) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. 1. Hageja tugineb nõudes 1.septembri 2007 koostöölepingule. Kostja väidab, et poolte leping on tühine heade kommetega vastuolu tõttu. Kohus leiab, et poolte 1.septembri 2007 tehingu tühisuse tuvastamiseks alust ei ole.
järgi peavad võlasuhte pooled käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et tehing on tühine esindusvea tõttu. Hageja on tuginenud kostja esindusõiguse kontrollimisel avalikus registris kajastatud andmetele. Lepingu on kostja poolelt sõlminud juhatuse liige, D Š . Kostja kinnitas kohtus, et nimetatu kuulus lepingu sõlmimise ajal kostja juhatusse ning omas seega esindusõigust. Tema hilisem juhatusest tagasikutsumine ei mõjuta esindusõiguse olemasolu lepingu sõlmimise ajal. Juhatusele volituse andmise otsustab üldkoosolek; esindusõigus tekib ja lõpeb vastavasisulise otsuse tegemisest. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et juhatuse liige oli juba lepingu sõlmimise ajal teadlik tema volituse peatsest lõpetamisest. Kohus märgib, et kostja etteheited tehingule on kostjast enesest sõltuvad. Õige on hageja väide selles, kostja püüab juriidilise isiku sisesuhetes tõusetunud vaidlusi ja nende tagajärgi üle kanda kolmandatele isikutele. Hageja ei saanud tehingu sõlmimisel teada ega pidanudki teadma, milliseid otsuseid remonttööde osas on vastu võtnud kostja üldkoosolek. Üldkoosolekul vastuvõetud otsustest ei teki kolmandatele isikutele mingeid õigusi ega kohustusi. Üldkoosoleku otsuseid viib ellu juhatus. Seega esineb kostja esile toodud vastuolu kostja organite vahel, mitte suhetes hagejaga. Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et kostja teised juhatuse liikmed ei teadnud tehingust midagi. Vaidlusalune töö on tehtud G.Š i poolt sõlmitud lepingu raames. Töö vastuvõtmisel on osalenud kostja juhatuse liige, N.B . Sama isik on vastu võtnud ka hagi aluseks oleva arve ja viibinud kostja tellimusel läbiviidud ekspertiisi tegemise juures. Kohus märgib, et tehingu sõlmimine tutvuskonnas (lähikonnas) asuvate isikutega on erakäibes tavaline ega ole iseenesest vastuolus hea usu põhimõttega. Vastuolu tekib üksnes juhul, kui sellega on oluliselt kahjustatud kellegi seadusest tulenevad õigused ja huvid. Võlasuhted tekivad reeglina kokkulepetest, mille sisu on poolte kujundada.
järgi on võlasuhete pooltel õigus seaduses sätestatust kõrvale kalduda, kui seadusest ei tulene kõrvalekaldumise lubamatus. Kostja ei ole esile toonud lepingus selliseid kõrvalekaldeid, milles sisalduks oluline vastuolu seadusega või hea usu põhimõttega. Kostja ei ole esile toonud 4 milliseid majandus- või kutsetegevuses tavaks kujunenud käitumisreegleid (kombeid) on tehingu sõlmimisel rikutud. Võlasuhete dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt puudub kohtul õigus võrdsete partnerite vahel sõlmitud tehingusse sekkuda otstarbekuse või selle puudumise põhjendusel. Kostja etteheited on sisuliselt suunatud juriidilise isiku juhi lojaalsus- ja hoolsuskohustuse hindamisele, mis väljub käesoleva vaidluse raamidest. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja esile toodud väidetavalt kahjustavad tehingu tingimused ei ole seotud käesoleva vaidluse asjaoludega. Hageja ei soovi oma nõudele rahuldust kostja osundatud ebaotstarbekate või ebamõistlike tingimuste alusel. Hageja nõuab tasu konkreetse töö eest. Kostja arutlused muude lepingust tulenevate maksete või leppetrahvide põhjendatuse üle, ei mõjuta käesoleva asja lahendamist. Hinnates eeltoodu kogumis leiab kohus, et poolte 1.septembri 2007 koostööleping on siduv ning selle tühisuse tuvastamiseks alust ei ole. 2. Hageja väidab, et on kokkulepitud töö teinud ja tellijale üle andnud ning tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Pooltel on vaidlus selles, kas töö (välisuste vahetamine) vastab kokkulepitule. Hageja väidab, et töö on tehtud puudusteta. Kostja väidab, et töö on oluliste puudustega. Kohus leiab, et hageja on kokkulepitud töö teinud ja kostjale üle andnud. Võlaõigusseaduse § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
1 järgi kohustub töövõtja töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga kohustub maksma selle eest tasu.
järgi on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline.
