kaasneb vastaval alal kokku kuni 890 auto parkimise võimalus. Eeltoodust tulenevalt ei saa mitte kuidagi nõustuda kaebaja väidetega, et kohalik omavalitsus ei ole haldusakti vastu võttes järginud kaalutlusõiguse põhimõtteid või et kaalutlusõiguse teostamisel ei oleks toimunud erinevate huvide (krundi omanik versus vastuväidete esitajad) õiglast kaalumist.
3. Haldusakt on motiveeritud ja vastab seega seaduse nõuetele. Ebaõige ja tegelikkusel ei põhine kaebaja kaebuses esitatud väide nagu oleks haldusakt motiveerimata. Tulenevalt Tartu Linnavolikogu otsusest on selgesti eristatavad planeeringu kehtestamise motiivid, samuti on expressis verbis viidatud planeeringu käigus tõusetunud vastuväidetele ning selle käigus muudetud planeeringulahendusele ja seega on haldusakti vastuvõtmine motiveeritud ja vastab seaduses sätestatud nõuetele. Kaebaja on viidanud oma kaebuses, et kui on tegemist õiguslikult ja faktiliselt keeruka situatsiooniga, siis tulenevalt Riigikohtu vastavasisulisest praktikast tuleb selle võrra põhjalikumalt motiveerida ka vastava haldusakti kehtestamist. Kolmas isik küll nõustub Riigikohtu vastavasisulise praktikaga, kuid ei nõustu kaebajaga selle osas, et kohalik omavalitsus oleks justkui eiranud vastavat põhimõtet. 11 Probleem, mis seisnes piirkonna võimaliku liiklusmõjude suurenemisega, lahendati aga lähtuvalt vastuväidete esitajate soovidest liiklusmõjude analüüsi ja selle tulemusel saadud ekspertide soovitusi aluseks võttes (samas arvestades siiski ka nii kinnistu arendaja kui ka vastuväidete esitajate põhjendatud huvisid). Liikluseksperdid on analüüsinud põhjalikult liikluse eeldatavaid mõjusid kogu piirkonnale ning arvestades, et Tartu Linnavolikogu on otsust tehes tuginenud vastavatele soovitustele (vastav otsene viide Tartu Linnavolikogu otsuses) on kehtestatud planeeringualal arendajat selgelt koormav arendustegevus 2 järgulisena (esimeses järgus võimalik ehitusõigust realiseerida mahus, millega parkimiskohtade arv planeeringualal ei oleks suurem kui 670 autot ning teises järgus on võimalik planeeringualal realiseerida ehitusõigust kuni 890 autole). Eeltoodust tulenevalt on alusetud kaebaja viited, et haldusaktis puuduvad motiivid sellise planeeringulahenduse kehtestamise osas, kuna motiivid ehitusõiguse piiramise osas on otseselt vaidlustatud otsusest loetavad. Nii on tulenevalt otsusest võimalik lugeda, et ehitusõigusele piirangute seadmise on tinginud ennekõike vastandlike huvide kaalumise tulemusel sündinud lahendus ja see põhineb ennekõike AS Ramboll Eesti liiklusanalüüsil ja soovitustel.
4. Kokkuvõtlikult leiab kolmas isik, et vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks puuduvad vähimatki tõsiseltvõetavad või seadusest tulenevad argumendid. Planeeringut menetleti kooskõlas planeerimisseadusega ning kooskõlas haldusmenetluses kehtivate põhimõtetega. Planeerimise käigus arvestati kohaliku omavalitsuse poolt nii mõlema poole vastandlike huvidega ja samas võeti huvide kaalumisel ning lõpliku otsuse tegemisel arvesse liiklusanalüüside tulemusi ning ehitusõiguse piirangud planeeringualal, mis on omanikku selgelt koormavad, kehtestati ennekõike ekspertide soovitustest lähtuvalt. Vastav motivatsioon tuleneb selgesti ka Tartu Linnavolikogu otsusest, mistõttu puuduvad kaebuse rahuldamiseks vajalikud materiaalsed ja formaalsed alused. Kohtu põhjendused ja otsus
5. Esitatud kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, kuna HKMS § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Planeerimis- ja ehitusõigus kuuluvad avaliku õiguse valdkonda, mille tõttu on planeerimismenetlusest tulenev vaidlus avalik-õiguslik, mille lahendamiseks on pädev halduskohus. HKMS § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist, mille tõttu on kaebaja nõue kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse tühistamiseks lubatav. HKMS § 9 lõike 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 26

lõige 1 sätestab, et planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega laieneb käesolevas vaidluses esitatud kaebusele 30 päevane kaebetähtaeg. Kaebaja on vaidlustatud haldusaktist kaebuse kohaselt teada saanud 08.07.2008.a ajalehest „Postimees“. Kaebus on esitatud halduskohtule postiasutuse kaudu 08.08.2008.a (tl 14), seega seaduses sätestatud 30 päevase tähtaja jooksul. 12 28. Riigikohus on 09.06.2004.a haldusasja nr 3-3-1-28-04 kohtuotsuses leidnud, et

