← Eesti

2-09-14168/4

Obsah (4)§ 130§ 29§ 23§ 150

2-09-14168 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2009 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-14168 Tsiviilasi OÜEavaldu

) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

§ 130

lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23

lg 2 kohaselt kehtestab ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra justiitsminister. Justiitsministri

  1. detsembri
  2. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ (edaspidi Korra) § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. Korra § 2 lg 8 järgi võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6 700 Eesti krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v. a sotsiaalmaks). Korra § 6 lg 3 sätestab, et juhul kui pankrotihaldur on kantud äriregistrisse või registreeritud elu- või tegevuskohajärgses Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on tema ettevõtlustuluks ning ta on käibemaksukohustuslane «Käibemaksuseaduse» (RT I 2001, 64, 368; 88, 531; 102, 669; 2002, 11, 60; 30, 177; 44, 284; 62, 377; 84, 493; 90, 521; 110, 658; 2003, 18, 104; 48, 344) tähenduses, on ta kohustatud esitama kohtule seda kinnitava tõendi ning sellisel juhul lisatakse pankrotihalduri tasule käibemaks.

§ 150

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Võlgnikul on vara 16 353.23 krooni ja võlgu 242 319 krooni ulatuses. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. Kohus leiab, et OÜE pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega

§ 29lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

OÜ E tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. K Rattus on kohtule esitanud OÜ E ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 17 tundi (tunnitasuga 1 000 krooni, s.h: - võlgnikult ja asjaomastelt instantsidelt andmete nõudmine varade ja võlgade kohta, päringute koostamine – kokku 5 tundi; - tutvumine raamatupidamise ning lepingutega - kokku 2 tundi; - võlgniku raamatupidajaga kohtumised nendele päringute tegemine ja neilt selgituste saamine – kokku 2 tundi; - võlgade ja nõuete kontroll ja vastavus raamatupidamisele – kokku 2 tundi; 4 2-09-14168 - kohtuistungiks vajalike materjalide ettevalmistamine, võlgniku küsimustiku vastuste läbi töötamine ja ajutise halduri aruande koostamine – kokku 6 tundi. Võlgniku esindaja ei ole tasu suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 17 000 krooni, millele lisandub käibemaks 18 %, töötasu kokku 20 060 krooni, tuleb võlgnikult kontol olevate vahendite ulatuses ning ülejäänud osa riigi vahenditest välja mõista. Ajutise halduri kulutuste summa on töö aruande kohaselt 1 150.30 krooni, s.h transpordikulud, sidekulud ja bürookulud. Ajutise halduri kulule lisandub käibemaks 18 %. Kohus leiab, et ajutise halduri kulutused summas 1 357.35 krooni on põhjendatud ning tuleb riigi vahenditest välja mõista. Võlgniku esindaja ei ole kulude suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. OÜ E dokumentatsioon tuleb anda hoiule OÜ E juhatuse liikmele AS’ile (isikukood XXX, XXX). Hannes Olev Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.