1 järgi peab töö vastama lepingu tingimustele; lg. 2 järgi ei vasta töö lepingu tingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi; töö omadustes kokkuleppe puudumise korral ei vasta töö lepingu tingimustele juhul, kui töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialalistele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Pooled ei ole tellimuse esitamisel kvaliteedi nõudeid konkretiseerinud; seega peab töö vastama kasutusotstarbele ning tavalisele kvaliteedile. Pooled on töö üleandmise vormistatud 29.oktoobri 2007 üleandmis-vastuvõtmisaktis, milles puudustele ei ole osundatud. Pooled vaidlevad ka selles, kas tellija on minetanud puudustele osundamise õiguse. Kohus leiab, et tellija on puudustele osundanud hilinemisega.
järgi lasub majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellijal kohustus vaadata või lasta töö viivitamatult üle vaadata.
1 järgi peab tellija teatama töö mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama; lg. 3 alusel peab majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija töö lepingule mittevastavusest teatamisel seda piisavalt täpselt kirjeldama.
3 järgi ei või tellija töö lepingule mittevastavusele tugineda, kui ta ei teata töö lepingumittevastavusest õigeaegselt ega kirjelda oma majandusvõi 5 kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul mittevastavust piisavalt täpselt. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski tuginedes lepingu mittevastavusele alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kostja on lepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses; kostja tegevusala on elamu majandamine ja hooldamine. Seega pidi kostja tellijana töö vastuvõtmisel selle üle vaatama ning esinenud puudusi piisavalt täpselt kirjeldama (
1). Töö ülevaatamise ja puudustele osundamise ning täpse kirjeldamise kohustuse mõte on muu hulgas ära hoida vaidlusi hilisemalt tuvastatud puuduste tekkimise aja ja tekkepõhjuse üle. Kohus leiab, et kostja on minetanud puudustele osundamise õiguse. Kohus möönab, et töös esinevatest puudustest esmakordne teatamine hagile esitatud vastuväidetes võib tulla kõne alla (on põhimõtteliselt võimalik), kuid käesolevas vaidluses esile toodud asjaoludel tellijale mittelubatav ega ka mõistlikult vabandatav. Tellija on saanud töö oma valdusse 2007 oktoobris. Kostjal oli õigus ja võimalus töö vastuvõtmisel põhjalikult üle vaadata, mis on seadusest tulenevalt majandus- ja kutsetegevuses tegutseva tellija kohustus. Kostja osundatud väidetavad puudused on tavapärase vaatlusega tuvastatavad. Vaidlust ei ole selles, et kostja on xxx asuva elamu haldaja, millest lähtuvalt oli ja on kostjal objektile püsiv juurdepääs. Töö (objekt) on nähtav; hageja ei ole teinud ega saanudki töö iseloomust lähtuvalt teha mingeid takistusi objekti ülevaatamiseks. Kostja ei ole osundanud millelegi, millest saaks järeldada, et hageja varjas tellija eest töö kvaliteeti. Kostja ei ole esile toonud mingeid toiminguid, millest saaks järeldada töövõtja poolt lepingu süülist rikkumist ei tahtluse ega ka raske hooletuse vormis. Hageja on töös väidetavatele puudustele osundamisega viivitanud 2007 oktoobrist kuni 2008 novembrini, mis on rohkem kui aasta. Kohus hindab sellisel moel puudustele osundamist tasunõude rahuldamisest kõrvale hoidmisena. Elamu haldajana pidanuks kostja töös esinevaid puudusi koheselt tajuma ning nende kõrvaldamist nõudma, mida aga tehtud ei ole. Mõistlikult vabandatav võiks olla üksnes nendele