KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2009. a, Tallinn Haldusasja nu

) § 101 lg-le 3 ei täideta vahistatule määratud distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele ühe kuu jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Seega on lubamatu pöörata karistust täitmisele 7 kuud pärast selle määramist.

1. Tallinna Halduskohtu
2. märtsi
3. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Kuigi kaebuse algne taotlus oli käsitatav kaebusena kartserisse paigutamise keelamiseks, tuleb, arvestades menetluse käigus muutunud asjaolusid – kaebuse esitaja kandis distsiplinaarkaristuse ära - ja kaebuse esitaja tahet, kes kinnitas
4. veebruari
5. a kohtuistungil soovi jääda tuvastamisnõude juurde, et esitada hiljem kahju hüvitamise nõue, kaebust menetleda tuvastamistaotlusena. Kohtu hinnangul on kaebuse esitajal HKMS § 7 lg 1 mõttes põhjendatud huvi kartserisse paigutamise õigusvastasuse tuvastamiseks; 2) Kaebuse esitaja väide, et Murru Vangla direktori
6. detsembri
7. a käskkirja nr 1410-dm ei tohtinud täitmisele pöörata hiljem kui üks kuu pärast karistuse määramist, on väär.

§ 101

lg 3 tulenev ühekuuline tähtaeg on vahistatu suhtes kehtiv erand

§ 65

lõikest 6 sätestatud reeglist, et kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest.

1. detsembri
2. a käskkirjast nr 1410-dm nähtuvalt määrati distsiplinaarkaristus Rene Vainikule kui kinnipeetavale. Vanglas vangistust kandva süüdimõistetu (s.o kinnipeetava) vahistamine ei katkesta iseenesest karistuse kandmist süüdimõistva kohtuotsuse alusel ja kinnipeetava vahistamine ei vabasta täitevvõimu ega süüdimõistetut kohustusest täita kohtuotsust, millega mõisteti isikule vangistus. Süüdimõistetu vahistamise korral on tegemist kinnipeetavaga, kes on üle viidud rangemale kinnipidamisrežiimile ning kelle suhtes laienevad kinnipeetava kohta käivad vangistusseaduse sätted, kui vahistatu kohta käivad sätted ei näinud ette rohkem piiranguid. Kinnipeetava Rene Vainiku vahistamise eesmärk oli tema kinnipidamisrežiimi karmistamine, mitte leevendamine ega temale soodustuste andmine võrreldes kinnipeetava suhtes kehtiva režiimiga. Järelikult oli Rene Vainiku suhtes Murru Vangla direktori
3. detsembri
4. a käskkirja nr 1410-dm täitmisele pööramisel kohaldatav

§ 65lõikest 6 tulenev kaheksakuuline tähtaeg, mis polnud 1.

augustil

1. a veel möödunud. Ka Tallinna Ringkonnakohtu käesolevas asjas
2. augustil
3. a tehtud määrus sisaldab seisukohta, et kinnipeetava vahistamine uue kahtlustuse järgi ei katkesta karistuse kandmist süüdimõistva kohtuotsuse alusel ning vahistamise korral ko2

sätted (§-d 63-651). Samuti on vahistatud kinnipeetava õiguslikku seisundit käsitletud Tallinna Ringkonnakohtu

1. augusti
2. a jõustunud otsuses nr 3-07-
3. Seega ei oma tähendust asjaolu, et distsiplinaarkaristus määrati kaebajale ajal, mil tema suhtes oli kohaldatud tõkendina vahistamine kahtlustatuna vanglas toimepandud raskes isikuvastases kuriteos; 3) Kinnipeetava paigutamine kartserisse seaduses sätestatud maksimumtähtaja lõpus ei pruugi alati olla õiguspärane.

§ 65lg 1 kohaselt pööratakse üldjuhul distsiplinaarkaristus täitmisele kohe.

Samas ei ole käesolevas haldusasjas tuvastatud asjaolusid, mis annaksid alust pidada õigusvastaseks distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramist ca 7 kuud pärast selle määramist. Kaebuse esitaja kinnitas, et ei saa väita ega tõendada, et vangla venitas tahtlikult karistuse täitmisele pööramisega, samuti pole tuvastatud, et kaebaja pidas karistuse täitmisele pööramise viivitust õigusvastaseks ja oleks taotlenud enda kohest kartserisse paigutamist

§ 65lg 1 alusel.