§ 26

lõige 1 annab selgesõnaliselt võimaluse kohtusse pöördumiseks ka isikutele, kes leiavad, et planeeringu kehtestamise otsus on õigusvastane. Seega võib

§ 26

lõike 1 alusel planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse pöörduda igaüks, kes leiab, et see otsus on õigusvastane, ning olenemata sellest, kas see otsus tema õigusi rikub või tema vabadusi piirab. Sellise isiku poolt esitatud kaebuse puhul ei pea halduskohus kaebuse rahuldamise või mitterahuldamise otsustamisel kontrollima seda, kas vaidlustatud akt tema õigusi rikub või vabadusi piirab. Riigikohus on 19.05.2008.a kohtuotsuses haldusasja nr 3-31-61-07 kohtuotsuses leidnud, et

§ 26

lõige 1, mis loob ka nn populaarkaebuste esitamise võimaluse, toetab nõuet, et iga kaebuse esitanud isik määratleks kaebuse esitamise aluse. Kohustus väljendada kaebuses oma seos vaidlustatud aktiga tuleneb HKMS §-de 7 ja 10 nõuetest.

§ 26

lõike 1 kohaldamisel ei lasu kohtutel kohustust tuvastada, kas planeeringu kehtestamisega on rikutud isiku subjektiivseid õigusi või õigusvastaselt piiratud tema vabadusi (vt Riigikohtu 09.06.2004 otsust haldusasjas nr 3-3-1-28-04). Kaebuse punkt 2.

