3-07-1551/25

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-1551 Haldusasi R.V.u kaebus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toiming, millega kaebaja paigutati
3. augustil
4. a kartserisse kandma Murru Vangla direktori
5. detsembri
6. a käskkirjaga nr 1410-dm määratud distsiplinaarkaristust Menetlusosalised Kaebuse esitaja – R.V.; Vastustaja – Tallinna Vangla Asja läbivaatamise vorm Avalik kohtuistung
7. veebruar
8. a Tallinnas Resolutsioon Jätta R.V.u kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
9. aprillil
10. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. R.V.ut on karistatud eluaegse vangistusega. Harju Maakohtu
12. septembri
13. a määrusega kriminaalasjas nr 06730000233 vahistati sel hetkel Murru Vanglas karistust kandnud R.V. kahtlustatuna Murru Vangla kinnipeetava I. K. tapmises kaasaaitajana. R.V. viibis seejärel erinevates kinnipidamisasutustes. Tõkend – vahistamine – tühistati alates
14. veebruarist
15. a. Murru Vangla direktori
16. detsembri
17. a käskkirjaga nr 1410-dm karistati R.V.ut kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks selle eest, et
18. septembril
19. a kl 07.00 hoidis ta enda juures keelatud esemeid (mobiiltelefon koos SIM-kaardi ja akulaadijaga ning nuga), mis leiti Kaitsepolitseiameti teostatud läbiotsimisel tema kambrist. Alates
20. novembrist
21. a kuni käesoleva ajani viibib R.V. Tallinna Vanglas.
22. augustil
23. a paigutas Tallinna Vangla R.V.u kartserisse kandma Murru Vangla direktori
24. detsembri
25. a käskkirjaga nr 1410-dm määratud distsiplinaarkaristust.
26. R.V. esitas
27. augustil
28. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada tema kartserisse paigutamine õigusvastaseks. Kaebuse väidete kohaselt määrati kaebajale distsiplinaarkaristus ajal, mil ta oli vahistatu staatuses. Vastavalt VangS § 101 lõikele 3 ei täideta vahistatule määratud distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele ühe kuu jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Seega on lubamatu pöörata karistust täitmisele 7 kuud pärast selle määramist.
29. Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. R.V. oli vaatamata vahepealsele vahistamisele kinnipeetav, kelle suhtes kohaldatakse VangS § 65 lõiget 6, mille kohaselt distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest KOHTU PÕHJENDUSED
30. Kohus tõlgendas
31. augusti
32. a esialgse õiguskaitse määruses R.V.u kaebust vastavalt selle eesmärgile ja leidis, et sõnastuse järgi tuvastamiskaebus on tegelikult käsitatav kaebusena kartserisse paigutamise keelamiseks Tallinna Vangla direktori
33. detsembri
34. a käskkirja nr 1410-dm alusel (keelamiskaebus). Seda kinnitas asjaolu, et kaebaja oli esitanud taotluse esialgse õiguskaitse korras keelata tema kartserisse paigutamine. Nähtuvalt õiendist kartserisse panemise kohta (tlk 121) viibis R.V. kartseris
35. augustist
36. a kuni
37. augustini
38. a. Seega on käesolevaks ajaks muutunud keelamiskaebus ainetuks ning
39. veebruaril
40. a toimunud kohtuistungil kinnitaski kaebaja, et soovib jääda tuvastamisnõude juurde, et esitada hiljem kahju hüvitamise nõue. Kohus menetleb tuvastamiskaebust, arvestades kaebuse nõude tõlgendamisel menetluse käigus muutunud asjaolusid ja kaebuse esitaja tahet. Kohus leiab, et kaebajal on põhjendatud huvi tuvastada, kas tema paigutamine kartserisse oli õiguspärane või mitte (HKMS § 7 lg 1 ls 2).
41. Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
42. R.V. väidab ebaõigesti, et Murru Vangla direktori
43. detsembri
44. a käskkirja nr 1410-dm ei tohtinud täitmisele pöörata hiljem kui üks kuu pärast karistuse määramist. VangS § 101 lõikest 3 tulenev ühekuuline tähtaeg on vahistatu suhtes kehtiv erand VangS § 65 lõikest 6 sätestatud reeglist, et kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Nähtuvalt Tallinna Vangla
45. detsembri
46. a käskkirjast nr 1410-dm määrati distsiplinaarkaristus R.V.ule kui kinnipeetavale. Vangla toimis õigesti, vaatamata asjaolule, et käskkirja andmise ajal kehtis Harju Maakohtu
47. septembri
48. a määrus kriminaalasjas nr 06730000233 R.V.u vahistamise kohta. R.V. kandis vahistamise hetkel talle karistuseks mõistetud eluaegset vabadusekaotust. Harju Maakohtu
49. septembri
50. a määrusega kriminaalasjas nr 06730000233, mis jäeti muutmata Tallinna Ringkonnakohtu
51. septembri
52. a määrusega, vahistati R.V. kahtlustatuna vanglas toimepandud raskes isikuvastases kuriteos. Määrustes leiti, et eeluurimise huvides tuleb R.V. üle viia rangemale kinnipidamisrežiimile, sest isik võib toime panna uusi kuritegusid. Halduskohus on seisukohal, et vanglas vangistust kandva süüdimõistetu (s.o kinnipeetava) vahistamine ei katkesta iseenesest karistuse kandmist süüdimõistva kohtuotsuse alusel. Kinnipeetava vahistamine ei vabasta täitevvõimu ega süüdimõistetut kohustusest täita kohtuotsust, millega mõisteti isikule vabadusekaotus (s.o kinnipeetava režiimil). Süüdimõistetu vahistamise korral on tegemist kinnipeetavaga, kes on üle viidud rangemale kinnipidamisrežiimile ning kelle suhtes laienevad kinnipeetava kohta käivad vangistusseaduse sätted, kui vahistatu kohta käivad sätted ei näinud ette rohkem piiranguid. Vahistatu, kes pole veel süüdi mõistetud, suhtes kehtivad soodustused ja leebemad sätted kinnipeetavale ei laiene. Üldjuhul kehtivad tavalisele vahistatule tõepoolest VangS § 101 lõikest 3 tulenevalt soodsamad distsiplinaarmenetluse tingimused kui kin- 2 nipeetava suhtes. Kohtu arvates oli aga kinnipeetav R.V.u vahistamise eesmärk karmistada, mitte leevendada tema kinnipidamisrežiimi ega anda soodustusi võrreldes kinnipeetava suhtes kehtiva režiimiga. Järelikult oli R.V.u suhtes Murru Vangla direktori
53. detsembri
54. a käskkirja nr 1410dm täitmisele pööramisel kohaldatav VangS § 65 lõikest 6 tulenev kaheksakuuline tähtaeg, mis polnud
55. augustiks
56. a veel möödunud. Kohus märgib, et ka käesolevas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
57. augusti
58. a määruses leiti, et kinnipeetava vahistamine uue kahtlustuse järgi ei katkesta karistuse kandmist süüdimõistva kohtuotsuse alusel ning vahistamise korral kohalduvad süüdimõistetule määratud distsiplinaarkaristuse täideviimisele kinnipeetava distsiplinaarset mõjutamist käsitlevad VangS sätted (§-d 63-65.1). Seega ei oma tähendust asjaolu, et distsiplinaarkaristus määrati kaebajale ajal, mil tema suhtes oli kohaldatud tõkendina vahistamine kahtlustatuna vanglas toimepandud raskes isikuvastases kuriteos. Vahistatud kinnipeetava õiguslikku seisundit on samamoodi sisustatud ka Tallinna Ringkonnakohtu
59. augusti
60. a jõustunud otsuses nr 3-07-109 (L. P. kaebus).
61. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava paigutamine kartserisse seaduses sätestatud maksimumtähtaja lõpus ei pruugi alati olla õiguspärane. VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse üldjuhul distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Samas ei ole käesolevas haldusasjas tuvastatud asjaolusid, mis annaksid alust pidada õigusvastaseks distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramist ca 7 kuud pärast selle määramist. Kaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil, et ta ei saa väita ega tõendada, et vangla venitas tahtlikult karistuse täitmisele pööramisega. Ei ole tuvastatud, et R.V. pidas viivitust karistuse täitmisele pööramisel õigusvastaseks ja taotles enda kohest kartserisse paigutamist VangS § 65 lg 1 alusel. Vangla esindaja põhistas kohtuistungil, mis tingis karistuse hilisema täitmisele pööramise (esialgu remont vangla kartserites, hiljem samaaegselt selliste isikute kartseris viibimine, kellega R.V.ul ei tohtinud käimasoleva kriminaalmenetluse tõttu olla kontakte, õigusliku hinnangu kujundamise vajadus vahistatud kinnipeetava suhtes kehtiva vangistusrežiimi osas, kartserikambrite üldine hõivatus jne). Kartserisse paigutamise viibimine nendel asjaoludel pole ilmselgelt ebamõistlik ega saa kohtu arvates rikkuda R.V.u subjektiivseid õigusi. Villem Lapimaa 3