Vangla esindaja põhistas asjaolusid, mis tingisid karistuse hilisema täitmisele pööramise (esialgu remont vangla kartserites, hiljem selliste isikute kartseris viibimine, kellega kaebajal ei tohtinud käimasoleva kriminaalmenetluse tõttu olla kontakte, õigusliku hinnangu kujundamise vajadus vahistatud kinnipeetava suhtes kehtiva vangistusrežiimi osas, kartserikambrite üldine hõivatus jne). Kartserisse paigutamise viibimine nendel asjaoludel pole ilmselgelt ebamõistlik ega saanud rikkuda kaebaja õigusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Rene Vainiku apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu 17. märtsi 2008. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Põhjendused: 1) Kuna apellandi suhtes kehtis 6. septembrist 2006. a kuni 6. veebruarini 2007. a tõkendina vahistamine, tuli temale määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisel kohaldada

§ 101

lg-t 3, mitte § 65 lg-t 6; 2) Kohus ei põhjendanud apellandi väidetega mittenõustumist. Vastustaja väide, et remondi tõttu ei olnud võimalik isikuid kartserisse paigutada, ei ole tõsiseltvõetav. Vastustaja esitatud tõenditest nähtuvalt kestis remont kartseris vaid 8 päeva,

1. veebruarist kuni
2. veebruarini
3. a; 3) Apellant juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et Tallinna Halduskohtu
4. aprilli
5. a otsusega haldusasjas nr 3-07-1612 tunnistati Murru Vangla direktori käskkiri nr 1410-dm õigusvastaseks.
6. Tallinna Vangla palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu seisukohtadega. Vastustaja viitas ka Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-84-07 vahistatud kinnipeetavale kohaldatava õigusliku režiimi osas. Vastustaja märkis, et vaatamata halduskohtu
7. aprilli
8. a otsusele nr 3-07-1612, kehtis käskkiri nr 1410-dm kaebuse esitaja kartserisse paigutamise ajal, mistõttu seda käskkirja tuli järgida. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt peab kaebuse esitaja enda kartserisse paigutamist õigusvastaseks järgmistel põhjustel: 1) käskkiri, millega määratud distsiplinaarkaristuse täideviimiseks kaebuse esitaja kartserisse paigutati, on kohtuotsusega tunnistatud õigusvastaseks; 2) kaebuse esitaja vahistamise tõttu laienes temale määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisele

§ 3

§ 65lg 6, mitte § 101 lg 3, ning vastavalt Ts

MS § 654 lg-le 6 seda seisukohta rohkem ei põhjenda. Järelikult ei ületatud kaebuse esitaja kartserisse paigutamisel käskkirjaga nr 1410-dm määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisele seadusest tulenevat 8-kuulist tähtaega. 10.

§ 65

lg-test 1 ja 2 tuleneb, et kui vangla direktori otsusega ei ole distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramist edasi lükatud, tuleks distsiplinaarkaristus pöörata täitmisele kohe. Selle nõude rikkumine ei tähenda aga distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise õigusvastasust. Alust tunnistada distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine õigusvastaseks on juhul, kui selle toimingu õiguspäraseks alternatiiviks oleks distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramata jätmine. Asjaolust, et distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisega on põhjendamatult viivitatud, ei saa aga järeldada seda, et distsiplinaarkaristust ei tuleks täitmisele pöörata. Distsiplinaarkaristuse täideviimise poolt kõneleb oluline avalik huvi, milleks on distsipliini tagamine vanglas ning õigustrikkuva kinnipeetava mõjutamine. Kui pole mõjuvat põhjust arvata, et distsiplinaarkaristuse on kaotanud oma eesmärgi, oleks vangla poolt distsiplinaarkaristuse mõjuvate põhjusteta täitmisele pööramata jätmine tõsisem rikkumine kui täitmisele pööramisega viivitamine. Käesoleval juhul ei ole kohtul alust arvata, nagu oleks Murru Vangla direktori 29. detsembri 2006. a käskkirja nr 1410-dm täitmine kaebuse esitaja kartserisse paigutamise ajaks muutunud eesmärgipäratuks. Märkida võib 4