1. kohaselt (tl 6) ei apelleeri kaebaja vaidlustatud haldusaktiga planeeringu kehtestamisega tema subjektiivsete õiguste rikkumisele, mille tõttu ei kontrolli halduskohus käesolevas kohtuasjas kaebaja subjektiivsete õiguste riive olemasolu. Samuti ei ole käesolevas kohtuasjas menetlusosalisteks isikud, keda kaebaja esindas haldusmenetluses, sest kaebusest ei nähtu, et kaebus oleks esitatud teiste isikute huvides (HKMS § 10 lõiked 7 ja 8).
2. Halduskohus, tutvunud menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega ja kohtuistungil avaldatuga, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates seisukohal, et vaidlusalune detailplaneeringut kehtestav haldusakt ei ole õigusvastane, kuna ta ei sisalda kaalutlusviga.
3. Riigikohus on 17.10.2007.a haldusasja nr 3-3-1-39-07 kohtuotsuses leidnud, et detailplaneeringu menetlemisel ja kehtestamisel diskretsiooniõiguse kasutamine eeldab seda, et kaalumisele võetakse kõik menetluses esitatud asjassepuutuvad väited ja seisukohad. Kui menetlusosaliste poolt esitatud seisukohad jäetakse arvestamata, siis tuleb seda põhjendada. Halduskohus on erinevalt kaebajast seisukohal, et vastustaja on arvestanud ja põhjendanud kaebaja kui menetlusosalise poolt vaidlusaluse detailplaneeringu menetlemisel esitatud seisukohtadega ning põhjendanud, miks vastustaja seisukoht erineb teatud määral kaebaja ettepanekust ning põhjendanud Stratum OÜ ja AS Ramboll Eesti liiklusmõjude analüüside alusel kehtestatud korrigeeritud planeerimislahendust.
4. Vastustaja on arvestanud sisuliselt kaebaja ettepanekuga ehitada välja Fr. R. Kreutzwaldi tänav koos kergliiklusteega, kuna arendaja on kohustunud rajama jalakäijatele ja jalgratturitele kõnni- ja jalgrattateed. Asjaolu, et vastustaja on kaebaja ettepaneku alusel teinud kaebaja poolt soovitust tehniliselt pisut teistsuguse lahenduse, ei tähenda, et ettepanek oleks sisuliselt jäetud arvestamata. Vaidlusaluse otsuse motiveeriva osa neljanda lõigu kohaselt (tl 28) otsustas Tartu Linnavalitsus 17.07.2007.a korraldusega nr 924 arvestada ettepanekuga kergliiklustee väljaehitamiseks selliselt, et Fr. R. Kreutzwaldi tänava äärde planeeritud kergliiklustee tuleb siduda ehitatud Fr. R. Kreutzwaldi kõnniteega, kusjuures osundatud on ka vastavale täpsustavale ettekirjutusele, mis tehti planeeringule. Halduskohus märgib vastuseks kaebajale, et detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhistustesse kuuluvate asjaolude ja motiivide ring sõltub alati konkreetse juhtumi eripärast ega ole õiguslikult ette määratud. Seetõttu ei ole haldusorgan alati kohustatud esitama 13 põhjendusi, miks ta otsustab mõne küsimuse detailides teisiti, kui menetlusosaline on seda taotlenud. Halduskohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatud otsuse kaalutluste mõistmiseks tuleb tutvuda ka vastustaja poolt detailplaneeringu menetluses langetatud teiste otsustustega ja detailplaneeringu endaga, mis on kehtiva kohtupraktika kohaselt aga lubatav. Riigikohus on 17.05.2005.a haldusasja nr 3-3-1-16-05 kohtuotsuses leidnud, et haldusakti põhjendamise nõude üheks eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus. Ulatuslikemate aktide, sh detailplaneeringute kehtestamise otsuste korral on põhjendatud nõuda põhimotiivide esitamist ka otsuses endas. Samas ei too motiveeringu haldusaktis esitamise ebapiisavus vältimatu järelmina kaasa haldusakti tühistamist, näiteks juhtumil kui detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhjendused on tuletatavad haldusaktile lisatud dokumentidest. Tartu Linnavalitsuse 17.07.2007.a korraldusega nr 924 (tl 99-100) on võetud seisukoht Fr. R. Kreutzwaldi 66 krundi detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul laekunud vastuväidete osa. Korralduse resolutsiooni punkt 1.
5. kohaselt arvestatakse esitatud ettepanekut Fr. R. Kreutzwaldi tänava kergliiklusteede väljaehitamise osas selliselt, et Fr. R. Kreutzwaldi tänava äärde planeeritud kergliiklustee tuleb siduda projekteeritud Fr. R. Kreutzwaldi kõnniteega. Fr. R. Kreutzwaldi tänava äärde (lõigus Fr. R. Kreutzwaldi 56 - Fr. R. Kreutzwaldi 62) on Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna tellimusel koostatud kõnniteede rajamise projekt, mille realiseerimine sõltub linna eelarveliste vahendite olemasolust. Planeeringus tuleb sätestada, et planeeritavale krundile jäävate ja väljaspool krundipiire olevate krunti teenindavate vajalike juurdepääsuteede väljaehitamise kohustus on planeeritava krundi omanikul või krundi igakordsel valdajal või teistel huvitatud isikutel. Tartu Linnavalitsuse 13.05.2008.a korralduse nr 553 kohaselt (tl 127) on kaebaja vastuväide loetud lahendatuks kolmanda isiku poolt tehtud kompromissettepanekute tulemusel ja loetud lahendamata jäänud planeeringuvaidluseks kaebaja vastuväide, mille kohaselt vähemalt pooled planeeritud hooned peaksid saama juurdepääsu Vaksali tänava pikenduse kaudu. Vaidlusalune otsus sisaldab seega viiteid linnavalitsuse asjakohastele korraldustele, mille tõttu on halduskohtu arvates arusaadav, milline vaidlustatud otsuses sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest, mille tõttu ei ole vaidlusalune haldusakt vastuolus HMS § 56 lõigetes 1 ja 2 sätestatuga. Halduskohus on seisukohal, et vaidlustatud otsus ei ole vastuolus kaebaja poolt osundatud Riigikohtu lahenditega ja HKMS § 19 lõikes 6 ning HMS § 4 lõikes 2 sätestatud põhimõtetega.