puudustele osundamine, millest hageja ei saanud teada töö tavapärase vastuvõtmise juures. Seda aga tehtud ei ole. Kohus märgib, et ühistu juhatuse 13.novembri 2007 teatis nr. 15 (tl. 55) on adresseeritud ühistu liikmetele. Kostja seletuse kohaselt pandi teade välja elamu trepikodadesse. Juriidilise isiku organi ühepoolse otsusega ei saa lepingut muuta ega sellest tekkinud kohustusi lõpetada. Ka ei ole sellise otsuse tegemine hinnatav pretensiooni esitamisena kolmandale isikule. Kohus märgib ka, et kostja ei ole väidetavate puuduste olemasolu tõendanud. Kostja on töös puuduste tõendamiseks esitanud Nora Kasemaa Büroo ekspertiisiakti. Kohus hindab kostja tellitud ja esitatud ekspertiisiakti dokumentaalse tõendina. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg. 1 järgi on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on kohtuistungil võimalik esitada tajutaval kujul; lg. 2 järgi on dokumendiks ka menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isiku arvamus. Vaidlust ei ole sellest, et hagejat töö ülevaatamise juurde ei kutsutud. Kohtule ei ole akti koostanud isik ja tema kompetents teada; dokumendi koostanud isik, N S , ei kuulu riiklikku tunnustust omavate ekspertide nimekirja; seega puudub 6 kohtul alus eeldada temal ehitustehnilise ekspertiisi tegemiseks vastava kvalifikatsiooni olemasolu. Kohus ei ole nimetatule eksperdi õigusi ja kohustusi selgitanud ega hoiatanud teda TsMS § 303 lg. 5 alusel vastutusega teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Arvamuses on muu hulgas esitatud ka õiguslikke hinnanguid lepingule, mis ei ole eksperdi ülesanne. Eelnevast tulenevalt saab ekspertiisiaktina vormistatud dokumentaalsetele tõenditele omistada üksnes andmekandja tähenduse. Dokumentaalse tõendiga saab kinnitada või kummutada asjas tähendust olevaid andmeid, mitte aga anda hinnanguid. Kostja ei soovinud asjas läbi viia ekspertiisi vaatamata kohtu eelmenetluses antud selgitustele. Kohus märgib, et kostja esitatud dokumendis konkreetsuse puudumine ei võimalda sellest teha tõsikindlaid järeldusi töös puuduste olemasolu kohta. Dokumendis märgitud väidetavad kõrvalekalded ei ole positsiooniti seotud ühegi ehitusnormiga. Dokumendist ei nähtu, millise normiga võrrelduna on leitud, et uste kinnitus ei ole piisav; samuti millise normiga on vastuolus materjalide valik. Kostja ei ole osundanud, et oleks hagejalt tellinud uste maandamise töö; dokumendist ei nähtu millel põhineb järeldus, et selle töö sai teha ja pidi tegema tingimata uste vahetamisega sama isik samaaegselt. Dokumendis on osundatud võimalikele tekkida võivatele defektidele, mille tekkimist aga vaidluse käigus tuvastatud ei ole. Seega jääb dokument väidetavate puuduste osas oletuslikuks. Kostja esitatud fotod (arvamuse lisa) ei tõenda, et töö kvaliteet oleks madalam tavalisest või et uksed ei oleks otstarbekohaselt kasutatavad. Kostjal on vajaduse ilmnemisel õigus nõuda töövõtjalt garantiitööde tegemist. Hinnates eeltoodut kogumis leiab kohus, et hageja töö vastab tavalisele kvaliteedile ja kasutusotstarbele; kostja ei ole selles puuduste olemasolu tõendanud. 3. Kostja väidab, et hageja on põhjustanud vanade uste utiliseerimisega kostjale kahju ning kostja omab hageja vastu kahju hüvitamise nõuet. Kostja osundab tasaarvestuse õigusele. Hageja kostja kahju hüvitamise nõuet ei tunnista.
järgi on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
1 p. 3 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kahju hüvitamist.