6. Lahendamata planeeringuvaidluse õiguspärasust on kontrollinud järelevalve käigus Tartu maavanem. Tartu maavanem on 16.06.2008.a menetlustoimingu käigus (tl 134, 135-136) leidnud, et planeeringule saab anda heakskiidu, teinud vastustajale ettepaneku planeering kehtestada ning teavitanud kaebajat, et tema vastuväide ei anna alust planeeringu kehtestamata jätmiseks. Halduskohus nõustub vastustaja ja maavanema järeldustega. Vastuseks kaebajale märgib halduskohus, et planeeringuala naabruses elavate isikute arvamust peab kohalik omavalitsus planeerimisdiskretsiooni teostamisel otsuste tegemisel küll arvestama, kuid ainuüksi nendega konsensuse mittesaavutamine ei saa olla detailplaneeringu kehtestamata jätmise põhjuseks. Halduskohus on seisukohal, et vastustaja on ratsionaalsete argumentidega põhjendanud, miks ei saa täies mahus arvestada Ramboll Eesti AS-i ettepanekutega. Samas on vastustaja seadnud kitsenduse planeeringu täielikuks realiseerimiseks tarviliku Vaksali tänava pikenduse ehitamiseks, mis nähtub sellest, et on aktsepteeritud kolmanda isiku poolt välja pakutud 14 kompromissi (tl 124), et ehitustegevust ei alustata osaliselt enne, kui on lahendatud Fr. Tuglase - Fr. R. Kreutzwaldi tänavate ristmiku probleem või välja ehitatud Vaksali tänava pikendus. Kaebaja jätab vajaliku tähelepanuta selle, et ka Ramboll Eesti AS on osundanud asjaolule, et nimetatud ristmik on oma võimalused arvamuse andmise ajaks taolisel kujul ammendanud, mille tõttu ei saa planeeringuala saatust jäigalt siduda Vaksali tänava pikenduse rajamisega. Asjaolu, et kaebaja leiab, et Vaksali tänava pikenduse rajamine on optimaalseim lahendus, ei tähenda seda, et vastustajal ei ole õigust kolmanda isiku kompromisslahedusi mõistlikul viisil aktsepteerides kehtestada vaidlusalune planeering. Kuna kaebaja on Fr. R. Kreutzwaldi tänava elanik, on arusaadav tema huvi vähendada just selle tänava liikluskoormust. Samas on vastustaja kohustatud arvestama linna kui terviku huvide ja võimalustega. Vastustaja on arusaadavalt põhjendanud, miks nn magistraaltänava liikluskoormus lubab sellise ehitusmahu, nagu planeeringuga on kehtestatud, st 2/3 esialgsest ehitusmahust. Liikluskoormuse üle otsustamine on seotud ehitusmahu osas parklakohtadega, millise kaalutluse põhjendatuses ei ole kohtul alust kahelda. Samuti on vastuse kohaselt vastustaja poolt koostatud Fr. R. Kreutzwaldi - Fr. Tuglase ristmiku foorijuhitavaks ristmikuks ümberehitamise projekt. Ramboll Eesti AS-i poolt välja pakutud ringristmik on planeeritud seonduvalt Sossi detailplaneeringuga Sossi planeeringule juurdepääsu teele. Kohtul ei ole alust kahelda, et need tehnilised lahendused tagavad vaidlusalusest detailplaneeringust tulenevate liikluse intensiivistumisega seonduvate probleemide optimaalse lahenduse. Pealegi ei välista vastustaja Vaksali tänava pikenduse väljaehitamise vajadust ega planeeringualale teise juurdepääsu optimaalse variandi leidmist koos Klaasi tänava raudteeületuskoha väljaehitamisega. Vastustaja ei ole käesolevas asjas jätnud kaalutlusõigust õigusvastaselt kohaldamata. Kohtul puuduvad faktilised ja õiguslikud alused järelduseks, et kaebaja ettepanekuid ja seisukohti ei oleks vastustaja poolt õiglaselt kaalutud. Kaalutlusõiguse kohaldamine ei ole viinud ebaõigele lahendusele ja vaidlusaluse otsuse sisuline õigusvastasus ei ole tõendamist leidnud, mille tõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks ja vaidlusaluse haldusakti tühistamiseks.
7. HKMS § 92 lõige 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega peab teiste menetlusosaliste kohtukulud kandma kaebaja, kuna kaebus jääb rahuldamata. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. HKMS § 92 lõige 7 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Vastustaja poolel on kohus menetlusse kolmanda isikuna kaasanud AS-i Cesana Grupp. Kolmanda isiku kohtukulu nimekirja ja kuludokumentide kohaselt moodustuvad kolmanda isiku menetluskulud tasust õigusabile 7 500 krooni. HKMS § 93 lõige 5 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Halduskohus on seisukohal, et kolmas isik on kandnud põhjendatud ja vajalikku menetluskulu õigusabile, mis tuleb seoses kaebuse rahuldamata jätmisega kaebajalt välja mõista. Roby Koik kohtunik 15