1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kooskõlas
§-ga 127 lg. 4 kuulub kahju hüvitamisele üksnes juhul, kui asjaolu, millele tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega on hageja kahju hüvitamise nõude hindamisel vaja selgitada 1) milline oli lepingust tuleneva kohustuse sisu, 2) kas ja millises ulatuses on võlgnik kohustust rikkunud ja 3) kas kohustuse rikkumine on põhjustanud võlausaldajale kahju ehk milline oleks võlausaldaja olukord juhul, kui võlgnik ei oleks kohustust rikkunud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks lepingut rikkunud. Samuti on tõendamata kahju olemasolu. Pooled on sõlminud lepingu, mille esemeks on elamus erinevate hooldus- ja remonttööde tegemine. Töö 7 vastuvõtmise aktis on kostja esindaja muu hulgas aktsepteeritud ehitise endiste uste akumuleerimise ja utiliseerimise tööd ja märkinud akti selle töö hinna. Seega oli ka demonteeritud välisuste utiliseerimine töö sisuks, mille tegemist töövõtja poolt ei saa pidada lepingu rikkumiseks. Kostja väide selles, et hageja on uste äraviimisega omandanud kostja vara, ei ole kooskõlas esitatud tõenditega. Hageja seda väidet ei kinnita. Ainsa tõendina kajastab uste asukohta kostja enese esitatud dokument (ekspertiisiakt), milles on märge utiliseeritud uste asumise kohta kostja hoone trepikojas (akti punkt 4.1.1). Kohtule ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis seda teavet kummutaks.
järgi on tasaarvestuse eelduseks tasaarvestatavate nõuete olemasolu; mõlemale poolele peab kuuluma õigus nõuda teiselt poolelt rahalise kohustuse täitmist. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest saaks järeldada temal hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu. Seega ei ole tasaarvestusele suunatud vastuväide põhjendatud. 4. Hageja nõuab kostjalt tasu tuginedes töö vastuvõtmise aktile ja arvele. Kostja väidab, et töö hinnaks tuleb pidada tegelikku, s.o. ekspertiisiaktis märgitud hinda. Kohus leiab, et kostja vastuväited töö hinnale ei ole põhjendatud.
järgi kuulub tavaline tasu maksmisele juhul, kui pooled ei ole tasus kokku leppinud. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et töö hind on pooltel kokku leppimata. Mõlemad hageja esitatud töö hinda kajastavad dokumendid on nii hageja kui ka kostja esindaja poolt alla kirjutatud. Seega tõendavad akt ja arve hinnas kokkuleppe olemasolu. Aktis sisaldub selge, üheselt mõistetav kinnitus selles, et akt on raha väljamaksmise aluseks. Seega said mõlemad pooled hiljemalt akti alla kirjutamisel töö sisust ja hinnast sarnaselt aru. Seadusest ei tulene, et pooltel peab hinnas olema kokkuleppe tingimata tehingu sõlmimisel või et hind ei võiks erineda tavalisest tasust. Pooled võivad tehingu teha ka lahtise tingimusega. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et pooled määrasid ühiselt tehtud töö maksumuse. Kostja esile toodud „tegelik hind”, mille all kostja peab silmas võimalust saada samalaadset teenust või tööd hagejaga kokkulepitust madalama hinnaga, ei kuulu kohaldamisele, kuna pooled on töö hinnas kokku leppinud. Kohus leiab, et kostja hinna alandamisel põhinevad vastuväited ei ole põhjendatud. Kostja on jäänud hinna alandamise väidetes üldsõnaliseks. Kostja ei ole põhistatult hinna alandamise avaldust teinud. Tehingu järgi kokkulepitu ja saadu väärtust ei ole määratletud. Eelnevalt on kohus selgitanud, et töö vastab tavalisele kvaliteedile ja kasutusotstarbele. Hinnates eeltoodut kogumis leiab põhjendatud ja tuleb rahuldada. kohus, et töövõtja tasunõue on 5. Hageja väidab, et kostja on rahalise kohustuse täitmisel viivituses; kostja väidab, et hageja viivitusintressi nõue ei ole arvestatud õigesti.
1 p. 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise tasumist.
7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. 8
järgi muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest, kui pole kokkulepitud teisti. Töö on üle antud 29.oktoobril
§-st 3 p. 1; 5; 6; 76 lg. 1; 82 lg. 7; 100 lg. 1 p. 1, 3 ja 6; 127 lg. 1 ja 4; 128; 197; 635 lg. 1; 637; 638; 641 lg. 1 ja lg. 2; 643; 644 lg. 1 ja 3 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista välja KÜ xxx OÜ Q kasuks 18 155.48 (kaheksateist tuhat ükssada viiskümmend viis) krooni, s.h. 11 564.00 krooni kohustuse täitmiseks ja 6 591.48 krooni viivitusintressidena. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 9 Selgitada, et seaduses ettenähtud tähtaeg kulgeb sõltumata menetlusabi taotluste lahendamisest. Menetlusabi saamiseks õigustatud subjektil tuleb taotluse esitamisega koos teha menetlustoiming, mille tegemiseks abi taotletakse. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.